lihtsalt vaatamiseks ja õppimiseks

(04-11-2019, 16:57 PM)edvard Kirjutas:  Tervist .

 Et mismoodi siis ? Et meil poodides müüdav on täis halba ja tervist kahjustavat keemiatööstuse tipptoodangut ja VTA ametnikud mõmmigi ei tee ja ainus võimalus tervena elada on metsas küttida , korjata erinevaid taimi / juurikaid ?

Edvard .

Tule maa peale. Tegelik elu on igalpool ühesugune. Loomadega käib täpselt sama protseduur mis inimestega, alates sünnist- kogu vaktsineerimine, kasvu turgutamine, lisaainete manustamine ja ka ravimine preparaatide abiga.
Ja mis sa mõtled et ennast tühjakslüpsnud ja suremise äärel lehm viiakse kuhugi hukkamisele või? Ei, kui hoolimata ravist jalgu alla ei võta läheb kombinaati. Nt viineriks või doktori vorstiks koos kõige sissesüstituga.
Ja oled sa kordagi käinud mõnes tööstuslikus kanalas ja neid linnusarnaseid haisevaid olendeid näinud kelle mune sa hiljem poest ostad? Või neid hiigelsuuri kanakintsusid mida poes grillitakse, oled mõelnud kuidas sellised tekitatakse?
Olen maalaps ja kõik loomad mis kodus kasvasid olid nagu pereliikmed, muidugi sai siis lamba või sea tapmise ajal ka pisaraid valatud aga vähemalt teadsime kuidas need loomad olid elanud ja mida olime neile söötnud.
Kui soovid sööda oma perele VTA ametnike poolt heakskiidetud kanalihamassiga segatud viinereid, meie pere sööb metsast toodut. Head isu!
Vasta

kui igaüks hakkaks nüüdsest ainult metsloomaliha sööma, siis oleks paari nädala pärast kõik hiirest suurem kinni püütud ja nahka pandud.
Vasta

(04-11-2019, 19:35 PM)diesel Kirjutas:  kui igaüks hakkaks nüüdsest ainult metsloomaliha sööma, siis oleks paari nädala pärast kõik hiirest suurem kinni püütud ja nahka pandud.

Ega see asi nii hull ka pole. Kellel on võimalus, huvi ja tahe teha kogu kadalipp läbi et jahimeheks saada sellel on tõepoolest võimalus tarbida mõningases koguses puhast, naturaalset, kolesterooli ja igasugu lisaainete vaba toitu.
Aga see eeldab huvi looduse vastu, palju vaba aega, kohusetunnet et täita ka seadusega jahimeestele pandud ebameeldivaid ülesandeid jne. Enamusel on see huvi lapsest saadik olemas kui vanaisa esimest korda jahile kaasa võttis.
Ja ega siis kogu toitu ka metsast tooda aga poes vaatan ka ikka pakilt millest toode koosneb.
Ja kui maaomanik nõuab kobraste koristamist tema maalt siis kas peaksime peale kopra tabamist ta lihtsalt maha lööma ja metsa mädanema viskama? Ka kobras on väga maitsev aga kas kõik oleksid valmis kopravorsti suhu panema?
Vasta

Kahjuks ei jää muud üle kui nõustuda.
Tihtilugu on isegi nii, et inimene võib muidu olla täitsa mõistlik ja tore, aga siis kui jahipidamiseks läheb, siis kaob kogu mõistus.
[/quote]


Selles on muidugi õigus et nii kui jahiks läheb kaob inimestel mõistus.
Igal aastal on mõne jahi ajal keegi helistanud Keskkonnaameti infotelefonile ja teatanud et jahimehed on metsas, ajage ära. Hiljem on veel kontrollitud et kas ajasite jahimehed ikka metsast välja jne jne...Eelmisel aastal paigutasime kütiliini kohale kui avastasime RMK sildiga kuusenoorendikust järelhaakega BMW millel paarike oli haake kuhjaga kuuseoksi täis ladunud(ehk mingid pärjavalmistajad?) Ütlesime viisakalt et siin hakkab jaht ja nad sõitsid ära. Loomulikult järgnes kõne politseisse et metsas on salakütid! Kusjuures nende kuuseokste saamiseks olid nad maha raiunud paarkümmend noort kuuske harvendatud noorendikust. Neid maaomanikke ka hulgi kes alguses kui koprad nende maale ilmusid keelasid jahi ja laulsid kui ilusad loomad need on ja millised mõrvarid on jahimehed. Hiljemalt paari aasta pärast olukord pöördub ja lausa nõuavad nende maalt kobraste likvideerimist.
Veel parem on olukord nn loodusenautlejatega. Võtavad oma koerad ja lähevad metsa hulkuma. Koerad lastakse loomulikult lahti ja kui omanikele öelda et siin käib jaht siis lähevad hulluks, nende igameheõigus, põhiseadus ja sugulased kõrgetel kohtadel hakkavad kohe ähvardustena lendama. Aga kohaliku omavalitsuse "Koerte ja kasside pidamise eeskirjast" nad loomulikult kuulnud pole....Ja kui nende koer hukka saab(mitte kuuli vaid nt laikade hammaste läbi)siis on maailma lõpp...
Vasta

Tervist .

 Olen minagi maal elanud ja võin 100% kindlusega väita - oma lauda loomad olid pere liikmed , vahest vast ninnunännutati neid isegi liigselt , aga sööt loomadele oli looduslik ilma keemiatööstuse saavutusteta (  sead olid suvel aedikus , mida siis nihutati vastavalt vajadusele , kanad olid üldse vabapidamisel , lehmad - neid tuli karjamaale ja tagasi konvoeerida , lambad veetsid suve kodust eemal kuskil"suvelaagris" , talvel olid  menüüd  piiratumad) , seega ajada mingit iba loomade kemikaalidega saastamisest on liialdus .

 Tänapäeva suurtööstulik looma / linnukasvatus on emotsioonivaba konveier - julm ja halastamatu .
Nimetada tänapäevast suurtööstuses toodetud viinerit , vorsti , pihvi toiduks , ahh eks igaüks ise otsustab millest söönuks saab . Tänapäevaseid nn. võsavorste mis metsseast ja põdrast koosnevad pole tarbinud , konserve a la turisti eine ka mitte . Aga mets kui lõputu lihatünn jahimehele on arvestades raiemahtusi peagi ajalooks saav nähtus .
 Edu tervislikul ja tasakaalustatud toitumisel !

 Edvard .
Vasta

Aga mets kui lõputu lihatünn jahimehele on arvestades raiemahtusi peagi ajalooks saav nähtus .
Edu tervislikul ja tasakaalustatud toitumisel !

 Edvard .
[/quote]

Lihtsalt infoks- palgimetsas ei ela ühtegi inimese poolt toiduks tarvitatavat looma! Loomad elavad seal kus on toitu ja varjet, tihnikutes, sooservadel, lankide võsastikes jne.
Mida rohkem raiutakse seda rohkem suureneb sõraliste toidubaas- st kitsede-põtrade arvukus suureneb kiirenevas tempos, see omakoda tähendab kahjustuste vältimiseks jällegi suurenevat küttimismahtu.
Kuidas küttimismahtu määratakse võib igaüks ise lugeda kui viitsib:
https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/d...e_2019.pdf
Käesolevaks aastaks on põtrade küttimismahuks soovitatud 6350 isendit mis on vähem kui eelmisel aastal, samas nii enda kui teiste jahimeeste hinnangul on asurkond tegelikult suurenenud.
Et teemas püsida siis arvestame et aasta-aastalt suureneb ka loomade ja autode kokkupõrgete arv ehk ulukitel on täiesti arvestatav meie autoparki uuendav toime.
Vasta

Meelis 2 pajatas:
 autoparki uuendav toime.

Kahjuks ka mõningal juhul iivet.
Vasta

(04-11-2019, 20:38 PM)edvard Kirjutas:  ...
Aga mets kui lõputu lihatünn jahimehele on arvestades raiemahtusi peagi ajalooks saav nähtus .
...
Hala jätta!
Praeguse raiemahu juures ei saa ringigi peale. Kahekordse raiemahu juures saabub tõesti umbes 30 aasta pärast selline hetk, kus palgimetsa tuleb kaitsealalt otsida.
Jahiloomad sahistavad aga meelsamini noores metsas ja suisa võsas, kui pimedas laanes.
Aga kuidas see kõik AMF puutub?
Vasta

Kui läbu siis läbu: Facebookis keegi jagas ühte kopravideot, panen mittefacebooki lingi kus ei ei pea sisse logima vms. Kopraonu
Vasta

(04-11-2019, 23:47 PM)v6sa Kirjutas:  
(04-11-2019, 20:38 PM)edvard Kirjutas:  ...
Aga mets kui lõputu lihatünn jahimehele on arvestades raiemahtusi peagi ajalooks saav nähtus .
...
Hala jätta!
Praeguse raiemahu juures ei saa ringigi peale. Kahekordse raiemahu juures saabub tõesti umbes 30 aasta pärast selline hetk, kus palgimetsa tuleb kaitsealalt otsida.
Jahiloomad sahistavad aga meelsamini noores metsas ja suisa võsas, kui pimedas laanes.
Aga kuidas see kõik AMF puutub?

No kuidas siis ei puutu AMF-i? Absoluutselt Millestiganes Foorum on just seda nägu nagu on tema liikmed! Kui Sa soovid siin foorumis lugeda ainult ürgvanadest jalg- ja mootorratastest, siis pead ise selle nimel punnitama ja võimlema... (puukodaratega ratastega autodest , jalgrattakodaraniplitest ja mis seal veel oli?).
Naljanurk, nutunurk, metsatöö ja ehitusrubriik, põnevad müügikuulutused. Miks ei peaks ulukiliha kättesaadavuse jätkusuutlikuse teema siia puutuma? Inimesed on erinevad, see rikastab, kui mõni rubriik esialgu ei pakugi "vanadele olijatele" huvi, sellest ei tohi lasta end heidutada, küll tulevad vastava teema peale kohale uued huvilised nagu kärbsed .... , jah, meepoti peale ja foorum areneb ja muutub asjalikumaks ja huvitavamaks. Neid kitsalt spetsialiseerunud foorumeid on koolemas nähtud piisavalt. Pealegi on alati olemas foorumlased, kes on alati varmasti valmis kirjutama mittemillestki mittemidagi juurde. 
Nii et, kui soovid kugeda töötrussikutest või pellarussidest, siis lase näppudel (veel rohkem!) käia ja tooda ise normaalset, seda õiget! foorumit juurde!
Vasta

(04-11-2019, 23:47 PM)v6sa Kirjutas:  ...Jahiloomad sahistavad aga meelsamini noores metsas ja suisa võsas, kui pimedas laanes.
Aga kuidas see kõik AMF puutub?

Aga täitsa teemas ju. Võsa on täieõiguslik foorumi liige ja kui loomad võsas sahistavad, siis on see täitsa ON.
Vasta

Läheme teemasse tagasi.
Hakkas põdravasikas ilma kahele poole vaatamata teed ületama ja astus nooriku auto ette.
Tiib ja stange said uued ja värvitud, aga kapotil on muljumisjäljed. Vähe küll aga häirivad.
Saatsin fotod paari firmasse"mõlgid välja ilma värvimata jne jne", vähemalt üks vastas et ei sa aga teised vist surnud.
Kas keegi on võimeline neid mõlke eemaldama või lasen kapoti ka üle värvida?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

sellise case puhul pead ikka kohapeale minema.keegi ei viitsigi,jõuagi, meilidega tegeleda.plekitööd pluss värv min.150.-.mina otsiks romulast sama värvi kapoti.
Vasta

(05-11-2019, 15:00 PM)sturmbannführer Kirjutas:  sellise case puhul pead ikka kohapeale minema.keegi ei viitsigi,jõuagi, meilidega tegeleda.plekitööd pluss värv min.150.-.mina otsiks romulast sama värvi kapoti.

Kahjuks on sellel riisiraketil niivõrd palju erinevaid värvitoone et praegugi sai alles kolmandal katsel õige värvi.
Koodijärgne oli ikka nii mööda kui võimalik, lõpuks tublid tüdrukud segasid poolkäsitsi ja sai OK, kusjuures auto on kindlalt ülevärvimata.
Tahtsin algul küll ise värvida aga siis meenutasin et viimast korda värvisin ca 2002 aastal....
Vasta

Tervist !

 Kummaline lugu - metsade suures mahus maharaiumist käsitledes moonduvad mõned isikud väga sarnasteks mõningatele ministritele , RMK bossidele ja ka poliitikutele .
 Vaatamata väitele et võsavorstitoorainepuudust pole vaja karta , on maharaiutud / mahasaetud mets väga rusuv vaatepilt  ja  väga laialdlaselt nähtav , kahjuks .

 Edvard .
Vasta

(06-11-2019, 12:39 PM)edvard Kirjutas:  ...

 Kummaline lugu - metsade suures mahus maharaiumist käsitledes moonduvad mõned isikud väga sarnasteks mõningatele ministritele , RMK bossidele ja ka poliitikutele .
 Vaatamata väitele et võsavorstitoorainepuudust pole vaja karta , on maharaiutud / mahasaetud mets väga rusuv vaatepilt  ja  väga laialdlaselt nähtav , kahjuks .

...

Rusuv - kuidas kellelegi. Minule on masendav näha, kuidas kümnete hektarite kaupa maad kaob mõttetute ringteede ja kaubanduskeskuste alla. Ning kogu praeguse maailma majanduslikule efektiivsusele rajanev heaoluühiskond on arusaamatu. See lõpeb paratamatult krahhiga. Ilmselt mitte maailmalõpuga geoloogilises mõttes, kuid praegune elustik ilmselt seda täies mahus üle ei ela. Tõenäoliselt ei ela ka inimene, kui ta ei avasta drastiliselt võimekamat energiasalvestuse viisi.

Neid krahhe on olnud juba mitu. Seekordne oleks ühe liigi mõistusliku (?) toimetamise tagajärg, mitte välise mõjuri või geoloogilise arengu paratamatu järelm.

Olen täheldanud, et raie vastasus on pöördvõrdeline inimese looduslähedusega. Mida mugavamast ja uuemast korterist seda kolepilti vaadatakse, seda häälekamalt ahneid metsaomanikke ja mõrvarmasiniste põhjatakse. Ning mida rohkem kodanik enda vastutusel olevas metsas toimetab, seda loomulikumaks peetakse puude sündi, elamist ja surma. Mis on osa looduse ringkäigust, kuna kellegi laip on alati kellegi pidulaud.

Isegi siis, kui me ei raiuks ühtegi puud (kuigi mulle jääb arusaamatuks, millest me siis sooja ja elatuse saame), puud surevad ja langevad maha. Tõsi, see oleks loomulik surm ja selle loomulikuks jätkuks on kõdunemine ning toitaineteks lagunemine mikroelustiku toimel. Nii, nagu see on olnud mõnisada miljonit aastat enne viimast sajandit. Aga säärane isereguleeriv mets ei ole enamasti mitte Nõva lage rannamännik, vaid raskesti läbitav padrik, milles rohkelt alusmetsa. Mida soojemaks läheb kliima, seda rohkem tuleb lehtpuud, millest omakorda tuleb palju risu.

Minu soe soovitus on kõigil loodusest hoolijatel tulla linnast välja ja päriselt võtta üks tükk oma hoole alla. Mitte ärge algatage loendamatuid petitsioone oma kodu taguse riigimetsa kaitseks. Iga metsa taga on kellegi kodu...

Tegelikult on meid labaselt liiga palju selle palli jaoks. Ja me oleme liiga ahned.

See, kas maakera jätkusuutlik inimpopulatsioon on 2,2, 2,4 või suisa 3,2 miljardit, on kõva vaidluse koht. Aga üks on kindel: kümmet miljardit enam vanal viisil põllumajandusega ära ei toida.
Vasta

naljatilk, räägid, et oleme ahned ja ise propageerid puidupõllundust.
Vasta

(06-11-2019, 13:25 PM)diesel Kirjutas:  naljatilk, räägid, et oleme ahned ja ise propageerid puidupõllundust.

Palun viidata, kus ma õigustan puidupõllundust elik lageraie asemele kasvukohale sobimatute kiirekasvuliste koolitatud taimede istutamist? Lageraie ei võrdu alati puidupõlluga. Kuigi möönan, et nii on lihtsam ja odavam.

Minu laeraielangid on looduslikul uuenemisel. Praegu on seal peamiselt lepp ja kask, mida ma plaanin sel talvel esimest ringi minna harvendama. All on kena järelkasv mändi, mis huvitaval kombel ei maitse kitsedel-põtradele. Erinevalt kilomeetri kaugusele istutatud RMK männikust. Jah, nende "ellujäänud" taimed on julgelt 40 cm kõrgemad, kui minu omad, aga neid on vähe. Minu langilt on äkki kümme protsenti ära söödud... Kui sedagi.

Kitsi on meil veel lademes, hobuste aeda tuleb igal nädalal kusagilt lappida. No ei harju nad ära, et valge laperdav lint on "sein". Näis, kuidas Kernu ümbersõit (mis on taas hauganud masendava tüki põllu- ja metsamaad ning kohalike harjumusi) seda olukorda muudab.
Vasta

lagedaks võtmine ongi põllu pidamine.
see, et su järgmine "saak" ei ole monokultuur ja ei kasva ühes rivis, ei muuda asja.
Vasta

(06-11-2019, 13:57 PM)diesel Kirjutas:  lagedaks võtmine ongi põllu pidamine.
see, et su järgmine "saak" ei ole monokultuur ja ei kasva ühes rivis, ei muuda asja.

Kui Sa soovid nii defineerida puupõllundust, siis jah, ma ei näe probleemi küpsete puistute koristamises lageraiega.

Ma näen suurt probleemi RMK muutmises riigi rahalehmaks, mille tõttu ei ole mõeldav väiksemate lankide ja vähemtootliku tehnika kasutamine, kuna see tõstab varumiskulusid. Ma näen väga suurt probleemi linnas elavate "metsaomanikega", kes ei tea oma vara seisukorrast midagi. Olgu siinkohal öeldud, et mitte iga linnas elav metsaomanik ei ole säärane, aga neid on masendavalt palju.

Ma näen suurt probleemi inimeste ahnuses, mille tõttu küttepuu ja muud täispuidust tooted peaks olema varutud üheaegselt loodussõbraliku valikraiega hobujõul ja sulle-mulle saega õige kuufaasi ja õhutemperatuuri juures ning samal ajal peaks olema veel odavamad, kui tänase raieviisi juures. See pole võimalik!

Ma ei tea, võib-olla kusagil on tõesti raiutud lagedaks metsi, mis oleks veel aastakümneid edasi kasvanud. Aga enamus lageraie alla läinud metsi, millega ma olen loodesektoris kokku puutunud, on kas juba pöördumatult haiged või oma kasvamist vanuse tõttu lõpetamas. Mõlemal juhul oleks lageraie ärajätmine toonud kaasa tormiheite (või tormimurru männi ja haava puhul) mõnekümne aasta jooksul. Ning sellele oleks järgnenud loomulik uunemine. Esmalt lepp, toomingas ja sarapuu, seejärel kask ja haab ning saja aasta pärast on tõenäoliselt kuuseenamusega rämedik.

Loodusel on sellest savi. Tema toimetab omasoodu edasi. Aga kas Euroopa jõukas loodusturist, keda meie kaunishinged kangesti pakuvad puidutööstuse asemele, ikka on nõus säärast rämedikku vaatama sõitma? Jahimees kindlasti ei ole, aga neid samad loodusearmastajad siia ka ei taha. Ning osati põhjusega: nii mõnigi "jahimees" on siin vaid pauku tegemas. Võimalikult palju, võimalikult odavalt. Jälle - mitte kõik pole sellised! Aga piisab paarist idioodist ja maine on rikutud.

Omaette teema on hiied ja pühapaigad ning "pühapaigad". Teen siin teadlikult vahet, kuna mitte iga kuradi pastor ei peaks oma kirikut ehitama. Äkki ei pea iga kunagi lohu saanud kivi ümber olev metsatukk olema kohe pühapaik ja hiis? Äkki ikka peab hiies olema ka mingi tänasele teadusele veel raskestiseeditav tingimus?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne