24-09-2016, 19:48 PM
Ma pakuks hoopis teistsuguse lähenemise teemaalgatajale välja: nii selle teema postitustest kui ka muudest kuuldud lugudest selgub, et väga laias laastus ja umbes lüües võib arvestada, et umbes kolmekordse vanaraua hinnaga saab igatahes juba mingid bussikud omale suvalisse kohta Eestimaal. Olgu selleks saamise meetodiks siis maha kantud Eesti bussid, hohollide liinibussid või hoopis mingid kaheksandad variandid. Igat masti bussikute eluskaalud saab kätte guugel-kõikvõimsa abiga, kehtiva vanaraua hinna samuti ning nüüd pole muud, kui feeliks kuumaks ajada ja saadud arvud kokku korrutada.
Sealt edasi on ju ainult äriplaani kokkuveerimise vaev: busside soetuskulud niipalju, lisanduvad investeeringud naapalju, püsikulud kolmandatpalju, kliente neljandatpalju, iga kliendi pealt füüri viiendatpalju jne. Lõppeks liidad kõik kokku ja vaatad, mis märgiga see kõige alumine ja jämme kirjaga rida tuli. Kui tuli plussmärgiga, hakkad otsima neid, kes bussid päriselt letti tooks, kui tuli miinusmärgiga, võtad mõne muu mõtte.
Ma usun, et sellest teemast on piisavalt sisendit tulnud küll, et otseselt busside soetamiskulusid vajaliku (ehk +50%/-0%) tolerantsiga hinnata.
Sealt edasi on ju ainult äriplaani kokkuveerimise vaev: busside soetuskulud niipalju, lisanduvad investeeringud naapalju, püsikulud kolmandatpalju, kliente neljandatpalju, iga kliendi pealt füüri viiendatpalju jne. Lõppeks liidad kõik kokku ja vaatad, mis märgiga see kõige alumine ja jämme kirjaga rida tuli. Kui tuli plussmärgiga, hakkad otsima neid, kes bussid päriselt letti tooks, kui tuli miinusmärgiga, võtad mõne muu mõtte.
Ma usun, et sellest teemast on piisavalt sisendit tulnud küll, et otseselt busside soetamiskulusid vajaliku (ehk +50%/-0%) tolerantsiga hinnata.