Postitused: 876
Teemad: 14
Liitus: Sep 2008
Maine:
26
Õuele saabus õnn. Leidsin komplekti ENSV eraauto numberid kujul X 12 34 EA. Plaan on numbrid kenasti taastada. Teraspleki värvimise ja eelneva töötlemise osas teoreetilised teadmised ja mõningased praktilised oskused täitsa olemas.
Aga... Midagi keerulist pole valge tausta uuendamises, aga kuidas must niiviisi peale kanda, et see ikka sinna jääks kuhu vaja (tähtede-numbrite-ümbrisrandi peale) mitte suvalisse kohta ei lödiseks?
Probleem haakub ka kaasaegse mitte-euro numbriga, mida oleks vaja musta osas värskendada. Euronumbri näppimine vist suisa keelatud? Muide, ka kehtiva riigikorra alguses tehti numbreid terasplekist, üks üsna roostes AVO-seeria esindaja olemas.
Ja üks teemaväline küsimus. 198x sügisel osteti tuttuus VAZ 2105, mis sai külge musta EAP (slaavi R) numbri. Oleks vaja x asendada konkreetse aastaarvuga. Kas see võis olla 1982 või koguni 83?
Postitused: 876
Teemad: 14
Liitus: Sep 2008
Maine:
26
Tänan, mossepower!
Ei osanud kahjuks otsida... Siis too 05 soetati ikka sügisel 1982, mis kattub ka mälestustega. Kuid ma näen seal nimekirjas mõnda ebatäpsust. EAB väljastati väidetaval 1971-1972. Raudpoltkindlalt on septembris 1973 ostetud VAZ 2101, mis sai endale EAB külge. Ja ЕАШ on kruvitud 1979 ostetud 2106 külge (kirjas 1978).
Nüüd sai parajat offtopicut tekitatud...
Postitused: 1,589
Teemad: 20
Liitus: Jul 2008
Maine:
28
Vanasti värviti numbrilapakas esialgu seda tooni, mis oli numbritel. Siis kaeti numbrid kinni ja värviti taust üle. Proffidel olid tinast šabloonid, mis ei vajanud kinnitamist, püsisid raskusjõu toimel, pealegi katsid hästi kinni kogu kõrgema osa.
Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Postitused: 1,856
Teemad: 12
Liitus: Oct 2004
Maine:
17
Neid valgeid numbreid (x1234EA) ja sama tüüpi euronumbrite eelseid EV numbreid (123ABC) taastati näiteks nii, et värviti number peale puhastamist mustaks, siis valgega üle ning lahustise lapiga lükati mustad kõrgemad tähed-numbrid ning ümbritsev rant valgest värskest värvist puhtaks. Tundub algselt tülikas ja keeruline aga küllaldase harjutamise tagajärjel sai tulemus väga hea.
Vahest keegi tegi teistmoodi, võimalik.
Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Postitused: 5,870
Teemad: 746
Liitus: Apr 2002
Maine:
37
Esivanemal olid oma auto jaoks sellised lehttinast lõigatud šabloonid täitsa olemas. Küll aastaid tagasi.
Lamedate numbrite puhul mõtleks ma küll mingile trükimasina tüüpilahendusele, kus number läheb kahe rulli vahelt läbi ja ülemise rulli värviga kaetud pind katab vajaliku tooniga numbri pinnast välja ulatuvad alad.
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Postitused: 876
Teemad: 14
Liitus: Sep 2008
Maine:
26
Pean nüüd täpsustama, mida ma mitte-euro numbri all mõtlen. Mälestustes kaevates: 1994 ja vist ka 1995 olid numbrid terasplekist ja ilma helkurkihita. Seega põhimõtteliselt samasugused nagu ENSV ajal. Selliste taastamiseks kahekordne värvimine aktsepteeritav meetod. Aga korralikule kahekomponentsele värvile lahustilapiga kallale minna... Hmmm...
1997 juba alumiiniumplekk ja helkurkiht. Seega üleminek jäigi sinna 95...97 vahemikku. Keegi targem võib täpsustada. Alumiiniumist ja helkurkihiga mitte-eurot anti välja kuni 2004, siis tulid juba sinise latakaga euronumbrid. Ja helkuriga numbrite puhul valge osa värvimine kõne alla ei tule, ongi vist suisa keelatud.
Rulliga opereerimine sobib mõlemal juhul. Iseasi, kui hästi õnnestub. Või äkki keegi teab või on suisa näinud, kuidas tänapäeval numbreid tehakse?
Postitused: 354
Teemad: 13
Liitus: Jul 2005
Maine:
2
Eespool oli juttu, et profid kasutasid tinast šabloone numbrite värvimisel. Meenub jah, et ETKVL koondis Auto Kingissepa (hiljem Kuressaare) majandis põletati numbrid alguses leeklambiga vanast värvist paljaks, siis traatharjaga puhtaks. Seejärel koputati haamriga mõlgid välja ja võiski asuda värvima. Algul üleni valgeks, kui see oli kuivanud, siis laoti numbritele-tähtedele tinast šabloonid peale ja lasti mustaga kogu number üle. Ja valmis ta saigi!
Aga kodustes tingimustes tehti seda üldjuhul käsitsi, ilma mingi šabloonita ja seetõttu vastupidises järjekorras - algul mustaga ja siis valgega. Sellega seoses meenub üks omamoodi seik. Kasuisa oli just mõne tunni eest meie Moskvitši numbrid mustaga üle värvinud, kui õue peale tulid naabrimehed. Meestel suur mure, janu on, raha on, aga pood on nii paganama kaugel, äkki saaks autoga ära käia. Aga kuhu sa lähed, numbreid pole küljes ja must alles nii värske, et naksub, valgega ära ligi mine. Kuna janu oli nii suur, siis leiti lahendus: mulle (koolipoisile) anti käsk valge guaššvärviga numbrid lõpuni värvida, siis saab autoga poes ära käia, hiljem aega küll guaššvärv maha pesta ja numbrid siis juba õige värviga korrektselt lõpetada. Mis mul muud üle jäi, maalisin numbrid valmis, mehed kruvisid need auto külge ja panid poe poole minema. Sel nädalavahetusel me numbrite kordategemiseni ei jõudnudki, järgmisel ka mitte, hiljem polnud enam meeleski. Õige värvi said numbrid peale minu mäletamist mööda alles aasta hiljem, sest guaššvärv osutus kuivanult üllatavalt kestvaks.