(01-06-2021, 09:43 AM)Walter Kirjutas: Idee on huvitav aga..
Kus kohas kasutatakse lineaargeneraatoreid?
...
See ongi nende süsteemi iva: mootor ja generaator moodustavad kompaktse tööpaari.
Kusjuures on üsna tõenäoline, et vastik reaalmaailm paneb neile varsti füüsikaseaduste labidaga vastu silmnägu ja mudelites-simulatsioonides nii kenasti töötanud põhimõte ei vea päriselus välja.
(01-06-2021, 19:22 PM)v6sa Kirjutas: Veel üks pretendent sisepõlemismootori uuestileiutaja troonile:
... https://www.startengine.com/alfadan
Jube kahtlaselt kõlab. S.t., pärast sisepõlemismootori ligi poolteist sajandit kestnud arendamist kõlavad mitmekümneprotsendised võidud selles ja tolles parameetris kahtlaselt.
Nagu ka väide, et R4-mootorite töömahtu piirab teist järku tasakaalustamatus.
Ma pigem oleksin huvitatud, kuidas neil õnnestub bensiini oma mootori peaaegu kaheliitrises silindris ühtlaselt, kiiresti ja jääkideta põlema meelitada. Vaevalt et "kepsu taasleiutamine" seda kuidagi soodustab.
Kuigi klappide sõltumatu ja ühekaupa juhtimine annab hoopis uusi ja huvitavaid võimalusi õhu voolamise juhtimseks silindris. Eeldusel muidugi, et see keerukas elektrohüdropneumaatiline süsteem üldse omab mingitki tööiga.
Märkimisväärne on peatumise tõhusus. Ja kiitus juhile, et peatus oma sõidurajal,mitte ei keeranud teelt välja (millega ta poleks otsasõitu enam vältida suutnud, kuivõrd rehvid maanteekiirusel vajuvad ka läbi) ega otsa vastusõitjale.
Põtradega on mul seni õnneks läinud, viimane kord nägin pimedas lähitulede valgel põdra valgeid "sokke", kui koormaga Pärnu poole liikusin. Ütlen ausalt, et tegelikult võtab see ikka värina sisse küll, isegi siis, kui tõesti läheb õnneks. Kitsedele olen küll paraku 6 korda elu jooksul pihta saanud, seda nii sõidu- kui ka veoautoga, samuti ühele hundile. Aga mul ongi jopanud nii, et nad tulevad nii lähedalt ette, et lihtsalt ei jõuagi reageerida, rääkimata pidurdamisest.
Ühest lihtsast asjast ei saa ma küll aru. Tee läheb üle suure lageda, vasakule-paremale metsani a la kilomeeter, aga siis spurdib kusagilt poole välja pealt kits ja tõmbab joonelt kuudi küljelt sisse. Inimese mõistusega ei saa aru et kui kits peab autot ohuks miks krdi pärast ta üritab ohust eemalduda just ohtlikumat ala mööda? Või üritab hoopis autot rünnata või eemale peletada? Sokkude puhul saaks veel aru et peab autot rivaaliks või emaseks kellele ära keerata. Aga ilmselt neil on aju ehitus ka teistmoodi ja mida nad milleks teevad pole meile antud aru saada....
Selle peale tsiteeriks ma üht oma kadunud töökaaslast, kes ütles põhjapõtrade kohta nii, et sa vaatad sinna suurtesse ilusatesse vesistesse silmadesse ja sealt vaatab vastu... tühjus.
Õppefilm sellest, kuidas tehakse hüdrosilindreid.
Tähelepanu vääriks ehk varre lihv ja toru sisetöötlus...
Treialid on ka noored ja tugevad ning igat asja keeratakse toruga lapikuks.
Märkimisväärne on peatumise tõhusus. Ja kiitus juhile, et peatus oma sõidurajal,mitte ei keeranud teelt välja (millega ta poleks otsasõitu enam vältida suutnud, kuivõrd rehvid maanteekiirusel vajuvad ka läbi) ega otsa vastusõitjale.
10p ka liimitud esiklaasile. Vanamoeline tihendiga klaas, oleks koos põdra ja juhi biomassiga pakiruumis. Aastakümneid tagasi olin ise tunnistajaks Tln-Trt Laeva risti lähedal, peale avariid ei olnud aidata kedagi...
Märkimisväärne on peatumise tõhusus. Ja kiitus juhile, et peatus oma sõidurajal,mitte ei keeranud teelt välja (millega ta poleks otsasõitu enam vältida suutnud, kuivõrd rehvid maanteekiirusel vajuvad ka läbi) ega otsa vastusõitjale.
10p ka liimitud esiklaasile. Vanamoeline tihendiga klaas, oleks koos põdra ja juhi biomassiga pakiruumis. Aastakümneid tagasi olin ise tunnistajaks Tln-Trt Laeva risti lähedal, peale avariid ei olnud aidata kedagi...
Mul võttis selline elukas Audi liimitud esiklaasi kenasti eest ära ja mässis mulle näkku.. lõi roolisamna kõveraks, murdis katuse ääre pahupidi ja kogu üritus lõppes leppade vahel.
Pärast veetsin nädala kenade arstide õdede seltskonnas.
(19-12-2021, 16:44 PM)qwerty009 Kirjutas: Sealt kanalilt saab hea ülevaate kust meile need imeodavad traktori varuosad valmivad ning miks igaüks mõõtudelt unikaalne on.
Mitte ainult traktori vaid mida iganes...
Näiteks piduriklotsid, igaüks ainulaadne ja erineva paksusega.
(Seda postitust muudeti viimati: 21-12-2021, 13:40 PM ja muutjaks oli Marko.)
(19-12-2021, 16:15 PM)2715 Kirjutas: Õppefilm sellest, kuidas tehakse hüdrosilindreid.
Tähelepanu vääriks ehk varre lihv ja toru sisetöötlus...
Treialid on ka noored ja tugevad ning igat asja keeratakse toruga lapikuks.
Mis siin nüüd nii traagilist on? Ilmselt töötavad kõik. Oli muidugi huvitavaid hetki.
Tegelikult mulle meeldis idee hoonimisel tsentrist välja minna. Teoorias asendab pendeldavat hooni.
Pärisuunas keermestamine oli omaette huvitav vaadata.
Kusjuures nad teavad isegi seda, milline viil peab olema. Ilmselt ka seda, milline on parandus supleriga pöörleva detaili mõõtmisel.
Varred poleeriti, kroomi alla pandi midagi kollast ka, ehk natuke kestab.
Piduriklotside valamisel tegelt lasti poole tee peal korraks surve maha ja anti võimalus materjalil ühtlaselt laotuda.
Edit2: kohendasin sõnastust
Kuidas tehakse hüdropumpasid.
Tähelepanuväärsed kohad on tarduva metalli tihendamine ja koostamisel kasutatavad töövõtted.
Üsna hea ettekujutuse saab miks vene hüdropumbad ei kesta ja metallipuru toodavad.
(Seda postitust muudeti viimati: 25-12-2021, 13:24 PM ja muutjaks oli mossepower.)
Tõenäoliselt ka minu ühed VAG esipidurikettad mõnest eelpool toodud oma tervist tapvate Pakistani agulitöökoja seppade värkstoast tulnud. Kahjuks tootjafirmast mingeid märke alles pole, aga kettad ise olid üleni halli värvi kui alla sai pandud. Ühest kettas "eraldus flants" suure pauguga pidurdamise ajal 2 ja teisel kettal 3 aastat pärast allapanekut. Ketaste kulumisnormist oli asi veel väga kaugel.
Edaspidi ostan ainult premium klassi kettaid kuna pooleks mineva ketta kogemust tahaks edaspidi vältida.
Edit: Nüüd märkasin veel, et pooleks läinud ketastel on ainulaadne treitud madalam flantsi laiune osa. Ise hoiduks nüüd sellise madalama flantsisoonega ketastest.