lihtsalt vaatamiseks ja õppimiseks

Ooo jaa see täitsa tavaline viga. Ise neid võrke palju eemaldanud ja ühtegi sellist resti koos selle võrguga ei paigalda. Ja maal ongi suurem probleem kui linnas.
Soovitan kõigil see rest eemaldada kui tegu sundventilatsiooniga. Kruvikeeraja ja näpitsad aitavad seda sealt pilu vahelt välja tõmmata.
Vasta

(06-08-2022, 12:59 PM)MeelisV Kirjutas:  Ooo jaa see täitsa tavaline viga. Ise neid võrke palju eemaldanud ja ühtegi sellist resti koos selle võrguga ei paigalda. Ja maal ongi suurem probleem kui linnas.
Soovitan kõigil see rest eemaldada kui tegu sundventilatsiooniga. Kruvikeeraja ja näpitsad aitavad seda sealt pilu vahelt välja tõmmata.
Selle võrgu eemaldamisega muidugi kaasneb filtrite ülitihe vahetamise vajadus, eriti kevadise õitsemise ajal. Meil töö juures said kliimaseadmetelt ka need eemaldatud, kuna alailma umbes. Kevadel, kui paju, kask jms õitseb, siis läheb umbes nädalaga aparaat errorisse, sissetõmbe filter umbes. Õnneks filtri vahetus on nö maapinnal, mitte kilehalli seinal mitme meetri kõrgusel, nagu need restid.
Vasta

Ma vahetan õitsemise ajal  kuus paarkorda esimest (vatiin filtrit) . EPA filtrit 2xaastas.
Vasta

USAV-125 resti kasutamine õhuvõtus küll õige asi ei ole, ristlõige liiga väike ja sellest tulenevalt ka õhu liikumise kiirus suurem kui normid ette näevad ja tekibki ummistumine. Suurema resti puhul õhu liikumise kiiris väiksem ja tõmbab vähem sodi ligi. Võrk seal taga aga on eelkõige mõeldud putukate takistamiseks.
Vasta

Tootja käsib ventagregaadi puhul võrgu eemaldada. Õpime mu veast ja saab parem Smile

Tsitaat:Käyttö
Ulkosäleikköjä käytetään tulo- ja poistoilma-aukkojen peitesäleikköinä.
Rakenne
USAV-ON on valettu alumiinista. Säleiköt on varustettu suojaverkolla. USAV-ON:ta käytettäessä verkko on otettava pois koneellisessa ilmanvaihdossa.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Väike videokurss kuidas viile teha ja tehti.
Vasta

" Vanasti " öeldi ,Et kast vene viile = 1 saksa viil. Kast saksa viile aga = 1 rootsi viil.
Ehk naljanurk rohkem ...
Vasta

Vaadake praegu kesk päeval taevasse ja nääte sinise taeva taustal korraga päikest ja kuud teineteisest natuke eemal ja ühel kõrgusel. Kuu peal aga on maa vari. Kuidas on see valguse liikumine võimalik?  Parimat. h2rra

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

(18-09-2022, 13:37 PM)h2rra Kirjutas:  Vaadake praegu kesk päeval taevasse ja nääte sinise taeva taustal korraga päikest ja kuud teineteisest natuke eemal ja ühel kõrgusel. Kuu peal aga on maa vari. Kuidas on see valguse liikumine võimalik?  Parimat. h2rra
Mingit Maa varju seal pole, valgustamata osa varjutab Kuu ise.
Vasta

Kuidas 60 aastat tagasi Soomes heina tehti:


Vaadake, kuidas on  ette mõeldud järgnevate tegevuste ajakasutuse optimeerimiseks.
Vasta

Sinna "tikkude" otsa heina hangumine ja pärast ära võtmine päris kena punnitamine,et kuivab paremini ja kiiremini nii?
Vasta

Saadu tegemine on rõukutõstmise kõrval lapsemäng, saavad ka lollid ja tugevad juba esimesel päeval hakkama. Raudvara ka äärmiselt lihtne, puupulk ja kogu lugu. Küllap kokkuvõttes ökonoomiale taandub.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(08-10-2022, 19:23 PM)muska71 Kirjutas:  Sinna "tikkude" otsa heina hangumine ja pärast ära võtmine päris kena punnitamine,et kuivab paremini ja kiiremini nii?

Jep, soomlased olid toona nii vaesed, et keegi ei raisanud aega rõukude tegemisele. Heinavai (seiväs) oli odav ja tõhus ning seda sai vajadusel käsitsi liigutada. Päris tähtsusetu pole ka see, et nii oli heinakogus väiksem ja ilma hallituse ohuta sai niiskema heina kokku tõsta.
Vasta

(08-10-2022, 21:03 PM)v6sa Kirjutas:  
(08-10-2022, 19:23 PM)muska71 Kirjutas:  Sinna "tikkude" otsa heina hangumine ja pärast ära võtmine päris kena punnitamine,et kuivab paremini ja kiiremini nii?

Jep, soomlased olid toona nii vaesed, et keegi ei raisanud aega rõukude tegemisele. Heinavai (seiväs) oli odav ja tõhus ning seda sai vajadusel käsitsi liigutada. Päris tähtsusetu pole ka see, et nii oli heinakogus väiksem ja ilma hallituse ohuta sai niiskema heina kokku tõsta.
Kogu see ülejäänud tehnoloogia (mitte tehnika) on nii tuttav lapsepõlvest ja noorestajast, ainult hobusekoormad olid rohkem silutud, rehitsetud ja vähemalt õrrega kinni tõmmatud, et hein kaotsi ei läheks ... need vaiad tunduvad ikka toimivat vaid heal kuival ajal - hein kogu kõrguses vajub kokku, rõugulattidel püsib ju hein hõredalt ja õhuliselt, rõugu tegemine (lattidele ladumine) muidugi nõuab oskust ja kärbikute valmistamine ka vaevarikas.
Vasta

Meie kandis käis rõukku kuiv hein mis jäi küüni vedu ootama. 
Kärbilutele läks niiskem hein mis jäi sinna õrtele järelkuivama.
Tavaliselt tehti meil kolme kärbikuga rõuk. Kui hein kuivaks sai löödi russ käima ja lohistajaga toodi kärbik koju küüni ette. Pandi toe peale seisma ja arutati tühjaks.
Kärbiku juures kõige vaevanõudvam osa oli materjali valmis tegemine metsas. Aga pärast teenisid nad aastaid.
Heinamaale ülespanek oli nagu filmis. Kuna meie heinamaad olid kõik pehme maa peal siis  kärbikule augu tegemine oli kerge üritus. Kärbikud püsti ja kolmekordse heinapalli nööriga ristilatid külge ning töö võis alata.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Mei tehti ka rõuku.Olin veel tatikas kui heina tehti ja minu töö oli riisumine,rõuku panekut ei mäleta.Käruga sai kodu veetud ja lakas tallatud.
Naaber tegi ka rõuku,russiga toodi rõugud laka luugi alla ja sealt hanguga lakka,vot seal olen rõukusi lahti harutanud.
Vasta

(08-10-2022, 22:40 PM)Daff Kirjutas:  Meie kandis käis rõukku kuiv hein mis jäi küüni vedu ootama. 
Kärbilutele läks niiskem hein mis jäi sinna õrtele järelkuivama.
Tavaliselt tehti meil kolme kärbikuga rõuk. Kui hein kuivaks sai löödi russ käima ja lohistajaga toodi kärbik koju küüni ette. Pandi toe peale seisma ja arutati tühjaks.
Kärbiku juures kõige vaevanõudvam osa oli materjali valmis tegemine metsas. Aga pärast teenisid nad aastaid.
Heinamaale ülespanek oli nagu filmis. Kuna meie heinamaad olid kõik pehme maa peal siis  kärbikule augu tegemine oli kerge üritus. Kärbikud püsti ja kolmekordse heinapalli nööriga ristilatid külge ning töö võis alata.
Tundub, et terminites on eri piirkondades paras segadus. Meie kandis olid eraloomapidajatel ikka vanamoodi rõugud (vikipeedias nimetatud sard), kolhoosidel heinaredelid nagu siin https://2.bp.blogspot.com/-iqi3TcYjw9M/W...CF2427.JPG 
Redelites läks niiske hein või ka kuivem hein aga vihmaste ilmadega hallitama-kopitama. Rõuk tehti 6 kaldpulgaga kärbikutest ja ristlattidest. See kärbiku püstvai oli natu üle 2 m pikk kummalgi küljel 3 sissepuuritud kaldauku rõugupulkade jaoks, vaheldumisi eri pooltel, nende pulkade peale käisid ilma mingi sidumiseta pikilatid (võro k ruudmõ), latiitide vaheks kujunes umbes 30 cm. Iga heinamaa jaoks oli oma komplekt kärbikuid ja latte põlluservas püstkojana hoiustatud. 2-3 päeva kuivanud hein pandi rõuku, kus ta siis pidi "surema", järelkuivama  vähemalt 10 päeva, enamasti 2-3 nädalat ja siis veeti hobusekoormas küüni. Kuna hein ei vajunud tihedalt kokku, siis kuivas hästi ära ja need ühe lati pealt võetavad viglatäied olid ka käepärased tõsta koormasse. Kuna heinamaad olid kaugel, siis koormad tehti korralikud, hästi kinni sõtkutud, pealt õrrega vankri külge kinni tõmmatud ja sama köiega 4 tiiru nii poolemeetriste vahedega ümber koorma seotud.
Vasta

ei ole väljapääsmatuid olukordi.
Kõike saab ka lihtsamalt kui esialgu tunduda võib.
https://www.youtube.com/watch?v=iOMAWVTnWGc
Vasta

(21-10-2022, 14:54 PM)kalju1 Kirjutas:  ei ole väljapääsmatuid olukordi.
Kõike saab ka lihtsamalt kui esialgu tunduda võib.
https://www.youtube.com/watch?v=iOMAWVTnWGc

Sooviksid Sa sellisel meetodil ja suhtumisega taastatud käbivõlliga veoautot soetada?

Mõnda aega peab kindlasti vastu. Ning sealmaal üldiselt ei nuteta, kui mõnikümmend inimest auto/bussi rikke tõttu kuristikku kaob - ju nii jumal tahtis.
Vasta

Reduktor pole piduri või rooliosa. Selle pärast nüüd keegi kuristikku ei kuku.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne