08-12-2018, 14:07 PM
Nüüd Ukrainas käies oli mul peale isiklike puiduäri ja uunikumide probleemide veel kolmaski ülesanne, nimelt anda hinnang ühe Vene autokollektsionääri huviorbiiti langenud Gaz 23-le. Hind, mis selle auto eest küsiti oli nii haigelt kõrge, et käsi tõrgub seda kirjutamast. Arvan, et mindi kirvega lahmima ja mänguruumi on. Saadeti, siis mind ja üks Moskva ekspert, kelle teadmised GAZ 23-st osutusid, nagu hiljem selgusid küllaltki pealiskaudseteks. Alustuseks panen siia üles mõned pildid, et oleks arusaadav, millega tegu. Need olid mulle juba varasemast saadetud. Koha peal omanik pilte teha ei lubanud.
Pealtnäha auto väga kena. Kohal viibinud restauraatorite sõnul olid nõudmised tellija poolt üli kõrged. Ehitati seda autot üle 4 aasta ja aeti taga pisimatki detaili. Näiteks täiesti tavaline oli, et asjad tehti mitu korda ümber ja omanik pidi ka väga pretensioonikas olema. Kahjuks pidin selle projekti, kui terviku täiesti mittevastavaks tunnistama. Eks tuleb mul nüüd ringi liikudes rohkem selja taha vaadata. Milles siis probleem.
1. Auto värvitud tänapäevase värviga ja ka üle lakitud.
2. Mees väitis, et auto oligi sünnist saati sinine. Palusin näha dokumente - passis GAZ 23 A. Kogu asi selge. Kunagi teema alguses oli juttu et 23 Volgasid lasti välja 603 tk kolmes variandis - 23, ehk mehhaanilise käigukastiga, kokku 4 - 5 eksemplari. Kuna tava kastid ei pidanud vastu, siis nendest loobuti. Ülejäänud autod toodeti kahes variandis Gaz 23A ja Gaz 23B. Millises vahekorras - teadmata. A variant oli tavaline KGB jälitus auto, mis värviti juhuslikku värvi ja mis olid silmapaistmatud, st neil puudus lux. variandile omased kroomitud detailid. B variant oli isakeste so. ZIL 111 või hilisemalt ZIL 114 saateauto ja need olid eranditult mustad ja lux variandis.
Nii, et vennikese kogu projekti kontseptsioon oli vale. Ka pole ma kindel, et värvitoon nagu selline oli tol ajal kasutuses. Tehniliselt oli auto taastatud küllaltki ideaali lähedaselt, kuigi komplektist puudusid raadio telefon ja tööriista komplekt, mis minu autol on olemas. Samuti valed olid esi poritiival olevad VOLGA sildid, mida mul pole ka õnnestunud leida ja relee regulaator polnud ka ajastu kohane (mul see viga parandatud).
Pealtnäha auto väga kena. Kohal viibinud restauraatorite sõnul olid nõudmised tellija poolt üli kõrged. Ehitati seda autot üle 4 aasta ja aeti taga pisimatki detaili. Näiteks täiesti tavaline oli, et asjad tehti mitu korda ümber ja omanik pidi ka väga pretensioonikas olema. Kahjuks pidin selle projekti, kui terviku täiesti mittevastavaks tunnistama. Eks tuleb mul nüüd ringi liikudes rohkem selja taha vaadata. Milles siis probleem.
1. Auto värvitud tänapäevase värviga ja ka üle lakitud.
2. Mees väitis, et auto oligi sünnist saati sinine. Palusin näha dokumente - passis GAZ 23 A. Kogu asi selge. Kunagi teema alguses oli juttu et 23 Volgasid lasti välja 603 tk kolmes variandis - 23, ehk mehhaanilise käigukastiga, kokku 4 - 5 eksemplari. Kuna tava kastid ei pidanud vastu, siis nendest loobuti. Ülejäänud autod toodeti kahes variandis Gaz 23A ja Gaz 23B. Millises vahekorras - teadmata. A variant oli tavaline KGB jälitus auto, mis värviti juhuslikku värvi ja mis olid silmapaistmatud, st neil puudus lux. variandile omased kroomitud detailid. B variant oli isakeste so. ZIL 111 või hilisemalt ZIL 114 saateauto ja need olid eranditult mustad ja lux variandis.
Nii, et vennikese kogu projekti kontseptsioon oli vale. Ka pole ma kindel, et värvitoon nagu selline oli tol ajal kasutuses. Tehniliselt oli auto taastatud küllaltki ideaali lähedaselt, kuigi komplektist puudusid raadio telefon ja tööriista komplekt, mis minu autol on olemas. Samuti valed olid esi poritiival olevad VOLGA sildid, mida mul pole ka õnnestunud leida ja relee regulaator polnud ka ajastu kohane (mul see viga parandatud).