Minu silmis probleemid:
- keevitus pole pidev. Õhumullid jäävad sisse ja tulemiks on rooste
- eelmisest kraad kangem probleem: lihvimine vihjab, et kaart pole mitte vahetatud vaid asendusjupp on vana pleki peale keevitatud. Kui nii, siis see on nn kolhoosistiil, kus moodustatakse kapsalehtede moodi kihilist ja garanteeritult roostetama hakkavat asja
kui keegi näeb piltidel muud, siis loomulikult võib vaielda. Paksu pahtlikorra alla peidetuna peab selline töö isegi aastaid vastu.
Manuses on üks paari aasta väljas seismise pahtli üles mullitamist alustav (pildil paremal servas) stiilinäide. Mu näidismasin on veel eriti hea - kattevärvi eel on kas lihvitud või karestatud suurusjärk 120-se paberiga. Ning metallitöö osas pole asendusplekki väiksemaks lõigatud. Sama "meister" on sel masinal vahetanud karbid - ilmselt samuti nn lapimeetodil ehk eemaldanud alt minimaalselt vana ja minu silma järgi originaal-küljespoiler enam karbi peale ei mahu. St ukse ja karbi vahe on kokku kuivanud. Ehk siis kere, mille kordategemine on keerukam, kui "meistri" poolt puutumata tooriku ette võtmine.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
(Seda postitust muudeti viimati: 17-08-2021, 16:17 PM ja muutjaks oli Mahno.)
Mina näen pildil autot, kus ülesandepüstitus oli teha auto võimalikult kiirelt ja odavalt veel mõneks aastaks ülevaatuskõlbulikuks. Kvaliteet vastab püstitusele. Spoilerid kui sõiduks irrelevantsed detailid ei peagi peale sobima by design. Emexi rauahunt järab sama eduliselt nii kihilist kapsalehte kui filigraanset tiivaserva. Restauraator peab toorikut valima.