Alpina 1937
#1

    Sattus kätte selline korjus. Esimärk ALPINA, raaminumber v5126, tagajooks Torpedo 37. Kell A.-S. KAPSI & KO TALLINN. Porilauad samasuguse musta triibuga, aga erineva profiiliga. Lenks tolline. Kas Eesti toode?
rohkem pilte siin: https://www.dropbox.com/sh/60xc0ipoob5g9...X3gna?dl=0
Vasta
#2

Väga huvitav! Kapsi on tõesti Alpinat 37/38 müünud, vt lgp. Rain Vaikla teemat
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=50908
viimati Valdole Väätsale jõudnud Kapsi ASK-sildiga raamil on ka 4-kohaline number koos tähega. Kui eesti töö need raamid on, see päris selge veel pole, aga kahtlus on....
Vasta
#3

Nagu ikka, kui mingi huvipakkuv nimetus esile kerkib, siis lasen selle ka saksa vanajalgratta foorumi otsingust läbi. Alpina kohta on muu jutu sees viidatud, et sakslase Frank Papperitzi jalgrattamärkide/siltide/embleemide raamarus on see marginimi kirjas. Millisele tootjale või müüjale seda marki seal raamatus omistatakse, seda mina ei tea. Kes ei ole kursis - Papperitzi raamatus on üle 8000 jalgrattasildi pildi (mustvalged, käsitsi joonistatud, vähemalt osa?) ja palju vigu ning ebatäpsusi, aga parem ikka, kui mitte midagi). Aga ka Papperitzi raamatutarkus ei pruugi siin meile midagi juurde anda, sest sellist anonüümset "Alpina" silti võis kasutada nii mõni sakslane, Kapsi või kasvõi Türi kuulus jalgrattameister Hamilkar Krebs.
Vasta
#4

[Pilt: s-l225.jpg][Pilt: Steuerkopfschild-Oldtimer-Altes-Fahrrad-Emblem.jpg]

Alpina Fahrzeuge Bielefield silt näiteks pildil. Kahjuks ei tea, mis ajast see silt pärineb aga Alpina on ilmselt ikkagi suhteliselt tavaline nimi ja mina julgen väita, et sellenimelisi jalgratta mudeleid võis siin ja seal päris mitmeid olla. Teema ratta kohta ei oska midagi kosta.
Vasta
#5

Nühkisin seda vanamutti-Alpinat täna edasi - iharalt nühkisin muide - ja ketikaitse pealt ilmus nähtavale presskiri PALLAS ....
Vasta
#6

(23-11-2016, 20:23 PM)omenaossi Kirjutas:  Nühkisin seda vanamutti-Alpinat täna edasi - iharalt nühkisin muide - ja ketikaitse pealt ilmus nähtavale presskiri PALLAS ....

Hea teada aga see info kusagile edasi ei vii kahjuks. Neid erinevaid Pallase juppe sai ilmselt kataloogist tellida ja pandi igasuguste erinevat rataste külge ja ratta tootja osas see eriti vihjeid ei anna.
Vasta
#7

(23-11-2016, 20:31 PM)s2si Kirjutas:  
(23-11-2016, 20:23 PM)omenaossi Kirjutas:  Nühkisin seda vanamutti-Alpinat täna edasi - iharalt nühkisin muide - ja ketikaitse pealt ilmus nähtavale presskiri PALLAS ....

Hea teada aga see info kusagile edasi ei vii kahjuks. Neid erinevaid Pallase juppe sai ilmselt kataloogist tellida ja pandi igasuguste erinevat rataste külge ja ratta tootja osas see eriti vihjeid ei anna.

Ma ootan jah, et keegi postitaks notariaalselt kinnitatud sertifikaadi koos ratta kokku kruvinud meistri nime ja koduse aadressiga ;-) Kui Kapsi Alpinasid müüs, siis oli igati loogiline, et ta lisas väljamaalt toodud rattale oma kirjaga kella ja Eestis stantsitud ketikaitse, kuid raami valmistas mingi tundmatu Alpides tegutsev rattavabrik, mis selle ajani oli teinud ca 5000 rattaraami. Muide - "v" numbri ees tähendab loomulikult mäge (alpid)!, aga sai kogemata valepidi löödud, mis tõestab omakorda, et 1937 oli Alpides sitax külm talv ja meister oli sooja saamiseks end rihmaks tõmmanud ...
Vasta
#8

Ksf! S2si postitatud Alpina sildid on ilmselt pealesõja teema, neid on mitmes erinevas teostuses, st veidi erinevaid. Papperitzi raamatus on just sellise sildi kohta info (andmed lgp. Janis Sereginsilt), see meid kuhugi edasi ei vii. Alpina nimelisi jalgrattaid pakutakse ka tänasel päeval.
Pallas oli saksa firma, meie kustnike koolkonnaga siin pistmist ei ole.
Iseenesest on huvitav, et Alpina jalgrattaid mainitakse 1937/38 aasta reklaamides kõrvuti välismaa tootjate jalgratastega, eraldi välja toomata, et tegu võiks olla Kapsi oma toodanguga. Antud Alpina raaminumber on v51xx, Valdo meeste ASK-sildiga jalgratta raaminumber on t (pole kindel, on mul foto, aga ei saa tähest aru, igatahes pole v, pigem on siiski väike E) ja  53xx. Reklaamides pole ilmselt aga ASK-jalgratastest juttu? Muidugi kõlaks see "ASK-jalgrattad" veidi naljakalt, vb selle asemel kasutatigi terminit kroomrattad oma tehasest? No mitte ei mäleta, aga vist rattaid Valdo raamil ei olnud, st aastaarvu kindlalt ei tea. Samas jällegi on see kindlasti sealt samast 30-ndate lõpust, alates 37 edasi. 
Oleme saanud uurimiseks jälle uue valdkonna, raamid numeratsiooniga väikese kõrgusega täht ja XXXX või 5XXX. See numeratsioon tundub kuidagi ikkagi rohkem kohalikule tootjale viitavat, samas toodanguhulk 5000 - 6000 on Kapsile liiga suur, kui arvestada, et see "teine jalgrattamüügi laine" reklaamide järgi algas alles 1937. Aga algus on tehtud, küsimused on õhus ja küllap tuleb infot juurde ja saame ka vastuseid. 
Igatahes väga tore, et sellised asjad (ASK ja Alpina) on välja tulnud ja avalikuks tehtud. Muidugi pole normaalse inimese jaoks sel kõigel mingit mõtet, normaalne inimene tahaks jalgrattaga sõita, kiiresti ja väikese vaevaga, või ütleme jahuda ketaslõikurite ja lõikeketaste teemadel tundide ja päevade kaupa, ilma et see jahumine kuhugi välja viiks või midagi annaks, peale eneseteostuse ja suhtlemisvajadeuse rahuldamise.  Toungue
Vasta
#9

Kui tagumise ratta kodarad olid sisuliselt umbroostes ja neilt mingit inffi ei suutnud leida, siis esimest rummu täna nühkides ilmnes selline pilt nagu lisatud. Ei pretendeeri igaks juhuks diagnoosi panema, sest teadmisi ja veloaukraadi ju pole, aga pakun erutusest värisedes siiski, et need kodarad (ja seega kogu ratas) on Somaalia töö (S täht). Saar ja Eesti päritolu on ikka väga kaheldavad.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#10

Jällegi kasulik info, väga hea! Somaaliast küll vaevalt kodaraid tuleb, sealt vist pakutakse peamiselt piraatluse ja mereröövi teenust, pigem võivad S-kodarad tulla sealt kust tuleb kõik muu - Shanghai, Singapur vms.
Saar aga tegi kodaraid juba vähemalt aastast 1934, 1935 aasta kohta on kirjutatud, et tegi lausa 8000 tk päevas. (ilmselt siis mitte just igapäevaselt, vaid siis, kui vajadust ja turgu oli. (andmed EAG lehelt). Eks neid S - kodaraid jätkus kõigile kohalikele soovijatele.
Huvitav on ka nende S - esirummude lugu, ksf! Kopraonu siin ühe tundmatu eesti päritolu-kahtlusega jalgrattaga selle küsimuse üles tõstis, aga see ei lähe praegu siia teemasse.


[Pilt: e04zz7.jpg]
Vasta
#11

Ma Saart ennast ju ei pakkunudki, aga ehk aitas see kuidagi kallutada arvamust selle poole, et tegemist siiski Eestis valmis kompunnitud rattaga. Seegi on ju siiani suhteliselt pessimistlikke vastukajasid saanud hüpotees.
Vasta
#12

Kindlasti aitas kallutada! Aga ega siin midagi eriti vastu ei kaja, Suur Valdo, Sorge ja teised optimistlikuma ellusuhtumisega huvilised pole ju (vist?) kordagi kõhklust avaldanud selliste asjade eestimaise tõupuhtuse küsimustes.
Mina ka pean seda "õigeks eestiasjaks", aga huvitaks ikkagi kogu tõde nende Kapsi mudelite, raamide, raaminumbrite jms kohta. Eriti viimaste kohta, 4-kohalised, tähe või tähtedega, 5xxx  ja 4xxx (vist oli sel võrril?), pean lihtviisil paistvat 5000-list toodangut Kapsile liiga suureks. Palju Kapsi ise oma jõududega tegi? Näiteks teine mind viimasel ajal huvitanud teema - Joh. Rüütmanni värvitöökoda, värvis aastas (1939) mitutuhat jalgrattaraami ja 5 tsiklit, kelle toodangut värvis? (tegelikult on hetkel teada, et Rüütmann värvis 1940 700 jalgrattaraami ja 5 tsiklit. Aga arvata on, et ta koos vanemate poegadega ka 39-l aastal käed rüpes ei istunud).
Vasta
#13

Jah, ega mul polegi pretensiooni just Kapsile inkrimineerida konkreetset vokki, aga nii tore oleks siiski uskuda, et tegemist on nn. tõupuhta "eestlasega". Hakkan aru saama tasapisi neist "eestlaste" ihalejatest. Endal ka juba kummitab peas regilaul, vasardab meeltes rahvuslik raskerokk ja kama järgi käivad neelud. OK asemel ütlen juba mitmendat päeva: selge siis.
Vasta
#14

Mina väga suur Eesti rataste fänn ei ole ja ütlen ikka mikipäraselt OK või allright nagu ka meie eelmine president. Aga senise jutu põhjal ja muude tegurite koosmõjul võid seda ratast vabalt tõupuhtaks või nagu ajastukohasem ehk oleks öelda, rassipuhtaks eesti rattaks tembeldada ja ei saa seda hetkel ümber lükata ei jalgratta teaduste doktorid ega moepolitsei. Tootjaga on muidugi asi segasem nagu juba on selgunud aga see pole ka rassipuhtuse küsimuse juures oluline.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne