[mossepower]

Ikkagi,miks 35 mitte 30a? Saan aru,et kunagi 2012 koostati eeskirjad aga kas ei võiks mõelda edaspidi siis nende kaasajastamisele? Elu näitab,et tarbeauto iga lõppeb juba 25-27.a alates. Mõni suudab 30.a venitada,kui kere pole selleks ajaks tõsiste korrosiooni kahjustustega,otsa saanud. On enamasti liikuvosad ja toitesüsteem õhtul ning asendusi ei leia neile enam,viiakse nad kas vanametalliks või lammutustesse.Kus nad lähevad ka otse kontenerisse,sest nende "vanakeste" juppide müük on 0 kasumiga. Paljud lammutused neid vanakesi ei taha,sest nendega on vaid probleeme kui,reaalselt saadavat tulu. Mõned võtavad kopikate eest ja needki lähevad konteineri täiteks. Mõnda asja hoitakse mõned aastad ja siis läheb see varsti,samamoodi sulatus ahju,sest ruumi on vaja moodsama tehnika tarbeks. Tihti polegi sellistelt autodele,enam midagi kasulikku võtta,kuna neist on juba viimane välja võetud. 
Arvestage sellega,et mitmeid põlvkondi pole õpetatud asju hoidma, vaid pidevalt tarbima.Seetõttu ei ole neid kunagi masslevinud autosid enam varsti peaaegu ollagi.

Kuna seline filosoofilis-arutluslik teema juba käsil on siis leidsin 2 tugevat argumenti 35 vs. 30 aastat kasuks.

1) Saab statistiliselt näidata et et 35 aasta korral on registreeritud autode arv, mida maksusoodustus käsitleb, palju väiksem kui 30 aasta korral ning riigile teoreetiliselt saamata jääv tulu seega ka väiksem/vähem autosid kuulub soodustuse alla.

2) 35 aasta piiriga on ka kindlasti vähem neid, kes 30 aasta piiri kasutaks ära, et just sinu poolt (auto eluea probleemina) välja toodud lõpuni sõidetud/korrosiooni ja amortisatsiooni poolt hingevaakuvaid romusid ei eelistaks odavuse tõttu osta. Antud maksusoodustuse eesmärk on siiski vanatehnika ja tehnika ajaloo säilitamine (mitte sotsiaalsete probleemide leevendamine) nagu ka eespool mainitud ning antud vanusepiirang vähendaks ka seda riski.

Seega Hr. Piiburi poolt väljatoodud ettepanekud tunduvad vähemalt minule ideaalselt optimaalsed serveerimiseks seadusloome poolele.