Palkmaja ehitus- millega palke tõsta?
#21

(23-11-2016, 20:52 PM)zazik Kirjutas:  Sellise töö jaoks sobivad kraanaga militaarvolvod liiguvad 4-5k hinnaklassis. Teed maja valmis ja müüd masina jälle maha, ega nende autode hinnad kuhugi ei lange.

Palju selle N86 kraana nooleulatus-tõstevõime on? Kellelgi siin foorumis oli samane isend.


Vasta
#22

Niipalju kui mina palkmaja ehtusest tean, siis algab sellise maja ehitus metsast, kus valikpuuna langetatakse suht ühe mõõduga puud. Kui sul on osa palke 30 ja osa 50 läbimõõduga, siis mina seda ehitust hästi ette ei kujuta, et kuidas need nurgad kokku saadakse ja milline see sein pärast välja hakkab nägema. Kui ka palgid tahuda, siis ikkagi jäävad vertikaalmõõdud väga erinevad. Eks sellepärast need palgid ka tööstuslikult ühte mõõtu freesitakse, et oleks lihtsam ehitada.
Vasta
#23

Aega võtab tõesti päris palju ja üksinda oleks suht võimatu, aga kui muud varianti pole, siis abiks kindlasti. Kuidas sa muidu ikka 8,5m palgi pea 4m kõrgusele postide otsa upitad. Big Grin 
Aga eks abi muudel töödel ka. Näiteks eterniit sai kahe korraga üles tõstetud.
Nool vast 5-6 meetrit. Aga ainult üks lüli liigub hüdroga, teised käsitsi, seepärast peab tõstmisel päris hoolikalt ette planeerima, et mida ja kuhu vaja liigutada.
Tehase tõstejõudu tuleb varuga arvestada, ikkagi 50a vana tehnika juba.

[Pilt: YMNwe1iv59CqCgcHhB1z_HIFHzGey8J7qf0nGWQQ...70-h802-no]

[Pilt: 7K07ifgg5Kwo27KE9R9k7iYtC8Q3dzDUP9YciLFK...70-h802-no]

[Pilt: MF9m_opf0BLAQYBaIDx9YR1yhe0Ob95wh481C-S5...70-h802-no]


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#24

Aga sa tee nendest palkidest vägev karkass, mis väljast näha jääb. Laod põhupakid vahele ja krohvid kahelt poolt ära. Saad väga uhke maja ja väga sooja ka veel ja palke jääb veel kõrvalhoonete jaoks ka järgi. Palkmaja on ju iseenesest külm. Põhumaja on palkmajast oma 80% soojem. Põhu soojusjuhtivus on sama mis kivivillal. Kütad seda põhumaja ühe aasta palkmaja küttenormiga 5 aastat Big Grin.
Vasta
#25

Viimast arvutuskäiku vaadates küündib palgi läbimõõt juba meetrini Smile
Vasta
#26

(24-11-2016, 13:28 PM)stretch Kirjutas:  Viimast arvutuskäiku vaadates küündib palgi läbimõõt juba meetrini Smile

Algul mõtlesin, et jätan oma .... viisakalt väljendudes näpuka alles, aga ikkagi ... liiga piinlik. Sad
Kustutasin ikka ära.
Vasta
#27

(24-11-2016, 13:11 PM)nunu Kirjutas:  
(23-11-2016, 15:22 PM)v6sa Kirjutas:  ....

Teemasse: 10 m pikk ja 50 cm läbimõõdus palk kaalub jämedalt poolteist tonni. Või rohkem, sõltuvalt puidu mahukaalust.

.....

Kaldtee ja kaks köit on ilmselt kulutõhusaim. See sobib ka mentaalse plaaniga kokku paremini, kui masinajõud. Toungue

Lihtsalt täpsustuseks, et igasugused pioneerid uppi ja köied puruks ei läheks:
0,5x0,5x3,14x10 = 7,85 kuupmeetrit
kuiva kuusepuu mahumass 0,4 tonni/kuupmeetris   => 3,14 tonni
kuiva männipuu mahumass 0,52 tonni/kuupmeeter => 4,08 tonni

Aga vastava kandejõuga kaldused palgid ja korralik vints või traktor teisel pool maja sikutamas oleks lihtsaim ja töökindlaim lahendus vast tõepoolest.





Selle arvutuse järgi oleks mul koormasse mahtunud ainult 3 palkki aga mahub tunduvalt rohkem.

Ringi pindala
S = π ⋅ r 2 {\displaystyle S=\pi \cdot r^{2}} [Pilt: 9bdf73a9d96ccfb3eea071a74479d1248272ffe1],

kus S on ringi pindala, r – ringi raadius, π – pii.

0,25*0,25 = 0,0625*3,14 = 0,19625*10 = 1,9625 m3

1,9625*0,4 = 0,785 tonni
1,9625*0,52 = 1,0205 tonni


nii on reaalsem.
Vasta
#28

(24-11-2016, 13:43 PM)v126 Kirjutas:  
(24-11-2016, 13:11 PM)nunu Kirjutas:  
(23-11-2016, 15:22 PM)v6sa Kirjutas:  ....

Teemasse: 10 m pikk ja 50 cm läbimõõdus palk kaalub jämedalt poolteist tonni. Või rohkem, sõltuvalt puidu mahukaalust.

.....

Kaldtee ja kaks köit on ilmselt kulutõhusaim. See sobib ka mentaalse plaaniga kokku paremini, kui masinajõud. Toungue

Lihtsalt täpsustuseks, et igasugused pioneerid uppi ja köied puruks ei läheks:
0,5x0,5x3,14x10 = 7,85 kuupmeetrit
kuiva kuusepuu mahumass 0,4 tonni/kuupmeetris   => 3,14 tonni
kuiva männipuu mahumass 0,52 tonni/kuupmeeter => 4,08 tonni

Aga vastava kandejõuga kaldused palgid ja korralik vints või traktor teisel pool maja sikutamas oleks lihtsaim ja töökindlaim lahendus vast tõepoolest.





Selle arvutuse järgi oleks mul koormasse mahtunud ainult 3 palkki aga mahub tunduvalt rohkem.

Ringi pindala
S = π ⋅ r 2 {\displaystyle S=\pi \cdot r^{2}} [Pilt: 9bdf73a9d96ccfb3eea071a74479d1248272ffe1],

kus S on ringi pindala, r – ringi raadius, π – pii.

0,25*0,25 = 0,0625*3,14 = 0,19625*10 = 1,9625 m3

1,9625*0,4 = 0,785 tonni
1,9625*0,52 = 1,0205 tonni


nii on reaalsem.

Ei õnnestunud, tiriti ikka päevavalgele, nii et igaüks peab nurisemata oma koormat kandma ja pealiskaudse lugemise eest vastutama. (Nurka häbenema tagasi)
Vasta
#29

Internet mäletab kõike Big Grin
Vasta
#30

Mida siin ikka häbeneda, kes teeb sel juhtub.
Vasta
#31

Hoolimata mu enda kraanaauto vaimustusest, panustaks siiski Pioneer kraanale .
Kesk tuba püsti ei tossa ja kõvasti odavam, nii osta kui kasutada.


Vasta
#32

Kui kaugel pole, käige korra Hallistes. Endises suurfarmis toimetab vahetevahel linnuvaatlustorne  valmistav meeskond. Tõstevahendiks  neil ka üks pioneerkraana. Imelihtsalt tehtud palgifreesiga tehakse seal kõik palgid vajadusel ühejämeduseks. Metsakuivastki saab asja.   Tapid mootorsaega. Ka maju mitmeid neil tehtud. Jääkidest oli täispalk-koerakuut kellegi tellimusel äraviimise ootel!
    Viimaks odavam, tulemus kvaliteetsem, kui materjal sinna viia, lasta korstnaauguni valmis teha ja siis detailidena koju tuua.
Vasta
#33

Kooguga kaevu oled näinud? Kraanat osta ei raatsi/viitsi siis ehita selline konstruktsioon. Vatukaalude arvutamine ja vajadusel nihutamine on kõik ainult mõtlemise avatuses kinni.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#34

(23-11-2016, 21:32 PM)maitus Kirjutas:  Niipalju kui mina palkmaja ehtusest tean, siis algab sellise maja ehitus metsast, kus valikpuuna langetatakse suht ühe mõõduga puud. Kui sul on osa palke 30 ja osa 50 läbimõõduga, siis mina seda ehitust hästi ette ei kujuta, et kuidas need nurgad kokku saadakse ja milline see sein pärast välja hakkab nägema. Kui ka palgid tahuda, siis ikkagi jäävad vertikaalmõõdud väga erinevad. Eks sellepärast need palgid ka tööstuslikult ühte mõõtu freesitakse, et oleks lihtsam ehitada.

Sellest on enne juttu olnud, siit vastusest esimene pool ehk Helsinki Vabaõhumuuseumi majad Big Grin Tapitakse ja varatakse väga erimõõdulised palgid kokku nagu niuhti.  
Aga tõstmiseks on ju eeslaadur aka "kunnkopp" või üldse vana hää "hoovinarr" olematu 2K raha eest Big Grin .
Vasta
#35

(01-12-2016, 01:08 AM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Aga tõstmiseks on ju eeslaadur aka "kunnkopp" või üldse vana hää "hoovinarr" olematu 2K raha eest Big Grin .

Oled proovinud 6-meetrist palki frontaaliga maastikul vedada? Ma olen ja juba arvasin.
Vasta
#36

Uurin, ehk õnnestub külapealt ühte palgiveo Uralit laenata paariks kuuks suvel.

Seib on poldi poeg
Vasta
#37

(01-12-2016, 01:08 AM)PlyVal64 Kirjutas:  
(23-11-2016, 21:32 PM)maitus Kirjutas:  Niipalju kui mina palkmaja ehtusest tean, siis algab sellise maja ehitus metsast, kus valikpuuna langetatakse suht ühe mõõduga puud. Kui sul on osa palke 30 ja osa 50 läbimõõduga, siis mina seda ehitust hästi ette ei kujuta, et kuidas need nurgad kokku saadakse ja milline see sein pärast välja hakkab nägema. Kui ka palgid tahuda, siis ikkagi jäävad vertikaalmõõdud väga erinevad. Eks sellepärast need palgid ka tööstuslikult ühte mõõtu freesitakse, et oleks lihtsam ehitada.

Sellest on enne juttu olnud, siit vastusest esimene pool ehk Helsinki Vabaõhumuuseumi majad Big Grin Tapitakse ja varatakse väga erimõõdulised palgid kokku nagu niuhti.  
Aga tõstmiseks on ju eeslaadur aka "kunnkopp" või üldse vana hää "hoovinarr" olematu 2K raha eest Big Grin .

Ma olen ehk loll ja pime, aga me ei leia sinu viitest sellele jutule kinnitust Smile. Joonistasin ka paberile, et aru saada ja küsisin oma poisi käest, kes on palkmaja ehitust õppinud ja too väidab ka, et et kujuta ette kuidas näieks 20 cm jämeduse vahega palgid kokku panna. Palk istub ju pessa poole palgi ulatuses, palgi kõige jämedama kohani. Järgmine ristipalk ei peaks saama kuidagi olla väiksema raadiusega kui eelmise palgi raadius, e see aluspalgist üleulatuv osa, mis tuleb pealmise palgi sisse uuristada. Varamisega lõigatakse enamvähem ühejämedused palgid ühte mõõtu, nii, et alumise palgi ülemine äär ulatab täpselt ülemise palgi keskkohani. Huhh- sain maha selle segase jutuga Big Grin...
Vasta
#38

Ei istu ju poole palgi ulatuses peale, piisab kui vara laius on umbes 10 cm, arvata võib et kui palk on ühest otsast jämedam, siis sealt poolt tuleb ka vara laiem et kõrgused jääks enam vähem samad.
 Ise olen ka koolitusel käinud ja ka ametis olnud jupp aega tagasi.
Vasta
#39

(03-12-2016, 22:55 PM)maitus Kirjutas:  Ma olen ehk loll ja pime, aga me ei leia sinu viitest sellele jutule kinnitust Smile. Joonistasin ka paberile, et aru saada ja küsisin oma poisi käest, kes on palkmaja ehitust õppinud ja too väidab ka, et et kujuta ette kuidas näieks 20 cm jämeduse vahega palgid kokku panna. Palk istub ju pessa poole palgi ulatuses, palgi kõige jämedama kohani. Järgmine ristipalk ei peaks saama kuidagi olla väiksema raadiusega kui eelmise palgi raadius, e see aluspalgist üleulatuv osa, mis tuleb pealmise palgi sisse uuristada. Varamisega lõigatakse enamvähem ühejämedused palgid ühte mõõtu, nii, et alumise palgi ülemine äär ulatab täpselt ülemise palgi keskkohani. Huhh- sain maha selle segase jutuga Big Grin...

Siin on lahendus erinevate ja jämedate palkide sidumiseks.
Vasta
#40

Palkmaja ehitajal on ehk siit ka midagi meelde jätta:

https://www.youtube.com/watch?v=ym9jRj6fuV4

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne