Opel Ascona Irmscher 1988
#81

kena töö!
kui eesmärk pole päris restaureerimine, võib paagituulutuse filtri (ees rattakopas) ära jätta.
piduritoru kinnitused on ilmselt üpris sarnased - ehk on lihtsam mõnelt romulamasinalt sarnane asi leida ja välja lõigata.

insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#82

[Pilt: pagass4.jpg]
[Pilt: pagass5.jpg]
[Pilt: pagass6.jpg]

Keevitust veel ära viia ei saa, mõned augukesed ikka veel on siin-seal, hästi ebamugavates kohtades ketaslõikuri jaoks muidugi. Katus ja esipõll ka. Esiotsaga aga ei saa enne tegeleda kui auto oma ratastele taas toetub. Mõte oli aga, et värviks ja kataks põhja ise ära, praegu võiks seda ju hea teha olla. Võibolla oleks isegi piduritorustikku hea sättida. Igatahes metallitöö lõpp võiks ju aimatavas kauguses juba olla.
Vasta
#83

Kena töö. Kui on huvi siis mul vedeleb maal põõsas sama aastakäigu valge GT sedaan, kas mõnda pudinat vaja või tervikuna, ilmselt see suvi läheb kokkuostu. Wink
Vasta
#84

Kas kivikaitsme üle värvimisel ka pointi oleks? Kas "ML" laiendiga kerevahad on piisavalt head asjad nt karpide sisse pihustamiseks? Drenaazipunnid - kas mätsin ka hermetsi ja kivikaitsme alla, või jätangi äravõetavad? Tehasest olid osad seestpoolt pigimatiga kinni liimitud, ning väljastpoolt ka vähemalt värvitud. 
[Pilt: kk1.jpg]
[Pilt: kk2.jpg]
Vasta
#85

Dinitroli ML ronib küll uskumatult hästi. Ise olen kasutanud ja rahul.
Kui drenaazi punn on pealt pigimatiga kaetud,siis mina soovitaks see ka kere hermeetikuga kinni panna põhja külge. Ei ole just kõige parem ilmselt kui niiskus punni vahelt sinna pigimati ja põranda vahele elutsema jääb.
Vasta
#86

Ma olen tavaliselt pöhjad värvinud nii enne kui pärast kivikaitset. Kas see nüüd just hädavajalik on, eitea.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#87

(22-09-2018, 09:00 AM)90Deville Kirjutas:  Ma olen tavaliselt pöhjad värvinud nii enne kui pärast kivikaitset. Kas see nüüd just hädavajalik on, eitea.
sama siin ja minu loogika:
- kõige välimine kiht (v.a. korrosioonitõrjed) peab alati olema kattevärv. Kaitseb alumisi kihte ja "kiletab" need
- kivikaitse alla minev värvikiht: kuna nii krunti kui kivikaitset (ning eriti veel polüesterpahtlit) loetakse poorseks, võib kivikaitse peal oleva värvi vigastus teoreetiliselt muuta aluskihid "käsnaks", kuhu niiskus saab ligi, aga kust ta tuleb välja visalt

nn päris-elus on moodustavad muidugi nii epo-krunt kui alternatiivne happekrunt+2k krunt üpris ilmastikukindla kihi ja ega see kivikaitsegi otseselt käsn ei ole - ilmselt pole hullu, kui kaitse-alumine pinnakakiht ära jätta. Kui aga juba suurelt ette võtta, on see pisike lisaliigutus. Peamine lisatöö on ju ühe-kahekordne täiendav karestamine (nii "aluspinnaka" eel kui järel), kuna alus on niiehknaa puhas, kuiv ja mittevärvitavad osad kaetud.

muide ma oleks Su asemel põhja all kasutanud musta värvi materjale - põhja puhul annab vähem efekti, aga sild ja seonduv saab tahes-tahtmata kivikesi ja liiva, mis täksivad / kulutavad pealis-pinnaka ära ja sealt alt paljastuv hall või valge materjal ei tee pilti ilusaks. Mu Vectra (tagasild ja seonduv liivapritsitud jne) sai halli krundi ning ma pole selle "mugavus-valikuga" nüüd ehk ca 5a hiljem üldse rahul - õõtshoobadelt paljandub nt päris palju krunti.

insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#88

Katsun ikka järje peal hoida pildimaterjali. 
[Pilt: tuba1.jpg]
[Pilt: tuba2.jpg]
[Pilt: tuba3.jpg]
[Pilt: tuba4.jpg]
Tunnistan, et paaris kohas läks värv jooksma kah, kuid kuna toas sees metalli nähtavale minu mäletamist mööda ei jää, siis suurt numbrit ei tee sellest. Vist värvin ühe korra veel üle, et hermeetik ka värvi alla jääks. Pagasiruum on ka lihvitud, tundub, et tehasest on see ala olnud kahevärviline, ehk aknalaua alune ja küljed hallid ning pagasiruumi põhi valge. Oma töö lihtsustamiseks hakkab see kõik olema mingit tumehalli tooni, saab koos põhjaalusega ühe soojaga ära teha. 

Peab ka tõdema, et tavalises garaazis värvimisega tegeleda on üks kohutav ettevõtmine. 

Varsti saab poest nänni veermiku jaoks. Natuke nõme tundub siin seltskonnas öelda, et asjade saadavus on kehv kuni olematu ja valida ei saagi, kuid sinnapoole asjad kisuvad. Üldises pildis saab ikka hakkama, mõningaid asju nagu näiteks kummipuhvrid/taldrikud vedrude alla saab ka uuesti kasutada. Välismaalt peab vist hakkama otsima esimesi amordipatjasid. 

Edasi liikumiseks on nüüd mitmeid variante. Kere poolest oleks vaja uksed korda teha, laiendiringilt värv maha võtta, üleüldised eeltööd. Küll aga on natuke villand selle kere kallal urgitsemisest, võibolla panen vahelduseks mootori pukki ning katsun tehnikaga tegeleda.
Vasta
#89

Mul vedelevad uued amordid, kui peaks vaja minema.
Samuti esipòlle alumine lisa, ehk lipspoiler, kuid sinu autol ju oma spoilerring...
Vasta
#90

(11-12-2018, 22:59 PM)buumer Kirjutas:  Mul vedelevad uued amordid, kui peaks vaja minema.
Samuti esipòlle alumine lisa, ehk lipspoiler, kuid sinu autol ju oma spoilerring...

Esdimesi amordipatju asconnile veel pakuti uuena,kadett d-le enam ei saanud.Asconnil olid need vist 3-me mutriga kere küljes,kadetil 2-ga.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#91

Tegelikult põhi ka juba ammu värvitud. Kohati tuli ennem viimast värvikihti veel hermeetikut lisada, paari kuuga oli kivikaitse mõnest kohast praguliseks kuivanud. 

[Pilt: pohiq1.jpg]
[Pilt: pohi2.jpg]
Terve hulk poldikesi ja muud mudru läks täna puhastusse/värvi.
Vasta
#92

Imetlen alati neid inimesi, kellel on kannatust sellise pühendumisega taastada.
Ma tahaks kohekohe mootori vahele pista ja juba sõita.

Kiidan.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne