[Väravamehaanik]

Täname kõiki arutlejaid, nii neid, kes räägivad asjast kui ka neid kes asjast tasapisi aru hakkavad saama.
Eesti Vanatehnikaklubide Liit on ellu kutsutud selleks et ajada riigi ja omavalitsusasutustega vanatehnikaasju ja ainsaks poliitiliseks ideeks on vanatehnika ise. Me ei ole ühegi poliitilise erakonna poolt ega vastu ja jääme alati vanatehnika keskseks, kuigi tihtipeale üritatakse vanatehnikatermineid kasutades lahendada kellegi sotsiaalseid probleeme. Me ei pea vanatehnikat luksuskaubaks, romusõidukiks või tohutuks pensionisambaks.
Liiklusseaduse § 83 lõige 1 sätestab, et vanasõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat. Seisuga 06.12.2016 on vanasõidukina tunnustatud 361 erinevat vanasõidukit, enamus sõiduautod ja mootorrattad. Siinsed foorumi kasutajad saavad seda viimast numbrit alati suurendada.
Tänaseks on välja kujunenud järgmised seisukohad, mis on ka juriidiliselt korrektsete seaduse muudatuste punktidena seaduseandjale esitatud. Siin aga kirjutan need veidi lühemalt lahti:
1. Kõik Musta Numbri sõidukid ja nendega tehtavad tehingud ei kuulu maksustamisele uue korra alusel. Nimelt on tegu ajaloo hoidmise ühe viisiga ja see ei ole seotud loodushoiu, või selle kujundamisega. Ilmselt on see kõikidele osapooltele ühtemoodi mõistetav ja vastuväiteid ei ole.
2. Kõik üle 35 aasta vanuste sõidukite maaletoomine ja nendega tehtavad tehingud ei kuulu maksustamisele uue korra alusel. Üldise praktika alusel ei tooda üle 35 aasta vanuseid sõidukeid maale, ega tehta nendega tehinguid muul, kui hobide, harrastuste või muude huvidega seotud eesmärgil. On ilmagi selge, et sotsiaalselt nõrgemal positsioonil olev pere, püüab siiski liiklusvahendina tarvitada võimalikult uut sõidukit, mitte üle 35 aasta vanust. See punkt on pikemas perspektiivis selleks, et meil oleks ka tulevikus Musta Numbriga sõidukeid, et neid toodaks ikka entusiastlikult maale ja et need leiaksid tee huviliste garaažidesse. See punkt võib tuua vastuväiteid, kuid siis on ka võimalus väidelda.

Tegu on esialgu ettepanekutega (9.12.2016).

Lisaks mõned minu poolsed tähelepanekud siinsete arutelude kohta: maksude suurenemine või vähenemine ei muuda vanatehnikahuviliste ürgset instinkti tegeleda vanatehnikaga.
Musta Numbri statuut ei ole ületamatu künnis inimesele, kel seisavad tööriistad käes ja kes suudab enesele klubide poolt ühiselt kirjapandud ajaloo säilitamise ja ennistamise põhimõtted selgeks teha. Lisaks on loomulikult vaja arusaamist majandusest, rahast, töödistsipliinist, aeg-ruumist ja tervislikest eluviisidest. Seega Musta Numbri põhimõtteid ei ole otstarbekas muuta, eesmärgiks võiks võtta enda vanatehnikaga tegelemise eesmärkide seadmise vastavalt Musta Numbri põhimõtetele.
Mina ei pea ka otstarbekaks erinevate poliitiliste meeleavalduste korraldamist vanatehnikaklubide egiidi all. Igasugused piima-maha-valamised ja muud sarnased aktsioonid toimuvad üldjuhul opositsiooni rõõmsal toetusel ja kui vanatehnikaga sõita Toompeale, siis leidub alati poliitikuid, kes piltnike sähvatuste saatel kapotil aeleda tahavad. Sellised aktsioonid ei aita vanatehnikaüldsust ei edasi, ega tagasi, seega puudub neil igasugune eeldatav mõju. Me ei saa siiani kurta, et meid poleks märgatud ja meie soovidega arvestatud, mistahes võimulolevate või opositsionääride poolt. 

Elagu vanatehnika!