[Väravamehaanik]

Meil on ilmselt mõisted sassis ja vererõhk tõuseb kõige peale, mille peale peaks hoopis miski muu tõusma.
Meie jaoks on vana auto tähenduseks hobisõiduk, museaalne sõiduk või nö vanatehnika, musta numbri registris olev sõiduk jne. üle 25 aasta vanune sõiduk, mis võib pakkuda huvi kollektsionääridele, või tehnikahuvilistele. Neid ei puutu keegi, vähemalt seni on vabariigi juhtivtöötajad olnud koostööaltid, et kirjutada seadustesse sisse see, et neid ei maksustataks, ei korjataks omaniku teadmata kokkuostu jne
Kui sõita mööda mööda Smuuli tänavat või suvalise linna Kreutzwaldi tänavat ja vaadata, mis seal seisavad, siis need on normaalse inimese mõistes vanad autod. Neist käibki jutt, need on üle 10 aasta vanad autod ja need ei paku huvi kollektsionääridele, see ei ole kollektsioon, nende väärtus ei tõuse ja mida varem need utiliseeritakse, seda rohkem on ruumi. Neid autosid ei ole kellelgi kollektsioonis 54 tükki. Neid on tohutus koguses kollektsioonis ainult ettevõttel "autojärelmaks24". Nende ülalpidamine sellisena, et need oleks heas korras on kallim kui uue väikeauto liisingu maksmine. Inimesed ei vii neid romulasse, sest romulad ei maksa mitte midagi auto eest ja mitte kellelgi ei ole vaja kümme aastat vana auto küljest juppe osta.
Kui 20 aastat tagasi osteti romulast Opeli Recaro iste ja pandi see LADAsse, siis aastal 2018 ei osta keegi paugu pannud Octaviast isegi tagavararatast oma samavanasse Octaviasse.

Kui teha selline seadus, et kui inimene ise deklareerib oma suvalise auto hobiautoks ja ei maksa selle pealt makse, siis on ainult üks protsent, kes hakkab seaduse võimalust kasutama et oma suvalist Octaviat hobiautoks vormistama. Ülejäänud ei saa mitte midagi aru, ei hakka kunagi aru saama ja on ikkagi veendunud, et eelmise aasta auto on vana auto ja üle 25 aasta vanuse autoga sõitja tundub neile lihtsalt õnnetu ja rumal inimene.

Küll on tore vaielda!