Peaülekande keti vastupidavus
#1

Tere!

Oskab keegi rääkida, kui kaua peab peaülekande kett vastu kruusal ja põllul sõites, kui ta ei tööta katte(kummisukkade) sees? Või peaks igal juhul katted ümber vaatama?

Kellel kogemusi, võiks pajatada...
Vasta
#2

Eks ta tunduvalt kiiremini ära kulub kui kottide sees. Kui ketti hästi hooldada siis peab kauem vastu.
Olen näinud enduro tsiklitel pidevat keti õlitust. Õli tilgub pidevalt tasakesi keti siseküljele. Peseb liiva välja ja määrib ketti.
Vasta
#3

kui suka sees kett peaks katkema, siis kipub tagaratta kinni kiiluma. vanadel jawadel oli see viga küljes (plekist osas). izh-idel lööb tagumise metallosa katki. keti kontroll ja hooldus peab hea olema ka suka sees töötades, sest seal ju asi palju ohtlikum.
Vasta
#4

Sitaste teeolude korral tuleb ketti lihtsalt tihedamini keeta - maha võtta ja ca 80C juures õli sees kuumutada, siis immutada grafiitõliga ning jooksvalt määrida sajakroonise aerosoolõliga - see pressib ennast ise lülide vahele. Nii hooldades peab päris kaua vastu.
Katted muidugi pikendavad keti iga ja vähendavad hooldustöid, aga ohutuse huvides võiks katetest siiski loobuda.
Vasta
#5

vanal (360) jawal oli selline jama, et kui polnud ketikaitset peal, siis keti venimine oli liivateel sõites tohutu, iga päev pingutasid mehemoodi, aga kui ketikaitse peale sai, siis kadus selline metsik venimine ära.....
tegelt peaks viskama ka jawal selle ketikaitse korpuse laiali kui kett puruks läeb...
Vasta
#6

jawa kett on üldse üks jura asi. Minu 638-l oli nii, et nii kui vähe rohkem gaasi annad, siis venib välja. Peale nokatõstmist kohaltminekul tuli uus kett panna. Lääne ketid on küll märksa kallimad, aga peavad vähemalt korralikult vastu.
Vasta
#7

Mina olen uunikumide kette määrinud LITOLi ja nigrooli segus keetmise teel. Sellele on eelnenud põhjalik pesemine petrooli/bensiini sees, mis on eemaldanud kõik vanad määrded koos sellesse sadestunud mustuseosakestega (sh abrasiivosakestega). Vajadusel on pesemisele järgnenud või see on asendunud rooste mehaanilise eemaldamisega (nt aastakümneid väljas vedelenud ja kinniroostetanud isendite korral).

Ainult et peale keti keetmist kulub paras hunnik ajalehti/kaltsu, et liigne mödi maha nühkida ja see on üsna ropp ja määriv töö.

Keetmisel tasub ainult jälgida, et õli üle ei keeks - käepärast tuleb hoida vahendid poti pliidilt äratõmbamiseks ja elektripliidi võrgust lahtiühendamise võimalus.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Unustasin enne mainida, et tegu on Jawa 634-ga.

Vana Jawa keti kohta oskan omalt poolt nii palju öelda, et katki ta katteid ei tee vaid jookseb parempoolse karterikaane alla kokku ning sital juhul rebib seal päris palju asju puruks(näiteks tõukurvarda pesa karteris)
Vasta
#9

aga kas ma tohin ka ketti diislis pesta seda eelnevalt kuumutades??
Vasta
#10

> aga kas ma tohin ka ketti diislis pesta seda eelnevalt
> kuumutades??

Mida annab (tavalise rullpuks)keti pesemine diislis koos selle kuumutamisega?

Pesemise idee diiselkütuses/bensiinis/petroolis on puhastada sodi (sh abrasiivset sodi) saanud kett vanast õlist koos selle sisse kinni jäänud sodiosakestega. Minu arvates ei ole vahet, kas seda teha toatemperatuuril või kuumemal ketil, v.a. asjaolu, et igasuguse kuuma või kuumutatud asja kokkupuutumine plahvatusohtlike vedelikega võib teatud tingimustel olla üsnagi ohtlik.

Kuumutamine (loe: määrdes keetmine) on järgmine tööoperatsioon, mis järgneb keti pesemisele. Määrdes keetmise idee on viia konsistentne ja paks määre sedavõrd vedelasse olekusse, et see valguks keti liikuvate osade vahele, kuhu seda (erinevalt nt kuul- ja rull-laagritest) seda miski pulga ega muu odjamusega ei õnnestu toppida. Kaasajal ma olen kuulnud, et kette küll enam eriti ei keedeta, vaid õlitatakse vedela õliga. Viimasel on omadus aga ketilülide vahelt vaikselt ekspluatatsioonis ära kaduda, erinevalt konsistentsest määrdest. Seetõttu eelistan mina siiski määrdes keetmist.

Samas ei ole tugevalt sodi saanud ketti võimalik sodist puhta saada niiviisi, et pestakse/eemaldatakse vaid sodi ilma õlita. Pesemise tulemus on ikkagi nii õlist kui ka määrdest puhastatud kett, mis kulub ilma määrimata kasutusele võttes samavõrd ja isegi rohkem kui mustuseosakesi saanud määrdega kett.

Ka ise olen tegelikult kettide keetimisi üsna harva (vaid mõned korrad) ette võtnud ja seda siis, kui olen tahtnud uunikumile jätta algse keti, kuid see on olnud kas totaalroostes või on saanud õline kett suurel hulgal abrasiivsodi, mida on kahju jätta ketti kulutama.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

MA just vahetan oma tsiklil ketti. Mul on üks uus kett, ainult et paarkümmend aastat seisnud ja alles tehase tavotiga koos. Kas see midagi halba ei tee? Äkki tuleks see maha kuidagi pesta või siis puhtaks teha,nt diislis või bensiinis?
Vasta
#12

Kui on tehase \"tavott\" ja asi ei ole saanud mulda, liivapuru ega muud metalli kulutavat sodi (st olnud paberis), siis ära pese ketti. Võid sinna miskit ketiõli vms lisaks lasta. Kui siiski on karta, et vana määre enam hästi ei õlita (solidoolil nt on omadus aja, päikese ja õhu käes tahkestuda), võib ketti siiski enne ekspluatatsiooni keeta uue määrde sees. Pesemisel on aga alati siis suurem mõte, kui sealt on miskit kahjulikku sodi välja vaja viia.

Aga kui kett juba miskis asjas (petroolis etc) läbi pesta, siis tuleks ta minu arvates igal juhul määrdes üle keeta, sest igasugune \"lödistamine\" on viinud koos sodiga ka kogu määrde ära viimase kui pilu vahelt. Määrimata kett kulub aga kasutuses üliruttu ja keti korral on ülioluline on määrde olemasolu mitte niivõrd välispinnal, kui just liikuvate osade vahelistes väikestes piludes.

Pestud aga veel määrimata ketil oleks mõistlik kontrollida lisaks veel defekte ja väljavenitatust. Defektide all mõtlen ma lülide pragusid ja deformatsioone, mis on on just peale puhtakspesemist hästi näha. Väljavenitatuse osas kehtib \"vana hea\" rullpuksketi valem - kui kett panna ca neljakümnehambalise hammasratta peale (jalgrattal esimene, mootorrattal tagumine) ja püüda keskelt ketti hammasratta hammaste otsast \"üles tõsta\", siis ei tohi kett tõusta niipalju, et hambad jääksid terves kõrguses näha. Suurte kiiruste ja koormuste all töötavate mootorrtattakettide korral oleks mõtet juba veidi varem kett vahetada.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

jah ma väljendasin end valesti ma mõtlesin et ikka diislit enne kuumutada
Vasta
#14

Vaatasin, et ühelgi lääne tsiklil(isegi endurol) polegi mingit kaitset. Kas on kett siis nii palju kvaliteetsem?

Turvalisuseprobleemide pärast ta arvatavasti ära jäetakse...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne