Teema on suletud

Väheke mõtteainet tehnoülevaatuse koha pealt
#1

Lihtsalt väikeseks hoiatuseks ja mõtteaineks kaasfoorumlastele. Hetkeseisuga on lugu saanud kõiki otseselt asjassepuutuvaid osapooli rahuldava ning positiivse lahenduse ja mina isiklikult põhjust pretensioonideks ei näe.

Sai eelmisel nädalal mindud värskelt üle käidud tehnikaga rauaga OÜ Everfeld omanduses olevasse ülevaatuspunkti, aadressil Ringtee 75b, Tartu. Oleme oma klubiga juba paar aastat nende teenust kasutanud täiesti probleemivabalt, suhtumine on olnud väga hea, pisiasjade pärast liigselt ei noritud, pigem viidati, et mõni asi nõuab lähemal ajal tähelepanu, samas kontrolliti ka kõik seadusest tulenevad asjad korrektselt üle. Eks aitas kaasa kindlasti ka see, et autod siiski hoolt ja armastust vist keskmisest enam näevad.

Eelmisel nädalal siis ühe tütarlapse autoga ülevaatusele minnes kõik alguses sujus ilusti - heitgaasitesti ajal lubati veidi liiga kõrged tühikäigupöörded ise alla keerata, reguleeriti esituled paika ja siis sõitis vanemapoolsest meesterahvast "spetsialist" piduristendi. Kõigepealt tundus tal olevat tõsiseid probleeme auto gabariitide tunnetamisega, tagapidurid ei saagi korrektselt toimida, kui auto rullide vahel paikneb nii, et üks tagratas vastu betooni küljel nühib. Peale selle, kui ta oli viie minuti pärast sellest aru saanud ning mõningate ebaõnnestunud tagurdamiskatsete järel auto uuesti rullidele suutis ajada, tekkis järgmine probleem - autot ei saa neutraalile lülitada. Kui härra oli veel umbes kümme minutit rullide vahel pusinud, siis käis korraga pauk ja kanal oli jahutusvedelikku täis. Selle mauramise peale oli suudetud auto korralikult keema lasta! Ilmselt defektne radiaatorikork (värskelt vahetatud kusjuures) aga ei lasnud rõhku maha ja nii siis radiaator kärje vanni küljest lahti lõigi. Küsimuse peale, et kas härra ülevaataja ka vahepeal temperatuurikella vaatas ning midagi kummalist seal tähele ei pannud ja et me ootame nüüd nendepoolseid ettepanekuid, kuidas ebameeldiv situatsioon lahendada, vastas kodanik koheselt ebameeldival toonil ähvardusega kohe homme ARK tehnoosakonda pöörduda, kui me sealt autot nüüd kohe ära ei korista. Et tema ei teinud midagi valesti ja tal pole kohustust üldse jälgida, kas auto ikka normaalselt toimib ning enda vabanduseks käigu valimise saaga juures tõi, et ta "ikka korduvalt pani näidiku järgi auto neutraalile ja näed käik jäi sisse". Come on, 38 aastat vanal, roolilt käivate käikudega autol vaatab eeldatavasti mitte kõige tehnikakaugem inimene näidikut, mis ilmselt uuest peastki pole täpselt näidanud??!

Tehnoosakonnaga ähvardamise peale küsisime siis, et milline on sinna pöördumise põhjus, algselt viidati illegaalsetele ümberehitustele, küsimuse peale, et palun täpsustatagu, jõudis jutt lõpuks selleni, et kui isegi midagi ümber ehitatud pole, siis müra tuleks ikka üle mõõta. Küsimuse peale, et näidatagu palun mulle kohta, kus on seaduse järgi antud käideldises võimalik müra korrektselt mõõta, väitis kodanik, et kasvõi siinsamas kanalil. Palusin tal viisakalt enne endale kehtivad tehnonõuded selgeks teha, peale paari vihjet korrektse mõõtmismetoodika koha pealt, jäi taat üsna vaikseks ja nohises, et kirjutame siis mõlemad nüüd seletuskirjad juhtunu kohta ning las siis punkti omanik otsustab, mis saab. Peale seletuskirjade koostamist saime ka omaniku numbri, kes telefonis lubas lahkelt järgmine päev mõlemad osapooled ära kuulata ning vaadata,mis teha annab.

Tänaseks on asi siis jõudnud nii kaugele, et peale mõlema poole avaldustega tutvumist leidis ka ülevaatuspunkti omanik, et tema eksimust spetsialisti töös ei näe ning igasugustest tekkinud kulude kompenseerimisest keeldub. Väidetavalt olla konsulteeritud Maanteeametiga ning koos leiti, et probleemi ju pole. Viidati mootori ebapiisavale jahutusele, mis osalt ka tõele vastab ning millega tegelikult oli plaan järgmise asjana kohe ka tegeleda, kuid kuna omanikul oli tarvis hirmus kiiresti kohe sõitma saada, siis sai eeldatud, et niipaljukest piinamist, kui ülevaatusel käimiseks vaja on, elab see ilusti üle ja ilmselt oleks ka elanud, kui piduristendis sajandit poleks kulunud. Ennegi ummikus keema kippuva tehnikaga ju ülevaatusel probleemideta käidud ning eelnevalt oli ka konkreetne auto 10-15 minutit koha peal täiesti rahuldava, pisut kuumapoolse, kuid siiski täiesti OK töötemperatuuriga käinud. Selle koha pealt, et spetsialist ei suuda kogu ülevaatusprotsessi aja kelli jälgida ning automaatkastiga autot neutraalile korrektselt lülitada, kui selleks vajadus on, arvati, et nad peaksid mootori tööd jälgima justkui ainult heitgaasitesti ajal ning muu neid ei huvita. Lisaks kiideti veel, et tegelikult need, kes autot ehitavad, ei tea tuhkagi ning jutt, et sissesõitmata mootor ka veidi rohkem kuuma toodab, on jama sest "ma olen ise võistlusmootoreid ehitanud ning kohe peale kokku panemist stendi pannud ja ei juhtunud midagi, tõsi küll sundjahutusega". Kuna auto omanikuks naisterahvas, siis tundus ülevaatuspunkti omaniku või tema esindaja telefonikõne toonist pigem üleolevust ning lootust lollile selgeks teha, kuidas asjad tegelikult käivad, kui viisakat ning argumenteeritud, intelligentsele inimesele omast juttu.

Ei oskagi mingit seisukohta võtta, kahe otsaga asi, eks ole süüd natuke mõlemal osapoolel. Samas aga tundub, et järjekordselt on ülevaatuspunkt täiesti õige mees nagu muiste ning vastutust toimunu eest võtta ei taheta. Iseenesest enda maine säästmiseks poleks lõhki lastud radiaatori asendamine väga suur väljaminek. Eriti arvestades, et tegu on siiski inimestega, kes on ka korduvalt sama punkti seni väga head teenust kasutanud ning ilmselt sooviks seda ka edaspidi teha. Tundub, et kuna tehnoülevaatus on tehtud äriks ning reaalselt kedagi ei huvita, kas vastavat teenust pakkuvate asutuste ekspertidel ka reaalne tehniline haridus või elementaarnegi arusaam asjade toimimisest olemas on, seni, kuni litsentsi eest on obruk tasutud.

Ilmselt pole mõtet antud teemal nendega edasi kakelda, kuna kogu protsessimine ning ekspertiis võtaks meeletult aega ning ei aitaks kuidagi kiiremini autot teele saada. Lihtsalt väheke mõtlemisainet neile, kel plaanis pimesi "eksperte" usaldada ning väike hoiatus, et mõistlik oleks enne ülevaatusele minekut ka tõsiselt jahutussüsteemi ning muude elutähtsate süsteemide pädevust hinnata, hiljem vähem peavalu.
#2

Kui Sul auto kohapeal keema läheb ja laiali laguneb siis on ilmselgelt tegu liikluseks mittesobiliku sõidukiga. See et Sina oma auto eripärasid tead et tähenda seda et teised peaksid ka teadma mis asendis Sul käigud sees on ja millises mitte... 

Ei näe siin põhjust pahandada, läks ka kunagi üks isend keema ülevaatuspunktis ja sain ka kohe sõidukeelu... kuid igati arusaadav ja vaielda polegi midagi.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
#3

Mina käisin vähe 2000a diisel opeliga ülevaatusel. Ülevaataja muutus murelikuks, küsis ega autol see-või-teine mootor ei ole, et need ei pidavat ülevaatuseks vajaminevat pööret välja kannatama.
Ütlesin ülevaatajale, et mul on ükskõik. Kui läheb laiali, siis järelikult oli aeg.
Õnneks või kahjuks laiali ei läinud.

Ma vaataks seda sinu juhtumit ka selle pilguga, et juu siis oli aeg. Saad masina esimese nõrga koha ära parandada ning ei peagi teisest eesti otsast selleks treilerit tellima.

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
#4

Kas kõik ülevaatuse punktid tänapäeval ei tee vastutusest vabastamise lepingut auto piinamisega alustades, olen kindlasti midagi sellist allkirjastanud ülevaatusel käies. Kui õigesti meeles siis vabastas see ülevaatuspunkti tehniliste vigade ilmnemisel vastutusest, väljaarvatud kui töötaja süü on otseselt põhjuseks. Näiteks diisli pööretel testi käigus mootori küljele ilmunud auk ei ole nende süü. Kanalisse või vastu seina sõidetud auto on.
#5

(23-08-2016, 11:13 AM)mlsluik Kirjutas:  Kui Sul auto kohapeal keema läheb ja laiali laguneb siis on ilmselgelt tegu liikluseks mittesobiliku sõidukiga. See et Sina oma auto eripärasid tead et tähenda seda et teised peaksid ka teadma mis asendis Sul käigud sees on ja millises mitte... 

Eelnevalt polnud 15 minutilise kohapeal tiksumise peale auto siiski keema läinud, seda siis ka vabas õhus, mitte kinnises ruumis. Jahutussüsteem oli plaanis nagunii uuesti üle käia, selle koha pealt ma pretensioone ei esitagi. Tehniline rike, fine. Ilmselt ei hakka ma ka tulevikus värskelt pakendist võetud radikakorgile survetesti tegema, kuigi võib-olla peaks.

Küll aga näitab spetsialisti ebapädevust see, et kui ta näeb, et käiguosuti on mööda ning tunnetab nõkse, ei tohiks olla automaatkasti neutraalasendi leidmine meeletult ületamatu probleem või siis vähemalt oleks mõistlik omanikult küsida. Lisaks näitab minu arust ametniku ebapädevust see, kui ta soovib hakata kanali kohal sõiduki müra mõõtma ning isegi ei tea reaalselt tehnonõuetega ette nähtud mõõtemetoodikast mitte tuhkagi. Ja vähemalt aeg-ajalt pilk armatuurile visata, ei tohiks ka meeletult keeruline toiming olla.

Probleem oli pigem selles, et oleks reaalselt nutva ning oma viimased sendid auto alla matnud tütarlapsest autoomaniku ees vabandatudki ning öeldud, et tegijal juhtub ja pakutud kohe alguses välja mingisugunegi mõistlik lahendus tehnoosakonnaga ähvardamise asemel.
#6

(23-08-2016, 11:22 AM)pvr Kirjutas:  Kas kõik ülevaatuse punktid tänapäeval ei tee vastutusest vabastamise lepingut auto piinamisega alustades, olen kindlasti midagi sellist allkirjastanud ülevaatusel käies. Kui õigesti meeles siis vabastas see ülevaatuspunkti tehniliste vigade ilmnemisel vastutusest, väljaarvatud kui töötaja süü on otseselt põhjuseks. Näiteks diisli pööretel testi käigus mootori küljele ilmunud auk ei ole nende süü. Kanalisse või vastu seina sõidetud auto on.

Pole mina küll kohanud veel sellist paberit. Diislitestil pähe käivad klapid kipuvad ka tihtipeale olema pigem kinni vähese tehnilise arusaamaga ülevaataja taga, kui ikka koha peal koormuseta maksimumpööretega käival diislil gaas järsku lahti lasta, on löökkoormus gaasijaotusmehhanismile nii suur, et vähegi veninuma hammasrihma mõned hambad "vasakule" saadab. Ma olen tervelt ühes kohas näinud seda, et mu (õnneks kettülekandega) masuudipressil peale tahmatesti pöörded sujuvalt alla lastakse.
#7

Selle müra mõõtmisega ongi suur probleem, kuna meil eestis seda teha ei oel võimalik, kuna puuduvad tingimused, mis tagaksid õiged mõõtmistulemused.  Sama nali käib ka siis, kui kasutad Maanteeameti poolt "tunnustatud  spetsialistide " teenuseid. Kunagi on nad olnud tegijad, kuid kell käib meile kõigile ja halastamatult.  Meie peame oma teadmisi pidevalt täienduskursuste maksuga "täiendama" kuid palju täiendustel käijaid seal on?  Tean, et atesteerimine ikka toimub, kuid selleks antakse testid ette ja need tuleb pähe õppida ja... eksamile. Ülevaatajatest on suur põud. Kunagi taheti Põltsamaa ametikooli teha õpperühm , kes ülevaatajaid koolitaks aga see jäi jälle mingisuguse poliitilise bürokraatia taha kinni. Nii me elus edasi lonkame ja uuendame oma dokumente aga suured tegijad omavad võõrriigi väljastatud kõrghariduse diplomeid (USSR-is väljastatud dokud)  ja nemad ei pea uuesti tõestama oma teadmiste vastavust EU nõuetele.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
#8

Üks üldine kommentaar selle olukorra kohta - jättes nõude sisulise põhjendatuse ja majandusliku mõttekuse kõrvale. Ülevaatuspunkti pidaja on sõlminud halduslepingu Maanteeametiga teatud riigivõimu teostamisega seotud ülesannete täitmiseks (üldistatult sõiduki korrasolekus veendumine ja selle liiklusesse lubamiseks vajaliku nõusoleku andmine). Kui ülevaatuspunkti pidaja tekitab kliendile kahju, siis reeglina vastutab kahju eest ikka konkreetne äriühing. Maanteeamet ja tema arvamus selles vaidluses otsest tähtsust ei oma, kuigi ülevaatajal võib olla väga mugav ametile kui nö "sõltumatule otsustajale" viidata. Kui kahju tekib, võiks kohe pöörduda juristi poole ja edasiste toimingute ning olukorra fikseerimise osas nõu pidada. Kindlasti võiks teinekord mõelda sellele, kas sellele isikule, kelle vastu oled võibolla edaspidi sunnitud kohtusse nõude esitama, on mõtet kirjutada seletuskirja. 
#9

Kas ülevaatuspunktis kaameraid ei ole? Mis puutub siia keema minemine, kas kuskil teh. ülevaatuse dokumendis on sellest juttu? Auto on mõeldud siiski liikumiseks punktist A punkti B?
1. jaanuaril 2011. aastal hakkab kehtima uus liiklusseadus, millega riik seadustab videovalve kaamerate paigaldamise sõidukite tehnoülevaatuspunktidesse. Salvestusseadmete paigaldamiseks on ülevaatuspunktidele antud üleminekuaeg, kuid 2012. aasta 1. jaanuariks peavad need olema üleval kõigis ülevaatuspunktides, teatas maanteeamet.
#10

(23-08-2016, 14:01 PM)ZIL 131 Kirjutas:  Kas ülevaatuspunktis kaameraid ei ole? Mis puutub siia keema minemine, kas kuskil teh. ülevaatuse dokumendis on sellest juttu? Auto on mõeldud siiski liikumiseks punktist A punkti B?
1. jaanuaril 2011. aastal hakkab kehtima uus liiklusseadus, millega riik seadustab videovalve kaamerate paigaldamise sõidukite tehnoülevaatuspunktidesse. Salvestusseadmete paigaldamiseks on ülevaatuspunktidele antud üleminekuaeg, kuid 2012. aasta 1. jaanuariks peavad need olema üleval kõigis ülevaatuspunktides, teatas maanteeamet.

Maanteeamet on riiklik amet... Ülevaatuspunkt on eraettevõte.  kuidas saab riik sundida ettevõtjal paigaldada jälgimisseadmeid, et seadusandja saaks vaadelda nende tegevust?   Kui ikka tahadvaadelda, siis paigaldad ise kaamerad vastavalt seadusele  ( valvekaamera ja turvakaamera... need on kaks täitsa erinevat kaamerat seaduse sõnastuses) ja küsid selleks luba ettevõtjalt, mitte ei marsi suure kõhuga sisse ja nõuad, nagu on harjutud käituma. Võrdne kohtlemine on seaduses sees.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
#11

(23-08-2016, 11:43 AM)rnx69 Kirjutas:  ...
ikka koha peal koormuseta maksimumpööretega käival diislil gaas järsku lahti lasta, on löökkoormus gaasijaotusmehhanismile nii suur, et vähegi veninuma hammasrihma mõned hambad "vasakule" saadab.

Ma loeks huviga füüsikalist tõestust selle väite kohta.

Senise teadmise kohaselt on mõlemad järsud režiimimuutused võrdselt kahjuliku mõjuga. Kiirendus võib olla rängemgi, kuna KSP-l puudub aeglustusel kütuse pritsimise koormus. Leebem on muidugi gaasi vabastada aeglaselt, selles pole kahtlustki. seda enam, et erinevalt 1 sekundi jooksul toimuma pidavast kiirendusest ei ole aeglustuse aeg piiratud.

Tegelikult on hea, et tavapäraselt köögilaua taga ropendamise asemel see teema avalikuks tehti. Arutelu on omal kohal. Sest ühelt poolt ei olnud auto ehniliselt korras (veerand tundi väikesel koormusel ei tohi autot keema ajada), teiselt poolt näikse ülevaatajal olema tõsiseid suhtlusprobleeme. Ning väga imelik on lugeda, et end tehnikainimesena elukutsevalikul määratlenud inimene ei suuda leida automaatkastil neutraali...

Julgen siinkohal esineda arvamusega, mille kohaselt on ohutum lasta kriitilises seisus (teadlikult või teadmatusest) olev kaarik laiali koduõuel/ülevaatusel, selmet samale tulemusele jõuda mõnes liikluses hapukskiskuvas olukorras...

Ma ei tea teemaalgataja suhteid kõnealuse liikuri omanikuga, aga minu arvates on oluliselt lihtsam klaarida õhkulennanud mootoriga autot ülevaatuspunktist kui tipptunnil võõra linna liiklusummikust. Aga inimesi on erinevaid ja õnne peab ka olema, eksole. Toungue

Praegu kisub küll tsiviilvaidluseks, mis kardetavasti küünlaid ei vääri. Aga ega meie oska hinnata põhimõtete väärtust - ülevaataja selle auto ju ikkagi õhku lasi oma tähelepanematusest. Iseasi, kas ülevaatajal on piisavalt ressurssi kulude katmiseks.
Eeldusel, et temperatuurinäidik ikka punast näitas... Rolleyes
#12

(23-08-2016, 13:37 PM)bom Kirjutas:  Üks üldine kommentaar selle olukorra kohta - jättes nõude sisulise põhjendatuse ja majandusliku mõttekuse kõrvale. Ülevaatuspunkti pidaja on sõlminud halduslepingu Maanteeametiga teatud riigivõimu teostamisega seotud ülesannete täitmiseks (üldistatult sõiduki korrasolekus veendumine ja selle liiklusesse lubamiseks vajaliku nõusoleku andmine). Kui ülevaatuspunkti pidaja tekitab kliendile kahju, siis reeglina vastutab kahju eest ikka konkreetne äriühing. Maanteeamet ja tema arvamus selles vaidluses otsest tähtsust ei oma, kuigi ülevaatajal võib olla väga mugav ametile kui nö "sõltumatule otsustajale" viidata. Kui kahju tekib, võiks kohe pöörduda juristi poole ja edasiste toimingute ning olukorra fikseerimise osas nõu pidada. Kindlasti võiks teinekord mõelda sellele, kas sellele isikule, kelle vastu oled võibolla edaspidi sunnitud kohtusse nõude esitama, on mõtet kirjutada seletuskirja. 

Kui nüüd väga aus olla, siis ei viitsi keegi kohtuni nendega vaidlema asuda ka. Piisaks lihtsalt sellestki, et ülevaatuspunkt oma viga tunnistaks ja vabandaks, uus ja oluliselt suurema soojamahtuvusega radiaator on omaniku poolt juba tellitud ning eriti ei hellita ka lootust, et seda keegi nõus kompenseerima on. Mootor õnneks on seitsmeliitrine seitsmekümnendatest pärit malmkärakas ning ilmselt jäi täiesti ellu.

Maanteeametist rääkides, siis suhtlesin ise ka sel teemal nende tehnoosakonnaga ning tahaks lausa kiita härra Ilvest, kes jättis telefonitsi väga asjatundliku ning professionaalse mulje. Kahjuks pidi ka tema tõdema, et ülevaatajate tehniline pädevus on allapoole igasugust arvestust ning reaalselt neil ka puudub selle üle kontroll. Samas nende ametlik seisukoht on, et avaldunud rikke puhul siiski on ülevaatuspunkt kohustatud koheselt ülevaatusprotsessi katkestama ning omanikku sellest informeerima ja antud juhul oleks pidanud selleks hetkeks olema mootori töötemperatuuri väljumine tootja poolt ette nähtud piiridest. Ehk nende sõnutsi ülevaataja PEAB kogu protsessi vältel jälgima võimaluste piires mootori ning teiste sõlmede normaalset tööd.
#13

(23-08-2016, 14:35 PM)v6sa Kirjutas:  
(23-08-2016, 11:43 AM)rnx69 Kirjutas:  Ma ei tea teemaalgataja suhteid kõnealuse liikuri omanikuga, aga minu arvates on oluliselt lihtsam klaarida õhkulennanud mootoriga autot ülevaatuspunktist kui tipptunnil võõra linna liiklusummikust. Aga inimesi on erinevaid ja õnne peab ka olema, eksole. Toungue

Minu suhted auto omanikuga on paraku piisavalt platoonilised, et seebiooperi stsenaariumi tarvis materjali pakkuda. Kõigest tegelesin veidi auto elektrisüsteemi korrastamisega.

Mootori puuduliku jahutuse põhjuseks oli stock suurusega radikas, mis tegelikult juba paar liitrit väiksema mootoriga autot pikka aega koha peal jahutama suuteline pole. Kuna radiaator oli värskelt enne mootoriremonti vahetatud, siis omanik ei soovinud seda kohe asendada ning ta oli ka probleemist teadlik. Kokkulepe oli, et kui ikkagi ilmneb, et auto mootor piisavalt ei jahtu, sellega ka tegeldakse. Kuna 15 minutit tühikäiku mootori töötemperatuuri eelnevalt kriitilisele tasemele tõsta ei suutnud, siis pidasime ohutuks ka ülevaatuse läbimist, eriti arvestades seda, et normaalses korras auto puhul võtab kogu protsess, mil mootor töötama peaks, aega alla 10 minuti. Kõige rohkem muret tekitaski heitgaasitest (karburaator oli garaažis vaakumkella järgi ainult paika keeratud), aga kui oli näha, et näidud kohe paigas olid, siis ei tulnud pähe ka ülevaatajat hoiatada enam selle eest, et võiks ka mootori töötemperatuuri jälgida, sest edaspidi on senise kogemuse järgi jäänud ainult piduritest, mille käigus veel mootor töötab ja see võtab toimivate pidurite korral aega max 2-3 minutit.
#14

(23-08-2016, 16:02 PM)rnx69 Kirjutas:  Mootori puuduliku jahutuse põhjuseks oli stock suurusega radikas, mis tegelikult juba paar liitrit väiksema mootoriga autot pikka aega koha peal jahutama suuteline pole. Kuna radiaator oli värskelt enne mootoriremonti vahetatud, siis omanik ei soovinud seda kohe asendada ning ta oli ka probleemist teadlik. 
 Endal kogemus kui radikas oli ainult 400 cm3 väiksemalt mootorilt, elik siis 2,0 Audi 80nel oli 1,6 lühike radikas. See kippus juba rahulikult teise käiguga metsateedel sõites üle 100 minema. 2,8 ga selle väikse  radikaga TÜVi üritama minna, OK hädapärast vbolla teeks nalja ära aga kui pauk käib siis oleks ikka suu väga kinni.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
#15

Mida siis teemaalgataja meelest ÜV korralduses muutma peab? See jäi mulle selgusetuks. Ilma selleta on tegemist tavapärase eestlasliku vinguga.
#16

Saan aru, et radikas lõhkes ikka õige vanal liikuril (7 liitrit, mite sajale vaid mootori mahtu), mitte tänapäevasel ökoautol, millel miniatuurne ollus üritab ökomootorit jahutada.
Ega jah, ise jälgin mida ja kuidas ülevaataja toimetab. Vahest saab salongisoojendus järgi pandud, kui pikemalt läheb
#17

(23-08-2016, 16:55 PM)Tegelane5 Kirjutas:  
(23-08-2016, 16:02 PM)rnx69 Kirjutas:  Mootori puuduliku jahutuse põhjuseks oli stock suurusega radikas, mis tegelikult juba paar liitrit väiksema mootoriga autot pikka aega koha peal jahutama suuteline pole. Kuna radiaator oli värskelt enne mootoriremonti vahetatud, siis omanik ei soovinud seda kohe asendada ning ta oli ka probleemist teadlik. 
 Endal kogemus kui radikas oli ainult 400 cm3 väiksemalt mootorilt, elik siis 2,0 Audi 80nel oli 1,6 lühike radikas. See kippus juba rahulikult teise käiguga metsateedel sõites üle 100 minema. 2,8 ga selle väikse  radikaga TÜVi üritama minna, OK hädapärast vbolla teeks nalja ära aga kui pauk käib siis oleks ikka suu väga kinni.
Võtmesõna on siin "stock".

Ma panin mazda 323-le ziguli radika, mis oli vähemalt poole suurema mahuga kui originaal, tekkisid ainult mured masina soojaks saamisega. ÜV seisukohalt vaadates üks lubamatu ümberehitus kõik ja nende töö on selle tõkestamine.
#18

(23-08-2016, 17:01 PM)Mahno Kirjutas:  Mida siis teemaalgataja meelest ÜV korralduses muutma peab? See jäi mulle selgusetuks. Ilma selleta on tegemist tavapärase eestlasliku vinguga.

Et laseme ülevaatajatel oma vanatehnikat lõhkuda? Auto piduristendis risti, on ok?
#19

Kõige pullim on et nad ei saa 4x4 vedulistega piduristendis hakkama.   Big Grin

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
#20

(23-08-2016, 17:01 PM)Mahno Kirjutas:  Mida siis teemaalgataja meelest ÜV korralduses muutma peab? See jäi mulle selgusetuks. Ilma selleta on tegemist tavapärase eestlasliku vinguga.

Ma ei väida, et korralduslikust küljest midagi teisiti tegema peaks, tehnonõuded on tehnonõuded ning kõik liiklusohutusse puutuvad asjad peavad olema kontrollitud.

Küll aga võiks ülevaataja olla võimeline tunnistama oma viga ning vastata kliendi ootusele, et tegu on omal alal pädeva eksperdiga. Kahjuks kogu eelpoolnimetatud toimingutejada valguses ma teda ei suudaks kuidagi selleks pidada. Sellesama härraga olen kunagi ühes teises ülevaatuspunktis pikalt pidanud diskussiooni tehnilisse passi kantud kahe mõiste "esmaregistreerimine" ning "registreerimine Eestis" üle, kui mind kohe kollaselt põlevate ääretulede pärast ukselt tagasi saata lubati.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne