lihtsalt vaatamiseks ja õppimiseks

jah, see tammi mahavõtmine võis olla viga, alt äravoolu ta ära ei jaga ja lõpuks võib ka minema kolida aga puuduva tammi ehitab uuesti üles nagu naksti.
Vasta

(25-04-2020, 14:19 PM)honkomees Kirjutas:  jah, see tammi mahavõtmine võis olla viga, alt äravoolu ta ära ei jaga ja lõpuks võib ka minema kolida aga puuduva tammi ehitab uuesti üles nagu naksti.
Ma ise kah pisut kõhklev selles teemas, aga kui juba tehtud, siis ütleme, et parem kui enne. Ja selle jupi truubitoru ma sinna oja põhja ikka leian, 150mm on olemas, aga seda ilmselgelt vähe.


Vasta

Truubitoru eriti enam ei toimi. Koprad on suht õppimisvõimelised. Paljud kes on truubitoru tammipõhja installeerinud on pidanud pettuma selles ettevõtmises. Poisid veavad varsti mättaid toruotsa täis. Proovida ju muidugi võib.
Küll aga on omadest koemustest pakkuda välja lahendus. Panin kopratammi taha veesilma pumba mis aiamaale suvel vett lööb ja see pinin neile ei meeldinud. Jätsid maha kõnealuse tammi ja veel ühe altvoolu ja teise pealtvoolu.
Võiks näiteks proovida mutipeletajaga mis ka piniseb. ???

Aquila captas non muscas.
Vasta

Aga tammi juurde kaldasse paar propelleriga mutipeletajat? Peaks vette küll vibreerima.
Vasta

2:1 meie kahjuks Smile
Seekord olid kavalamad, tegid uue ja nüüd 50m teetruubist, teavad raisad, et ükski "fiskars" niikaugele ei ulatu.
Samas on nii täpselt paigas, et üle on ujutatud vana veski pealevoolu kanal, mis meid uputab. 10m ülesvoolu oleks kanal kuival. Õnneks drenaaž toimib.
Mingil kummalisel põhjusel on tammi lähedal mõned suuremad lepad pooleldi läbi järatud ja valmis langetamiseks, kurss otse tammile. Kahtlustan, et lammutama minnes peaks kiivri ühes võtma.
   


Vasta

(02-10-2020, 21:57 PM)hulgus Kirjutas:  Mingil kummalisel põhjusel on tammi lähedal mõned suuremad lepad pooleldi läbi järatud ja valmis langetamiseks, kurss otse tammile. Kahtlustan, et lammutama minnes peaks kiivri ühes võtma.

Tuul teeb lõpliku töö ja säästab kobraste vaeva.
Vasta



Hea on vaadata mõistusega toimetamist.
Vasta

Ehk teemaalgataja andestab asjakohase mõtiskluseni viiva lingi postitamise eest:
https://www.accelerista.com/arvamus/koll...-ajastule/

Mida siit õppida: ärge visake ära lugusid, mis wanade asjadega kaasas käivad.
Vasta

(05-02-2021, 12:48 PM)v6sa Kirjutas:  Ehk teemaalgataja andestab asjakohase mõtiskluseni viiva lingi postitamise eest:
https://www.accelerista.com/arvamus/koll...-ajastule/

Mida siit õppida: ärge visake ära lugusid, mis wanade asjadega kaasas käivad.
Jah, nii on, kaovad mehed ja seejärel nende garaazikola.
Endalgi 1990 a. Izevsk põllurallikaks ehitatud, küljes väike rool, rattad laiemad, flantsid, surveastet tõstetud, nukaratas reguleeritav  jne.
Ei raatsi maha ka müüa. Ja nii ta seisab ja ootab meest kes ta uuesti jäärajale tõukaks. 
Kuigi ma olen 90% kindel ,et see jääb minust tegemata. Ei oska enam aega võtta, ikka on pakilisemad tööd kukil. Räägime siis vähemalt lugusid...
Vasta

Pikad langused ja libe tee on ohtlik kombinatsioon, kui kiirustada:
Vasta

Talvel koormaga selliseid laskumisi eriti scheisse võtta suurega. Retarderi lülitab läbi ABS-i välja kuna üks sild ei jõua rongi kinni hoida. Piduritega tulles lähevad need kärssama. 
Aeglaselt käiguga laskuda ei viitsita ja nii võetaksegi risk mis alati küünlaid ei vääri.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Oojaa, selle kohta ütlen ma alati, et see on sama nagu puu või mäe otsa ronimisega- üles on alati lihtsam minna kui alla tulla.
Autoga on sama- üles kas saad või ei saa, aga alla tuled igal juhul, küsimus on ainult, kuidas.
Hea näide pidurite kärssamise kohta on Oslofjordtunnel, kus on mõlemat pidi algul 3km 7% laskumist ning see tunnel on nii mõnigi kord põlengu tõttu pikemat aega kinni olnud.
Seal pole muidugi libe, aga Daffi jutu peale kargas pähe, ise ka seal tunnelis väga palju 30t koormaga käinud ja ma ise läksin juba tunnelisse üle lamavate politseinike vaikse kiirusega ning siis lasin vaikselt hoogu koguda. Lõpuks pandi ka kiirusepiirang 70km/h peale, siis lasidki manuaali peal, mingi hetk lühike järsem pidurdus ja nii edasi. Üles kangutasin 40km/h 560-se Scanniga ikka päris jupp aega.
Libedaga on tegelt tõesti väga vastik.
Vasta

Šveitsis Gothardi tunnelist läbi tulek. 18km laskumist. Nii mõnigi vend on CocaColaga pidureid kustutanud. Õnneks on seal kiirus piiratud aga suvel 24 tonniga on päris kunst tulla. Retarder ajab vee keema, pidurid võtavad tuld.
Ei taha reklaamida aga cola on kustutustöödeks väga hea vurts. 2l pudeliga teed rohkem kasu kui 1l pulbriga.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(17-02-2021, 10:58 AM)v6sa Kirjutas:  Pikad langused ja libe tee on ohtlik kombinatsioon, kui kiirustada:

Minu meelest siin videos ei olnud asi üldse kiirustamises, tempo oli suht õige, aga sõiduvõtted valed. Ükskõik kui väike on kiirus, allamäge raske haagisega kurvi sisse pidurdades on tulemus ikka suht sama.
Vasta

Eks jah hoog tuleb ikka enne kurvi maha saada, samas mulle tundub, et seal võis probleem ka suvilarongi kaalujaotuses olla.
Ma paneks omalt poolt mõne aasta taguse video Põhja-Norrast 10% languse ja tõusuga teest, kus tee oli nii kitsas, et vastutulijad sai mööda meelitada ainult väikestes taskutes, servas oli vaid metallpiire ja sealt läbi minnes oleks kõrgeimas kohas olnud 200-300m püstloodis kukkumist.
Vasta

(17-02-2021, 11:36 AM)Aare R. Kirjutas:  Ma paneks omalt poolt mõne aasta taguse video Põhja-Norrast 10% languse ja tõusuga teest...
Kus see ilus tee on, kui saladus pole? Google mapsist üles ei leidnud.
Paneks 'to do' listi, kui äkki mõnel suvel matkakaga sinna kanti juhtub ja trajektoorile sobitub.
Vasta

Otsi Junkerdali piiripunkti, Rootsist Arvidsjaurisr läheb tee nr. 95 ja jõuab Norras E6-le välja. Kindlasti soovitan Norras ka Lofootide tippu mööda maantee minna, suvel, eriti suvehommikul, kui mäetippude vahel on udu, on seal meeletult ilus.
Loomulikult ka Bergeni kant, seal luges mul teinepiil kaasas olles E16-l mingi lõigu peal, kus neid tunneleid hullult on, kokku 77 tunnelit kogupikkusega 46km. Või oli see vastupidi, täpselt ei mäleta enam. Sealhulgas oli ka Laerdali tunnel pikkusega 24.5km.
Vasta

(17-02-2021, 16:13 PM)Aare R. Kirjutas:  Otsi Junkerdali piiripunkti, Rootsist Arvidsjaurisr läheb tee nr. 95 ja jõuab Norras E6-le välja. Kindlasti soovitan Norras ka Lofootide tippu mööda maantee minna, suvel, eriti suvehommikul, kui mäetippude vahel on udu, on seal meeletult ilus.
Loomulikult ka Bergeni kant, seal luges mul teinepiil kaasas olles E16-l mingi lõigu peal, kus neid tunneleid hullult on, kokku 77 tunnelit kogupikkusega 46km. Või oli see vastupidi, täpselt ei mäleta enam. Sealhulgas oli ka Laerdali tunnel pikkusega 24.5km.
Suur tänu. Suurpäraselt sobib plaanidesse. Mul Tana-Gamvik-Nordkapp-Å ring tehtud ja just sobib hakata sealtkaudu allapoole avastama.
Vasta

(17-02-2021, 11:27 AM)zazik Kirjutas:  Minu meelest siin videos ei olnud asi üldse kiirustamises, tempo oli suht õige,
...

Tal oli selle pidamise jaoks liiga palju kiirust. Sirget, kus maha pidurdada, nähatavas videos ei olnudki. Aga tõusu lõpul oleks võinud muidgi suti maha võtta gravitatsiooni abil. Aga see on tagantjärgi tarkus. Kui tulede järgi otsustada, siis ta isegi üritas languse alguses hoogu maha saada, aga siis võttis füüsika üle.

Paraku nii ongi: libedal ei tea me kunagi, palju varu seekord jäi. Aga kui liiga kiiresti peale tuleme, siis sellest saab kiiresti teada.

Ehk kiirusta aegalselt!
Vasta

margus61, siis Lofoodid on selge juba, nagu senistest marsruutidest näha Smile
Ma ise küll pole käinud, aga ookeani ääres olev Atlanterhavsveien võiks ka põnev olla, samuti Trollstigen. Maailmakuulsad nagu need on ka Geirangeri fjord ja Seitsme Õe kosk.
Muuseas, eelpoolmainitud Laerdali tunnel on üks maailma pikimaid, kui mitte pikim maanteetunnel ning seal olevad värvilise valgustusega suured taskud on enam-vähem kohustuslikud pildistamise kohad Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne