maaelust. Ja sotsialismist natuke kah
#41

Kes ei mäleta minevikku,elab ilma tulevikuta. Big Grin
Ei viska ette,kelle kõll oli aga ..................
Vasta
#42

Surm on jah paraku üks väga hea ja kindel asi, kuigi suremine on vahel ebameeldiv, aga sellega ma veel ootaks pea pool sajadit.

Eesti võiks päästa ühtne balti riik, see annaks juba mingi tõsise põhjamaa riigi välja ja sel oleks juba mõjujõudu, kui ta toimiks tõelise koostööna ja eesotsas oleksid tõelised juhid-majandusmehed, mitte rõigase ja ilvesetaolised jätised-usalakeid. Eesti on liiga väike ja vaene riik, teeb javelinist ühe paugu ja hüppab nagu konn mätta otsas ja seejärel hakkab rahva käest vähjahaigetele almuseid paluma, sest venemaa hirmutamiseks ja nato ees pugemiseks  tehtud javelini pauk lööb augu haigekassase.
Kui Balti unitaarriik seoks end lahti EU ja NATO taolistest kuritegelikest organisationidest, eksekuteeriks rõigased-ilvesed-kallased, saadaks savipätsi pensionile, teeks koostööd Venemaaga, oleks hävingust pääsemine reaalne. Kuidas seda saavutada EI TEA.
Kui ikka RE reiting on veerand, siis eestil pääseteed ei ole, sööge sitta ja ülistage nato sõjardeid ja mustperseid-kaltsupäid.

Kõik , kes räägivad, et Eestis on elu hea, võiks küsida, miks rahvaarv nii kiiresti väheneb. Jah tunnistan, elu on hea, kui pidada headuseks rämpsu tarbimist, aga muus osas on asi ikka hull.
Minu arust iseloomustab rõigase-merkeli hooneckerbrežnevlik musitamine kõige paremini, kui hea Eestis elu on.
Vasta
#43

Üks põhjus,miks väiketalud kaovad ongi selles,et inimeste ränka tööd ja panust ei väärtustata ja see paneb asja paika. Kuna noorem põlvkond pole ka loll siis saadakse aru,et mingit perspektiivi sellisel ettevõtmisel pole ja minnakse maailma laiali. Sealt tuleneb ka pruudipõud ja muud demograafilised nähtused maapiirkondades. 
Kahjuks maailm,kus me täna elame pole enam see,mis 40.a tagasi.
Aga ei saa jätta paar sapist asja ütlemata,mis on mulle hinge jäänud 90date algusest:

Üks asi,mis pani asja paika oli Sohvooside lagunemine. See kollektiivmajandite lõhkumine oli ka õige,kuid kui ma vaatan,kes on suurimad ettevõtjad ja talunikud? Ikka need samad endiste kollektiivfarmide  juhid,nende pojad ja pojapojad. Ehk siis juhtivtöötajad olid taibukamad,kui viinakuradi küüsis vaevlev matsikari ja tegid endale juba alguses suure arengu hüppe.  Mõned kavalamad kasutasid alatuid trikke,et väljapetta maid ja osakuid ning kokkuvõttes sai see matsike, kolm kuni neli korda pügada.

Ma pole Suur talunike vastane aga teades mõnesid,seltsimehi ja missuguste alatute võtetega nad oma varanduse kokku ajanud on. See tekitab minus küsimus,et kas selline inimene on üldse usaldusväärne? Ehk täna reedab sind,homme aga kodumaa?


Vasta
#44

(27-08-2016, 18:06 PM)MAZ Kirjutas:  Üks asi,mis pani asja paika oli Sohvooside lagunemine. See kollektiivmajandite lõhkumine oli ka õige,kuid kui ma vaatan,kes on suurimad ettevõtjad ja talunikud? Ikka need samad endiste kollektiivfarmide  juhid,nende pojad ja pojapojad. Ehk siis juhtivtöötajad olid taibukamad,kui viinakuradi küüsis vaevlev matsikari ja tegid endale juba alguses suure arengu hüppe.  Mõned kavalamad kasutasid alatuid trikke,et väljapetta maid ja osakuid ning kokkuvõttes sai see matsike, kolm kuni neli korda pügada.

Ma pole Suur talunike vastane aga teades mõnesid,seltsimehi ja missuguste alatute võtetega nad oma varanduse kokku ajanud on. See tekitab minus küsimus,et kas selline inimene on üldse usaldusväärne? Ehk täna reedab sind,homme aga kodumaa?


Kui vahel kusagil kuulen 9. Mai kolhoosi esimehe suunas kiidulaulu, siis tekib mul sama mõte.
Kui olen üritanud asju veidi lähemalt seletada, siis on vastus tavaliselt ikka see, et see mees küll selline ei saanud olla. Ta oli ikka rahva inimene ja hoidis neid.

Hoidis ta võibolla neid kes elasid korteris ja rügasid farmis/põllul(need olid kasulikud). Kellel oli oma maa ja maja, need said tunda pidevat survet. Viimane talu, mida ma tean, mis maha põletati seoses maa saamise himus oli aastal kusagil 2000 kandis.
Põletamine käis siis selliselt, et  kui seal elanud mammi lusika nurka viskas, saadeti tuletõrje õppused peale. Õppus sai läbi, aeti kohe ader järgi.
Majas oleks võinud elada veel kaua.

Tänaseks on esimehe auks püstitatud monument.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#45

(27-08-2016, 16:01 PM)jurkman Kirjutas:  Surm on jah paraku üks väga hea ja kindel asi, kuigi suremine on vahel ebameeldiv, aga sellega ma veel ootaks pea pool sajadit.

Eesti võiks päästa ühtne balti riik, see annaks juba mingi tõsise põhjamaa riigi välja ja sel oleks juba mõjujõudu, kui ta toimiks tõelise koostööna ja eesotsas oleksid tõelised juhid-majandusmehed, mitte rõigase ja ilvesetaolised jätised-usalakeid. Eesti on liiga väike ja vaene riik, teeb javelinist ühe paugu ja hüppab nagu konn mätta otsas ja seejärel hakkab rahva käest vähjahaigetele almuseid paluma, sest venemaa hirmutamiseks ja nato ees pugemiseks  tehtud javelini pauk lööb augu haigekassase.
Kui Balti unitaarriik seoks end lahti EU ja NATO taolistest kuritegelikest organisationidest, eksekuteeriks rõigased-ilvesed-kallased, saadaks savipätsi pensionile, teeks koostööd Venemaaga, oleks hävingust pääsemine reaalne. Kuidas seda saavutada EI TEA.
Kui ikka RE reiting on veerand, siis eestil pääseteed ei ole, sööge sitta ja ülistage nato sõjardeid ja mustperseid-kaltsupäid.

Kõik , kes räägivad, et Eestis on elu hea, võiks küsida, miks rahvaarv nii kiiresti väheneb. Jah tunnistan, elu on hea, kui pidada headuseks rämpsu tarbimist, aga muus osas on asi ikka hull.
Minu arust iseloomustab rõigase-merkeli hooneckerbrežnevlik musitamine kõige paremini, kui hea Eestis elu on.

Tundub ,et keegi soovib meil siin vägisi Transnistria taolist riiki luua .Tänan ,kindel ei .Nii lihtsalt see asi teil enam ei käi nagu 1940 aasta suvel.
Vasta
#46

(27-08-2016, 18:06 PM)MAZ Kirjutas:  Ma pole Suur talunike vastane aga teades mõnesid,seltsimehi ja missuguste alatute võtetega nad oma varanduse kokku ajanud on. See tekitab minus küsimus,et kas selline inimene on üldse usaldusväärne? Ehk täna reedab sind,homme aga kodumaa?

Ega mitte ainul põlluga seotud seltsimehed. Tööstuses, transpordis, tervishoius ja mujal sama. Jätkub siiamaani järelmõjusid konkurentsi osas. Pole vaba konkurentsi, määrav on selle sõna, kes tookord juhtohjad oma kätte sai. Olen vist kade, et ise seda pirukat ei saanud jagada, minu osaks jäi firma jäänuste pankrotist saamata jäänud töötasu.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#47

Aastas on kaks hooaega kus ostetakse maamajasid kus vähemalt 10 hektarit maad, siis kui suur talunik saab jõulude ajal toetust ja vist oli kevadel.
Siis ongi nii, et € toetuse rahadega laiatakse ja pärast pannakse see tühi maja müüki jubeda kirvega ja oodatakse, et mõni noor tuleb ostab selle 2000m2 kinnistu ära ja hakkab seal elama ja seda sama talunikku kommiraha eest orjama, aga noor on ka tegelt nii tark, et vot ei osta kui metsa pole kust küttepuid teha.
Endal oli veel aasta tagasi suurtalunikust sõber kellega pöörasin tülli just sellepärast, et telekas vingutakse, et jube kehv jne. aga ometi ehitas uue maja, ostis naisele ja omale uue auto lisaks kaks uut traktorit ja mingi kõigesuurema silokäru ning seda kõike aasta jooksul ja siis vingub telekas, et vähe saab toetust kui enamik inimesi elab vaesuses ja kõik kes temale töötavad ei saa keegi rohkem kui 500-600€ palka. Aga € liit ju maksab pool traktoritest ja tehnikast kinni ja eks seal ka mahineeritakse.
Kust võtab talunik raha, et maksta umbes 10000€ kuus liisinguid (saladus katte all ütlen, et € liidust).
Ise ta seda majapidamist ülesse ei ehitanud vaid päris isalt ja peale seda on selline tähtis nina ja tekkis lõppuks tunne, et päris ka maailma kõik tarkused aga isa oli tal arukas ja vaikne tegelane kes ei laianud uue tehnikaga vaid suurendas iga aastaga karja vähemalt 30 peavõrra.
Sellised kehvikud on tegelikult need suured talunikud, kui aastaga rikkaks ei saa on ju kellad !!!
Vasta
#48

siin keegi rääkis ka pruudipõuast...aga kui moodne naine tahab tänapäeval välja näha selline, siis normaalsel maamehel vist ei tuksatakski. ei viita antud juhul kuidagi isiku isikule, vaid mingisugusele viimastel aegadel massiliseks muutunud stereotüüpidele, et tahad olla edukas, näe välja nagu anu välba.
   
ei teagi, kust kohast maal neid normaalseid naisi võtta olekski, kui kõik tahavad mingit projekti teha või välismaal magistratuuris olla või linnas raha eest seksiga tegeleda, aifõun ja kutshimutsi must have too.
Vasta
#49

Nojaa, normaalsed naised on ikka need, kes tahavad maal raha eest sexiga tegeleda, mitte linnas, arusaadav! Lehma lüpsta ja kasse kasvatada...
Vasta
#50

Mis oli ühist nõukaaja edukatel majanditel tänaste edukate ettevõtetega?

Mõlemate juhid olid/on ettevõtlikud ja iseseisvad inimesed, kes ei oota käpikust saiapudi puistavat tädi, vaid otsivad terad ise välja. Paraku vahel ka valest salvest, kui see salv peaks olema järelvalveta...

Millegipärast ei taha mitte keegi neist vingujatest öelda, kust peaks see tark, aus ja kaastundlik juht tulema? Ning kuidas peaks ta valitsema pääsema? Meil oli säärane teema juba ükskord ja ei suutnud ka austet kingsepp anda vastust, kust ikkagi see Tark Juht äkki tekkima peaks?
Küll on kõik virisejad seda meelt, et vat tuleks minna ja "seal" lüüa plats puhtaks, eelistatult lausa maha lüüa need kaabakad. Huvitav, paljud tegelikult kaine peaga suudaks inimesele silma vaadates ta ära tappa...

Balti Vabariik annaks peaaegu välja iseseisva riigi toimiseks vajalikuks peetavad 7,5 miljonit elanikku. Ka pindaala oleks piisav. Paraku saaks sellest peagi Suur-Leedu, kuna vaid nendel on valitsemiskogemus ajaloost olemas. Läti ja Eesti alad on ikka olnud kellegi teise valitseda. Ja see mõjub, tahate või mitte. Seda ei märka lühikestel kokkupuudetel, aga paarist nädalast mõnes sünnipäraseid leedulasi sisaldavas kollektiivis piisab, et hakata erinevusi märkama. Et kes on tema ise ja kes kiikab tunnustust otsides teiste pooleWink

Mis teemat puudutab, siis väiketaludel on täna nii palju soodustusi tehtud, et suurtootjatel on põhjust virisemiseks. Väiketootjate toetusi ei moduleerita (ei vähendata vastavalt haritava pinna suurusele), nad saavad tehnika soetamisel toetust kuni 40% (suurtel kuni 20%), neid tuuakse pidevalt meedias eeskujuks Pahade Suurtootjate kõrvale.

Kuniks raha on edukuse mõõdupuu, töötab mastaabiefekt vääramatult suurema tootmisüksuse kasuks. Me võime nutta ja halada, palju tahame, aga millal austet virisejad ise viimati midagi väiketootjalt ostsid? Ah, et ei ole ühtegi tuttavat? OTT oled midagi kuulnud ?

Ah, et on tülikas?

Vat nii hästi elamegi, et väiketalunikud surevad meie laiskuse ja ignorantsuse pärast välja!
Vasta
#51

Mina küll vahest toetan kohalikke tootjaid. Nina on vingus küll, et on kallis või midagi, aga leian end mõttelt et pigem toetan väikest ettevõtjat kui nuuman suurt ärimeest kes ostab ka tihti kauba väikestelt odava rahaga kokku...
Vasta
#52

Seepärast ma kirjutada julgengi, et jõudumööda isegi otse soetan.

Pärast lööd hinna ja saadud tulemuse kokku ja nendid, et sai taas peamiselt regionaalarengusse panustatud... Ei ole need väiketootjate singid alati ühti paremad Paha Kaupmehe müüdutest.
Vasta
#53

(27-08-2016, 18:06 PM)MAZ Kirjutas:  Üks põhjus,miks väiketalud kaovad ongi selles,et inimeste ränka tööd ja panust ei väärtustata ja see paneb asja paika.
Tõepoolest, ei väärtustata inimeste ränka tööd ning mul tekib küsimus, et miks peakski väärtustama, vabandust väljenduse pärast, rumalat tööd?

Sellega on vist kõik nõus, et piltlikult öeldes käsitsi kartuleid kõblates tuleb üks mugul toidulauale märksa kallimalt kui suurtaluniku mehhaniseeritud kasvatusest. Kes ja, mis veel tähtsam, miks peaks kinni maksma väiketaluniku ebaefektiivsuse?

Ilmselgelt tuleb esimeseks vastuseks "nemad" ehk riik. Kas sotsiaalse aspekti pärast? Paraku on märksa mõistlikum toetada talupidamisega hakkama mitte saanud tegelase ümberõpet ning ta hoopis suurtaluniku traktorit juhtima/remontima panna. Riigikaitseline osa? Noh, see on juba omaette teema, aga paraku ei ole mul eriti usku sellesse, et moodsas sõjas võiks kaalukeeleks saada klassikaline metsavendlus ning selles plaanis tundub siiski mõistlikum julgeoleku tagamiseks investeerida välisministrisse, EKV-EKL-i ja diplomaatidesse. Ning just selle pärast, et see on minu meelest efektiivsem niigi napi raha paigutus kui oleks selle summa kõikide väiketalunike vahel laiali määrimine ja lootmine, et küll nad siis oma poisid ära toidavad, kui vastane juba suuremad linnad ära on võtnud.

Okei, aga mis siis saama peaks nendest väikestest toredatest maalappidest, kus on peal mõni kena talumaja, võib-olla ka ait ja saun? Kui sinna satub paiknema mõni, kelle põhisissetulek ei tule üldsegi mitte õunte või lehmade kasvatamisest, vaid tegemist on näiteks IT-mehega, arhitektiga vms, siis ei ole minu arvates küll mõistlik tema poole kuidagi viltu vaadata ja näidata näpuga, et "see pole nüüd küll kellegi õige maainimene, kui teda ei näe hommikust õhtuni vikatiga heina niitmas". Paraku toob eespool nimetatud isik üldjuhul lõppkokkuvõttes Eestisse tervikuna rohkem raha sisse kui seesama talumees, kes seal enne elas ja kelle talupidamine kasumlikuks ei osutunud.

Ja siis otsustab linnast maale kolinud tegelane ikkagi, et õiges maa- ja talukohas peaks ikkagi oma porgandipeenar olema. Kiire arvutus näitab, et oma pere vajaduse peaks neljast vaost kätte saama, aga no heakene küll, kui juba tegemiseks läheb, siis paneme kuus vagu, äkki keegi tahab veel. Selle tulemusena on vanas kohas jällegi porgandid maas, kuid siis ei ole väikepõllupidamine enam ellujäämise, vaid pigem hobi küsimus. Ja on tore, kui see hobi midagi sisse ka toob, kuid kui juhtub halb aasta olema, siis ei jää selle pärast veel elektriarved maksmata...

Aga see on ju tegelikult majandusteooriate aabitsajutt: paremini elavad need, kelle tegutsemine tekitab suuremat lisandväärtust. Kõik vist teavad näidet harjade tegemisest ja harjategemismasina tegemisest...
Vasta
#54

Rääkides elektrist, siis... http://jarvateataja.postimees.ee/3815323...1469986701
Jätame kõrvale selle mõisa kolmanda korruse ja muud kiiksud. Keskendume selle asemel liitumise hinnale. On see hind ikka põhjendatud ja  õiglane?
Kas siin ei ole mitte selgitus ka tõigale, miks (vt. eelmist postitust) tänapäeval teenibki IT-mees laua taga tundide viisi projekteerides rohkem kui kuskil kraavipervel vikatiga vehkleja?
Vasta
#55

Mul omajagu maad Põlvamaal ja sai peetud plaani sinna pisike suvekodu e. pigem saun ehitada. elektriliin läinuks sobivast ehituskohast mööda ca. 100 meetri kauguselt, kuid hinnapakkumised ühendamiseks olid kosmilised. Vanas rahas 0,5 - 0,7 milli. Põhjendati sellega, et vabu ampreid pole ja siis tuleks hakata ehitama ümber alajaama toitvaid liine, alajaama jne. Jäigi oma maale ja ilusasse kohta see asi tegemata.
Vasta
#56

(28-08-2016, 12:05 PM)Janka Kirjutas:  Rääkides elektrist, siis... http://jarvateataja.postimees.ee/3815323...1469986701
Jätame kõrvale selle mõisa kolmanda korruse ja muud kiiksud. Keskendume selle asemel liitumise hinnale. On see hind ikka põhjendatud ja  õiglane?

Aga milline oleks õiglane hind? Kas tasuta või nii palju kui keegi saab maksta? Ja kes maksab vahe tegeliku ja tarbija poolt makstava vahel? Tõsi, osade liitujate puhul on tegelik kulu ka väiksem, kui nad vastavalt hinnakirjale peavad maksma, aga selle arvelt kilomeetrite pikkusi liine ja uusi alajaamu ei ehita. Selge on see, et iga firma ja ...ah, ma ei viitsi enam.
Antud näites soomlasest pereisa on väidetavalt elektritöid pakkuva firma juht, tal oleks võinud omal ka mingi ettekujutus võrguga liitumisest varemalt olla või võiks ta oma jõuga vajaliku liini välja ehitada koos vajaliku alajaamaga, kui see tal odavam tuleb kui EE hinnakirja ja arvutusete järgi. Või olgu, teeme siin väikese korjanduse neile liitumiseks vajaliku raha soetamiseks! Jagame summa liikmete vahel ja igaüks maksab võrdse osa?
Loomulikult EE on võrguettevõtjana jätkuvalt monopoolses seisus ja loomulikult tahavad nad olla kasumis, mida rohkem, seda uhkem, hindu ja hinnakirju ju mingil moel analüüsitakse ja hinnatakse enne kinnitamist...üldiselt see foorum hakkab nõrga vaimse tervisega loomadele juba viga tegema, pean lõpetama.  
Siiski, olukord on muutunud, peame ka ksf! Altsi Põlvamaa sauna elektrifitseerimiseks veidi raha juurde koguma, pesta on ju vaja ja tegu on ilusa kohaga!  Toungue
Vasta
#57

(27-08-2016, 16:01 PM)jurkman Kirjutas:  Minu arust iseloomustab rõigase-merkeli hooneckerbrežnevlik musitamine kõige paremini, kui hea Eestis elu on.

Ilmselt oleks siit maalt jällegi õigem teha uus  teema, musitamisest või musutamisest? Mõningal määral olen ka ise sellega nooremas eas tegelenud. Aga ksf! Jurkmanile mõned täpsustavad küsimused.
Nagu teada, siis sm. Leonid Iljitš kasutas järgmist skeemi - esimene suudlus vasakule põsele, teine paremale (parandage, kui segamini ajasin!) ja kolmas täpselt kümnesse, ehk siis huultele! Ei jälgi väga täpselt tänapäeva välispoliitikat ja nii ongi jäänud pr. Angela tervitussuudluste stiil veidi segaseks, kas on ikka nii, nagu oli "honecker kiss"?
https://www.google.ee/?ion=1&espv=2#q=honecker%20kiss
Ja veel küsimus Vladimir Vladimiri poja suudlemisviisi kohta, kas see on "nagu okei", нормальёк? (Olen aru saanud, et Putin on asjalik vend ja õige riigimees, mitte nagu need teised rõigased, merkelid ja opaamad?)
Vasta
#58

EE -st rääkides :
Sa maksad kinni liini, alajaama ja kõik mis vaja ja siis hakkad lisaks maksma võrgutasu oma kinni makstud liini eest nagu teisedki
Sul jookseb liin üle maa (minu üle õue) siis takistatakse kuidas saab ja mina pean taluma.

Väiketalude kohalt arvan et probleem nr 1 on võimetus koostööd teha.
Vasta
#59

mul naabrimehel saeraam. jämedama töö teevad ära diiselmootorid. elektriga kannatab mõnd pisemat liigutust toimetada.
kunagi ammu vedas ee saeraami väravasse maakaabliga mingi veidi kõrgema pinge ja pani sinna jõhkra alajaama kasti ka üles. omaalgatuslikult muidugi, mitte küsimise peale. tarbijaid kogu liini ja selle alajaama peale rohkem kedagi pole kui ainult tema oma maja 3x25a peakaitsmega. väiksemat ja lahjemat ei pandud, kuna need pidavat kallimad olema. ?!? asi nüüd juba palju aastaid niimoodi seisnud.
vahepeal on saand tootmist tublisti laiendatud. saematerjali saab mitmel moel väärindatud ja kõik jäägid saavad pelletiks pressitud. diisleid undab mitu ja kütet läeb vaat päevas või rohkemgi.
vahel saab ikka monopoli käest küsitud, et kas ehk tahvad müüa veidi rohkem särtsu. senimaani ei taheta. liitumist pakutakse küll. viimati oli mingi 160 raha ampri eest.
rentida ampreid ei saa. järelmaksu ka mitte. sai tehtud ettepanek, et andke liitumine niisama ja peremees võtaks kohustuse iga kuu mingi jäme kogus särtsu osta. no loomulikult nii ei saa. monopol ei paindu.
pankurid soovitasid 16 prossaga tarbimislaenu võtta. ei pidanud millekski muuks kvalifitseeruma.
nojah.
arvutad mispidi tahes, ikka on selge, et särtsuga oleks odavam asja teha ja tasuks kasvõi jupphaaval liituda. aga päriselus on ikka jubedalt keeruline kasvõi lahja saja ampri raha kõrvale panna.
diislit saab kohalikust automaattanklast just niipalju kui parasjagu tarvis on ja mõne uue mootori töösse panemisel ei pea mingit liitumistasu maksma. lihtne. ja nii ilmselt jääbki.
Vasta
#60

Kõik on suhteline. Praegu ei kurda, alajaam on aia taga,omal peakaitse 40 A, alajaamast tuleb 25 A (sest naabrid tahavad ka natuke voolu tarbida). Talun kõrgepinge liini, ilma kompensatsioonita, sest nii on mugavam. Varem ei pidanud taluma, aga siis oli ainult vahelduv vool, tuulega puhus kohe ära, keevitada ei kannatanud (naabrid said kole kurjaks), elektripliit soojenes pool tundi, valgus oli punane, saag pidi iga halu järel hoogu koguma.
Tahtsin ainult öelda, et mõelge enne, kui vigisete maal elamise üle, linnades ju ruumi küll, sama uusasumites, kus naabriga üheaegselt akent avada ei saa. Ja lisaks veel see hommikune paljajalu kastese muru peale soristamine Toungue, mitte ükski naaber ei köhi Sad

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne