maaelust. Ja sotsialismist natuke kah
#61

eks see maa elu ole suhteline. Mul k polnud piisavalt voolu sae jaoks, panin bensiinimootori saele ja elu läheb edasi, nüüd saen puid kasvõi otse langil. Ja eestienergiaga pole probleemi, kuigi majapidamise tarvis sai juurde soetatud kalli raha eest ampreid, sest 10A oli ikka vähe küll. Aga selle pärast veel linna ei koli, küll saab siin ka hakkama ja kui korda läheb katsun hakata ka midagi tootma siin, et vähegi hinge sees hoida maaelul... Mis sest et see tegevus on hobi kuhu läheb räigelt raha sisse
Vasta
#62

mina pole suutnud 10a midagi väga asjalikku välja mõelda millega maal tegeleda kus pole piisavalt tööjõudu ega ka tootmismaad. Ise selle sama aja olen linnas tööinimese leiba maitsenud ning elu üle kurta ei saa, kuigi tahaks ikkagi kunagi nn täiskohaga maal midagi toota. Vahet pole kas põllumajandussaadusi või miskit muud, peamine, et töö käiks. Seni on proovitud nii kartulikasvatust kui ka kapsakasvatust viimased 5a. Selle aastaga on muidugi jokk ka sellekoha pealt, sest kevadel põud ei lasknud taimedel kasvama minna ning sügisene vihm ei lase senini põllule ja selle suve kapsa sissetulek on hetkel täpselt 2,5€ naabrinaise käest. Mis tähendab mulle hetkeseisuga hävingut ~2000€. Kui puhvrit ei ole, siis ongi nn väiketootja käpuli ja miskit pole teha. Antud hetkel muidugi käib kogu põllumajandustegevus tegelikult ainult selleks, et mul vanematel midagi teha oleks maal. Nagu alguses sai mainitud, on tööinimesena linnas suhteliselt OK olukord ning millestki otseselt puudust tundma ei pea.

Sel aastal on kaardid küüslaugule minemas. Kokku on maad kasutada ~10-12ha millest koguaeg on olnud suurem osa söötis või naabertalunikule välja renditud. Küüslauk sellepärast, et puht füüsiliselt ei pea meeletuid tonne tõstma selleks, et suvega paartuhat eurot teenida. Vanemad on mul pensionärid ning sellise sissetulekuga elaksid nad oluliselt paremini ära kui riigipoolse piskuga millest piisab sisuliselt söögirahaks ainult. Kapsa puhul tähendas see senimaani käsitsi ~40t liigutamist kottidesse pakituna. Küüslauguga kogused väiksemad ning kilohind kordades suurem.

Kõige rohkem eelnevatest postitustest olen nõus väitega, et väiketootjatel praktiliselt puudub igasugune koostöö. Juba liigutan ka peas plaani hakata otsima mõttekaaslasi/küüslagukasvatajaid kellega ühistegevuse plusse ja miinuseid kaaluda. Statistika järgi on pool eestis tarbitavast küüslaugust sisseostetud ja minu isiklik arvamus on selline, et lihtsalt väiketootjat ei võeta üheski tõsiseltvõetavas turustuskanalis isegi jutule kuna ei suudeta tagada piisavat varustatust. Pean siin silmas poekette. Hulgifirmadele müües saab rasketöö tegija lõpptarbija hinnast heal juhul kolmandiku kätte. Ühiselt tegutsedes oleks see võimalik. 
Teine külg mis aitaks paljudel kaasa on vajalike seadmete muretsemine. Uurisin sel aastal palju maksab küüslaukude harjamismasin. Kui mul plaan näebki ette ainult 1-2t saagi kasvatamist siis mismoodi peaks väiketootja suutma muretseda masina mis maksab maksudega üle 4000€. Kõige pulllim asjajuures on see, et reaalselt laseks sellinemasin 2t läbi vähem kui poole päevaga. Ülejäänud aja seisaks tühja. Ühistegevus aitaks ka siinkohal palju kaasa töö efektiivsemaks muutmise kohapealt.

Veelgi enam tuleks kõigile kasuks kui kasvatajad saaksid oma kogemusi vahetada mitte ei oleks igaüks ainult enda eest väljas ning nn ärisaladused on A ja O.

Kui kellelgi on sarnased mõtted ja huvid siis võtke julgelt ühendust. Tegutsen Tartu ja Jõgevamaal, aga ühistegevuseks on terve eesti oma suuruselt paras konnatiik niiet peaks hakkama saama.
Vasta
#63

(28-08-2016, 18:48 PM)maisalup Kirjutas:  eks see maa elu ole suhteline. Mul k polnud piisavalt voolu sae jaoks, panin bensiinimootori saele ja elu läheb edasi, nüüd saen puid kasvõi otse langil. Ja eestienergiaga pole probleemi, kuigi majapidamise tarvis sai juurde soetatud kalli raha eest ampreid, sest 10A oli ikka vähe küll. Aga selle pärast veel linna ei koli, küll saab siin ka hakkama ja kui korda läheb katsun hakata ka midagi tootma siin, et vähegi hinge sees hoida maaelul... Mis sest et see tegevus on hobi kuhu läheb räigelt raha sisse


Mis tüüpi saega tegu?
Vasta
#64

Teemas abi puulõhkujaga on sellest juttu veidi. Tegu on 800mm kettaga saega millega on palki keerates võimalik saagida kuni 40cm jämedusega palki. Plaan oli sellest teha miskit halumasina sarnast. Kuid projekt on poolik ja halumasina pool ootab hetkel virnas kokkupanemist ja osade detailide valmistamist. Kuid ajapuuduse tõttu lõhun hetkel kirvega puid. Ja kuna tekkis traktori projekt, siis on mõte bensiinimootorilt käitamine asendada traktori hüdraulikalt käitamisega.
Vasta
#65

Maaelu väljasuremise koha pealt ma eluaegse linnavurlena suurt midagi öelda ei oska peale selle, et

1900. aastal töötas põllumajanduses 41% kogu rakendatud tööjõust,
2000. aastal 1,9 %.

Mis riigiga on tegu?
Vasta
#66

(28-08-2016, 21:28 PM)olevtoom Kirjutas:  Maaelu väljasuremise koha pealt ma eluaegse linnavurlena suurt midagi öelda ei oska peale selle, et

1900. aastal töötas põllumajanduses 41% kogu rakendatud tööjõust,
2000. aastal 1,9 %.

Mis riigiga on tegu?

Väljasureva riigiga,peaksin ütlema.
Seda riiki päästab ainult katk,nälg ja häda. Big Grin
Miks? Kindlasti tekkis lugupeetavatel küsimus,et miks talupoeg....kannataja sellist juttu ajab.
Põhjendan ka ära,et ei tekiks valesid arusaamu. Nimelt näljane inimene hakkab hoopis teistmoodi mõtlema. Liigutab ennast oma võimete piires,kasutab ära oma vedelevad resursid,on lähedastega sõbralikum.... Big Grin
Haigused koristavad ära nõrgemad( k.a. kirja autor...) :Big Grin a igasugused teised imelikud tegelased... Big Grin  Lõppeksid ära igasugused tegevused mis ei toidaks. Logelemine lõpeks ära,kuna lihtsalt jääks nälga. Ja nii edasi.
Näljased valiksid oma hulgast edukamad .... sest kes hakkama saab,see sobib pukki küll. Big Grin
Vasta
#67

(28-08-2016, 21:46 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(28-08-2016, 21:28 PM)olevtoom Kirjutas:  Maaelu väljasuremise koha pealt ma eluaegse linnavurlena suurt midagi öelda ei oska peale selle, et

1900. aastal töötas põllumajanduses 41% kogu rakendatud tööjõust,
2000. aastal 1,9 %.

Mis riigiga on tegu?

Väljasureva riigiga,peaksin ütlema.
Seda riiki päästab ainult katk,nälg ja häda. Big Grin
No olgu, ma pikemalt ei piina. Tegu on põllumajandussaaduste tootmise pingereas kolmandaga -- Ameerika Ühendriikidega. Neist eespool on Hiina ja India ... kuid vaadake rahvaarvu.
Janoh, suhteliselt kõige enam töötab inimesi Afganistani põllumajanduses -- 78%.

Järelduste tegemise jätame lugejale koduseks ülesandeks. Steinbecki võib ka lugeda kui teemasseulatuvat.

P.S. Lingid:
http://www.ers.usda.gov/media/259572/eib3_1_.pdf
https://www.cia.gov/library/publications.../2048.html

P.P.S. Kõige kiiremini (4 korda) langes põllumajanduses töötavate inimeste osa USA hiilgeajal e. 1940-1970. Kuradi Eisenhower, hävitas Ameerika maaelu,..
Vasta
#68

Meil perel oli ka nö. see väiketalupidamine. Põllumaad ligi 20 ha, 10-15 pealine veisekari, lisaks veel sead,kanad ja pardid. Pidevalt oli suhtumine, et ehk ükskord hakkavad lehmad nö. paremini lüpsma, aga no ei hakanud. Üritati selle sajandi algusaastateni, kuni lõpuks ära lõpetati, huvitaval kombel lehmad hakkasid paremini lüpsma siis, kui neid enam ei olnud. Tagantjärgi mõeldes kadus selle rügamise peale isa ja ka tõenäoliselt kadunud vanavanemate tervis ja tulu ei kuskilt.
Praeguseks põllumaad kõik renti antud, laut seisab tühjana, tehnika roostetab ja vajub maasse, aga elu kuidagi poole muretum. 
Tulevikus laudast saab tõenäoliselt töökoda, toidukraami toodab nii palju, et endale piisaks, tehnikast hoiab ka nii palju alles, et vajalikud asjad tehtud saaks. 
Olen siis mõelnud ka, et mis siis ära tasuks? Küüslauk? Seemne/õlikanep? Vahepeal mõtlesin isegi väikse pruulikoja peale, aga liialt jändamist. Väike mõte on tsillipiparde kasvatamine, aga kahjuks nendegi turg väga pisike, tüüpilise Eestlase maitsemeel muud maitseid peale musta pipra ja soola väga ei tunnista. Kooli ajal sai mõeldud, et kuna erialaks metsandus, siis võiks ju pisikese saekaatri võtta või halumasina, aga tundub seegi pigem oma lõbuks töötamine. 
Pikemas perspektiivis tundub ikkagi mõistlik minna palgatööle ja nö. talu siis pidada hobi korras nö. oma lõbuks. Selline vähemalt minu arvamus.
Vasta
#69

Kahju jah väiketootmisest. Sai turult ühe müüa käest Pärnu parimat hapukapsast juba aastaid. Enne turu poolenisti sulgemist ta enam seda ei müünud, ei tasuvat ära. Nüüd saab suurpoest aga maitse pole see. Turu asemele tuleb ka minirimi moodu asi, kuigi vähesel määral säilib ka turg.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#70

Mul vanaema tegi hapukapsast mis oli hea. Nüüd on ta lännu ja head kapsast polegi võimalik enam eriti kusagilt saada. Turule ei viitsi minna. Poe Kadarbiku ja muud taolised pasa maitselised, vettinud, pehmed, vastikud, kollased, liiga hapud ja liiga lägased hapukapsa laadsed tooted, ei tekita piisavalt isu, et neid suhu pista. Häda pärast annab neist jõuluajal praekapsast teha või hapukapsa suppi, aga see on ka kõik. Toorelt süüa see fekaal ei sünni. Paar aastat tagasi avastasin siit harjumaa poodidest Uus-Kongo talu hapukapsa (ma loodan et kirjutasin õigesti selle nime). Pisike plastikust tünnike maksab miskit 3 euri kanti, paras kirves võrreldes teiste kapsastega, kuid kui müüki tuleb, on lett paugust tühjaks ostetud. Julmalt hea kapsas on, kallis aga hea. Kapsas on valge kui karikakra õis ja krõmps kui kurat. Mekk on hää ning ribad peened ja pikad. Paar korda aastas nad seda poe lettidele suudavad saata ja siis on vaikus kuni järgmise aastani.

Mida ma sellega öelda tahan on see, et auke leidub kuhu ennast paigutada... mõningal juhul tuleb lihtsalt see õige auk ära tunda, ma räägin kapsast praegu Big Grin, Ja näiteks hapukapsa osa on meie poodides ikka äärmiselt nigela kvaliteediga siiani. Tulge turule oma kapsastega, turg suisa karjub hea hapukapsa järele.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#71

(28-08-2016, 21:28 PM)olevtoom Kirjutas:  Maaelu väljasuremise koha pealt ma eluaegse linnavurlena suurt midagi öelda ei oska peale selle, et

1900. aastal töötas põllumajanduses 41% kogu rakendatud tööjõust,
2000. aastal 1,9 %.

Mis riigiga on tegu?

IT riigiga Sad ? Tegelikult hakkas see sellega pihta ,et oma riik kohitses mikro tootijaid nii kuis jaksas.

Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta
#72

(29-08-2016, 00:21 AM)zurik Kirjutas:  
(28-08-2016, 21:28 PM)olevtoom Kirjutas:  Maaelu väljasuremise koha pealt ma eluaegse linnavurlena suurt midagi öelda ei oska peale selle, et

1900. aastal töötas põllumajanduses 41% kogu rakendatud tööjõust,
2000. aastal 1,9 %.

Mis riigiga on tegu?

IT riigiga Sad ? Tegelikult hakkas see sellega pihta ,et oma riik kohitses mikro tootijaid nii kuis jaksas.
Just. Väikesed on ju suurtel jalus,söövad molli tühjaks ja suured jäävad nälga. Big Grin
Vasta
#73

(29-08-2016, 08:51 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(29-08-2016, 00:21 AM)zurik Kirjutas:  IT riigiga Sad ? Tegelikult hakkas see sellega pihta ,et oma riik kohitses mikro tootijaid nii kuis jaksas.
Just. Väikesed on ju suurtel jalus,söövad molli tühjaks ja suured jäävad nälga. Big Grin

Palun lugege veel kord postitust nr. 67.
Edit: palun vabandust, ma eile väsinud peaga ei märganud, et kõige "põllumajanduslikum" riik on hoopis Lesoto (86% töötajatest).
Põhja-Koreas 37% ja Lõuna-Koreas 5,7%.
Vasta
#74

(28-08-2016, 23:50 PM)viplala Kirjutas:  Mul vanaema tegi hapukapsast mis oli hea. Nüüd on ta lännu ja head kapsast polegi võimalik enam eriti kusagilt saada. Turule ei viitsi minna.
...

Punktum.

Ühistegevusega saavad tegelda need, kes on nõus oma mina kõrvale ka ühise meie ära mahutama. Noorematel tuleb see lihtsamalt, vanematel on raskusi. Aga üksinda kaua ei pusi...

Isand Viplala näituseks tahaks ka ju kapsast iga nädal, mitte kolm korda aastas. Säärast pidevat saadavust kutsutakse tarnekindluseks. Ning seesama tarnekindlus on asi, millega väiketalud kuidagi hakkama ei saa. Selgade kokkupanemine aitab, aga selleks peab olema sedapalju oidu peas, et osata vahet teha kiirel kasumil ja pikal kasul.

Lähiaastad näitavad, kas eestlastel on piisavalt palju mõistust peas oma ja ühiste huvide kokkusobitamiseks või läheme omavahel kiseldes lugematute teiste ajalooareenilt kadunud hõimude rada.
Vasta
#75

siit tuleb kohe kisa, et selgade kokkupanemine on jälle liit, ja liitu me ei taha. Tahan olla oma maal peremees ja nii kui neegrit näen, lasen püssist kuuli.

Aga tegelikult liidud on head (jätame selle ühe idapiiri peal tegutseva (no seda küll vaid de facto, mitte de jure) kõrvale) ja kui tarnekindluse ka stabiilseks saab, siis sünnib ka kasu. Ise kapitalistina ka tellin kaupa sealt, kus ma saan selle alati kätte, mitte et ma pean jälle hakkama otsima ja hinda välja kauplema. Stabiilsus on asja võlu. Kui nüüd mõeldaks välja värske kartuli aastaringne tarne, siis sellel ärimehel läheks päris hästi Smile
Vasta
#76

(29-08-2016, 11:56 AM)taavi Kirjutas:  ...
Kui nüüd mõeldaks välja värske kartuli aastaringne tarne, siis sellel ärimehel läheks päris hästi Smile

Miks näituseks Väätsa mehed ei kõlba? Kenasti Eestimaa südames...

Kasvuhoones tõepoolest värske kartuli kasvatamine sügisel-talvel maksab sedapalju, et keegi ei raatsi seda hinda maksta. Ega see "poekartul" nüüd nii palju halvem ka pole, eksole Toungue
Vasta
#77

Üks kommentaar elu kohta riigis, pärit delfi lehelt. 


Suures osas koosneb kohalik elanikkond kolmest (huvi)grupist - riik (loe: lollid), ettevõtjad (loe: nutikad) ja töötajad (loe: lollid ja orjad). Riiki esindab Reff (loe: Rosimannus), ettevõtjaid esindab ? (loe: suurpangad) ja töötajaid esindab ? (AÜ - naerukoht). Ning kõik toimubki sellest lähtuvalt nii nagu ta toimub juba viimased 15-20a - muutusi ei ole (ette näha), lollid närigu muru ja nutikatel jääb (ikka) väheks. Küsimus on - millal välja sureme, sest eluks ei saa seda ka nimetada?
Vasta
#78

Nagu ütles Tammsaare härra Mauruse suu läbi: "Keegi ei tea, kus lõpeb sotsioloogia ja algab sotsialismus!"  Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#79

Nii ja minge nüüd oma kollektiivi jutule ja öelge et teeme AÜ ja nõuame palka juurde ja paremaid tingimusi Smile
Vasta
#80

(30-08-2016, 11:27 AM)v126 Kirjutas:  Üks kommentaar elu kohta riigis, pärit delfi lehelt. 


Suures osas koosneb kohalik elanikkond kolmest (huvi)grupist - riik (loe: lollid), ettevõtjad (loe: nutikad) ja töötajad (loe: lollid ja orjad). Riiki esindab Reff (loe: Rosimannus), ettevõtjaid esindab ? (loe: suurpangad) ja töötajaid esindab ? (AÜ - naerukoht). Ning kõik toimubki sellest lähtuvalt nii nagu ta toimub juba viimased 15-20a - muutusi ei ole (ette näha), lollid närigu muru ja nutikatel jääb (ikka) väheks. Küsimus on - millal välja sureme, sest eluks ei saa seda ka nimetada?

Jah, on meil üksikuid vaheda pilgu ja terava mõistusega mehi (arvan miskipärast, et tegu mehega), kes oskavad olukorda analüüsida ja täpselt kirjeldada!  Cool See Delfi teadlane oleks võinud ka mainida, et see "muru närimine ja (ikka) väheseks jäämine teistel ei ole mitte ainult tänase päeva teema ja nn orjaperioodi on siinne põlisrahvas ka läbi elanud omal ajal, oli elu sellalgi ja välja ei surdud. Pigem tuleb väljasuremise oht heast elust. Ja saage aru (teadlased Delfis), ei saa veel olla, et kõigil on hea elu. Isegi kui oleks, siis kellelgi on ikka parem ja ikka on neid, kes sellega rahul ei ole ja välja ei kannata...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne