Sarvbelarussi velmamine
#41

Kui inimesel on igav, hakkab ta juurdlema igasugu kummaliste probleemide üle. Näiteks vaatasin ühte vana arvutikorpust ja mõtlesin, et miks ta peab nii suur olema...? Tekkiski idee, et teen endale väiksema arvuti. Siin ta on:
   
Toiteplokk, protsessor ja muu juurdekuuluv:
   
Eks ta tahab veel viimistlemist-kohendamist, aga akukast sai põhimõtteliselt valmis.

Ja nüüd kiusan kalleid kaasfoorumlasi mõne küsimusega.

 Kust saab sellist detaili (trossipingutit) M8 "mõõtkavas"?
   

Kas kellelgi on sellist lülitit, ilma signaalinuputa varianti:
   
Vastu annan pildil kujutatu, mis on tuttuus varuosa aastast 91, ühegi masina peal pole olnud.
Vasta
#42

Küsimus praktikutele, kes on MTZ 05-ga töötanud. Vaatame pilti
Kas avad (pilud), kus käigukangid liiguvad, peavad ilmtingimata olema sellise astmelise kujuga? Mis selle praktiline mõte on? Omapärane lastelukk? Et see, kes ei taipa käigukangi külgsuunas liigutada, saab liikuda vaid esimese edasi- ja tagasikäiguga? Karul kõhus:
   
Vedru võimaldab kange külgsuunas kallutada. Aga kas see on nüüd suur surmapatt, kui ma tahan pilud täispikkuses ühelaiuseks lõigata? Põhjus käiguvahetussüsteemi modifitseerimine. Pealegi on tehaselahendusse sisse programmeeritud, et kangid kuluvad külje pealt ära, seal kus seinaga kokku puutuvad.

Kas siin on mingi nüanss, mida minu mõistus ei võta, või võib julgesti relaka haarata?

[url=http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=60851][/url]
Vasta
#43

Tellisin ikkagi muruka süüteluku ära:
   
Üks asend küll üleliigne (vist tulede lülitamine) aga plusspoolel kruviklemmid. "Armatuurlaud" saab olema edevuse laat Big Grin
   
Lülitid vajalikud tuledega opereerimiseks.

Hakkasin aretama "kapotti":
   
Asja mõte pärssida taevaste vete sattumist käigukasti läbi lülitusmehhanismi. Eespool viidatud, et tänapäeval ka tehase poolt praktiseeritud variant. Nagu näha, eemaldatud mootori kütusepaak, sest jäi ette. Samas võimalik sarvi "tagurpidi" töötamise asendis täpselt pikiteljele sättida (vt arutlused eespool).

Aga kustkohast siis mootorile leemekest ette anda? Üks variant originaali paak sellises poosis:
   
Teine Jumztüki käivitusmootori lähker:
   
Sobib stiililt, lihtne paigaldada, isegi kaks kinnitusauku on kasutatavad (kattuvad Honda küljes olevatega). Puudus see, et antud paagile on "koht päikese all" juba olemas ja teiseks väike maht.

Võibolla ma nüüd põen liiga palju, aga mõlemal variandil (Jumzi puhul küll vähem) on võimalus, et tankimisel satub leemeke starterile ja isegi akukasti Sad  Kui seal nüüd miskit sädelema peaks, võib tulemuseks olla jaanituli, mis ei kattu ei eestlaste ega setude kalendriga Sad Smile Või ei peaks nii palju põdema?
Vasta
#44

(29-04-2017, 10:58 AM)oltsberg Kirjutas:  Küsimus praktikutele, kes on MTZ 05-ga töötanud. Vaatame pilti
Kas avad (pilud), kus käigukangid liiguvad, peavad ilmtingimata olema sellise astmelise kujuga? Mis selle praktiline mõte on? Omapärane lastelukk? Et see, kes ei taipa käigukangi külgsuunas liigutada, saab liikuda vaid esimese edasi- ja tagasikäiguga? Karul kõhus:

Vedru võimaldab kange külgsuunas kallutada. Aga kas see on nüüd suur surmapatt, kui ma tahan pilud täispikkuses ühelaiuseks lõigata? Põhjus käiguvahetussüsteemi modifitseerimine. Pealegi on tehaselahendusse sisse programmeeritud, et kangid kuluvad külje pealt ära, seal kus seinaga kokku puutuvad.

Kas siin on mingi nüanss, mida minu mõistus ei võta, või võib julgesti relaka haarata?

[url=http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=60851][/url]

Kas peakolba(koht kuhu juhthoovad kinnituvad, sarvede külge) küljes polnud mitte plekitükk, kus oli nendele nö. astmetele ka vastavad pesad käiguvalitsa plaadile sisse tehtud? Seesama plaat, kus peal oli käiguskeem. Idee poolest, kui all puksid hoiavad hoobasid paigal külglõtku eest, siis ei tea, kas neid ongi vaja... Samas, hästi järgi mõeldes, siis need lõigutud astmed sinna plaadi sisse omavad mõtet küll. Need peaks ju täitma ka mingil määral fiksaatori ülesannet. Noh, enamus töö teevad ju kastis olevad vedrud ja kuulid, aga ehk need on vast selle jaoks, et operaator teaks, kus regioonis mis käik asub.?
Vabandust, vastuseta vastuse eest. Aga ennast jäi ka painama.

Almost Again
Vasta
#45

Mingit plekitükki ei tea seal küljes küll olevat. Ei näita seda kataloogid, pole kohanud praktikas.

Astmeline kuju ikkagi pigem piloodi orienteerimiseks, fikseeriv funktsioon ei ole ilmselt peamine.

Kahetsusega tuleb teatada, et käigunduse pilusid puudutav on praeguseks päevakorrast maas, sest teostatud on pöördumatu kastratsioon:
   
Tingitud käiguvahetuse modifitseerimisest. Värgendus peaks vastama järgmistele nõuetele:

a) olema hõlpsalt demonteeritav (vajalik sarvede pööramisel 180 kraadi)

b) reguleeritav (taas peamiselt sarvede pööramisega seonduv: et peale protseduuri oleksid käigud lülitatavad, kang ei läheks vastu "piirajat")

c) lõtkuvaba

Tehaselahendus vastab punktidele a ja b, kuid mitte c.
Nuputasin välja sellise asja, varda üks ots:
   
Ja teine:
   
Tahab veel nokitsemist/peenhäälestamist Big Grin  aga vastab punktidele a, b, ja c.

Kapotiga sain kah maha, jääb vaid mõni viimistlev liigutus:
   
Niisiis jääb ikkagi originaalpaak. Sarvede värdasendiga tuleb lihtsalt leppida. Või kui ei suuda leppida, siis teha paagile täiendav tankimisava. Muidugi ma kujutan ette, kui "mõnna" õhukese pleki keevitamine on Sad  See lihtsalt varuvariant.

Aga ikkagi sattusin portsu otsa, akukast jääb sarvede pööramisele ette:
   
Lahenduseks on akuraami viimine 25mm ettepoole. Aga taas hulga tööd, sest tulenevalt kinnituskohtadest on asjandus selline:
   
Iga nüansi muutumisel ilmnebki, et midagi muud läheb paigast ära. Aga leiutamine on kuradima huvitav tegevus!!!
Vasta
#46

Jäi mainimata, et hiljuti käisin Honda esinduses. Kahjuks suht ootamatu visiit (klappis logistiliselt) ja seetõttu oli moraalne ettevalmistus kehvapoolne. Ei olnus kõike meeles, mida küsida.

Enne, kui jutule võeti, taheti teada mootori VIN koodi. Samas ei saavat koodi järgi tootmisaastat tuvastada Sad 

Üht-teist on täitsa saada. Samas on kohati mõistlikum laiast maailmast õnne otsida. Näiteks õhufilter oli kaks korda kallim, kui mõnedes Euroopa veebipoodides. Summuti kohta öeldi, et seda enam ei saa Sad  Samas leidsin ühe Saksa e-poe, kus summutit pakuti. Üleüldse ei jäänud sealt ükski sisestatud detailikood positiivse vastuseta. Iseasi, kas ma tahan ühe tillukeses summuti eest maksta summat, mille eest saab autole pikad torud/pütid eest taha välja.

Catweesis oli päris konkurentsivõimelise hinnaga karbuss. Mulle tundub, et segusiibri telg loksub liiga palju, sealt võtab lisaõhku, tahab pikalt õhuklapiga mängimist. Ei teagi, kas saab remontida, või tuleb uus osta. Kallis on, aga see-eest rõõmu aastateks.

Hetkeseisuga veel mootorit molekuleerinud ei ole, see jääb "magustoiduks" Smile  Kindlasti lähevad vahetusse laagrid ja tihendid pluss väline viisakustamine. Kui peaks selguma, et silinder tahab puurimist või Voldemar Vänt ehk Vända Volli lihvimist, siis kelle poole oleks mõistlik pöörduda?
Vasta
#47

Tuli kange tahtmine Honda hingeeluga lähemalt tutvuda, vaadata, mis on peidus hooratta taga. Varustasin ennast vastava tõmmitsaga:
   
Hooratas seestpoolt selline:
   
Kahe magnetiga, esineb ka ühe ja nelja magnetiga variante
Sõltuvalt süütesüsteemist ja aku laadimise olemasolust/puudumisest.
Hooratta tagant vahtis vastu vanakooli süütemäng:
   
Kõige lihtsam on muidugi olukorraga leppida. Aga... Kontaktidest loobumine oli suur tehnoloogiline revolutsioon mootoriehituses. Lisaks muudele hüvedele kajastub ka momendikõveras. See küll G200 kohta, G400 tasuta remondijuhendit pole siiani leidnud Sad  Välja arvatud üks saksakeelne materjal piirmõõtmetega.
   
Kontaktsüüte sättimiseks on vaja sellist spetsjomm asjandust:
   
Antud mootorile on olemas küll uhke CDI karp, kuid maksab ühe Eesti pensioni, vajab süütepooli asemele teist pooli ja teist hooratast. Tegelikult pole muud vahet, kui magnetid on kiilusoone suhtes teisiti paigaldatud. (Kuigi mina ei saa ühest asjast aru: kui neli magnetit ringi uhavad, siis kuidas CDI aru saab, millal purakas panna???)

Aku laadimisega tegeleb siis vasakpoolne pool, mille taga on selline asi:
   
Nimetus on RECTIFIER, järelikult ainult alaldab, ei reguleeri. Kahjuks ei ole loomkatseid teinud, pinget mõõtnud, ei tea, mis sealt välja tuleb. Aga lahjaks võib jääda Sad 

Tegelikult on sellise mootori baasil päris mehine elektrijaam püsti pandud, murutraktor Honda HT3810

Elektrimäng selline

Hooratas, kus viies magnet välisküljel

Annab süütepoolile mataka. Kena kõik, aga sellise süütepooli saadavus kesine, lisaks ka muud pudinad, soliidne summa...

Aga mõtted läksid pööraselt kappama. Kas ei saama kuidagi lihtsamalt ja väiksemate kulutustega süüdet elektroniseerida? Ja laadimisvoolu juurde tekitada?
Vasta
#48

Mis ma sulle tarka ikka oskan kosta. 

Nüüd lüüakse mind vist maha aga toorikuks oleks Honda uuem GX seeria palju parimini sobinud. GX270-GX390 . 
Nendele on varuosi nii A kui B grupi omasid lademetes saada + kogu know how. 

Varuosade hinnad ka tunduvalt paremad. 

------------

Natukene põlve otsas tegemise kohta:

Puurimise+hoonimise koha pealt oskan ainult Tallinnas tegutsevat Tõukur OÜd soovitada. Ennem plokiga möllamist veendu, et sobivas remontmõõdus kolb+rõngad on saadaval. 

Mulle tundub, et Honda G400 on samamoodi nagu uuematel. Nö hooratta sisemised magnetid on generaatori mähise jaoks ning välimine süütemoodulile. 
99% tõenäoususega on generaator vahelduvvoolu oma ning siis karp teeb alalisvooluks ümber+ hoiab aku laadimise pinget. 




Momendi kõvera jms vahe tuleb pigem sellest , et süütemooduli korral muudetakse süütenurka. Kontaktid on fikseeritud nurgaga. Ehk siis nurka sättides peaksid sama võimsuse saavutama . 

Kui karburaator tahab õhuklappi saada võib mure peituda ka ainult selles, et peadüüs on "kinni kasvanud" . Kui peale korralikku puhastamist ja timmimist(düüsi hõõritsemine , tühikäigu segukruvi keeramine) ikka sama probleem siis ära raiska rohkem aega ja võta uus karburaator.Kõik oleneb hinnast.  





+ minu arust kogu kesklemine laadimisvoolu üle on kaunis mõtetu. Faktiliselt võtab starter vähe voolu ning muud tarbimist pole. Seega kui tahad LED valgustit kasutada siis on aku näol piisav puhver olemas, et mõistlikuse piires on valgustus tagatud. 

Ja mis esmatähtis . Ennem kui hakkad hullunult varuosi tellima ja aretama vaata kogu mootor üle ja pane kalkulatsioon kokku. Tuhni varuosa katalooge , et võid tõesti näiteks kasutada SAMA mootori plokki/väntvõlli  ja sinna tõsta teine elektrisüsteemi külge jne .

Muidu loobid Ebayst tellitud juppidega vareseid.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#49

Gravity, ma tänan asjaliku postituse eest! Spetsialist on oma sõna öelnud...

Aga teeme nii, et üksteist ikka maha ei löö ja varesed jätame kah rahule Smile  See ju igati soliidne foorum, erinevalt pottsepafoorumist, kus käib üks hirmus omavaheline kraaklemine ja tarkuseterade leidmine on üsna raske. Vaid multitalent ksf! motamees suudab alati ja igal pool tasakaalukaks jääda.

GX-i (või miks mitte EX-i) jõuab alati teemakangelasele otsa tõsta, selleks tuleb 11 polti harki/kokku kruvida. Pluss strateegilised mõõdud peavad sobima.

Asja teisest küljest vaadates...

Eesti internetiruumis leiab G400 kohta infot vaid käesolevast teemast, võibolla polegi neid Eestis rohkem. See ei ole muidugi mingi näitaja, võibolla mõnel vanapapil, kes internetti ei kasuta, on nad riiulil reas nagu kanad õrrel Smile 

Muide, meie planeedi teatud elanikele pakutakse G-seeria isendeid (mitte küll 400) ka tänasel päeval: http://www.honda-nig.com/engine/

Ja väga huvitav on see, et eksisteerib ka GK-seeria, kus K ei tähenda mitte Keskerakonda, vaid kerossiini ehk petrooli. Neil on kaksikpaak ja vastav ümberlülitussüsteem: käivitamine bensiiniga, edasi petrooliga. Kui sellise paagi kuskilt kilohinnaga leiaks, oleks ideaalne: uuristaks vaheseina ja siis oleks pööratud sarvede asendis tankimisava nagu maast leitud. Lihtsalt mõtisklus...

Ja kes keegi on üldse kunagi läbi viinud Sarvrussi ja G400 paaritamise? Võibolla on see ainujuhtum ka globaalses mastaabis. Igasugu hiinlasi on küll kasutajate poolt topitud, tehase poolt pakutav:
   
Muide, siin
kirjutatakse, et Hiinas on üle 500 tehase, kes GX-e kloonivad.

Varem pole seda pilti näidanud, aga võrreldes originaaliga nagu vennad:
   
Võhik ei pruugi distantsilt vahet teha.

Lihtsalt mõtisklused, ei tea, millal ja kas üldse mõistus pähe tuleb...

Mis puutub laadimisvoolu piisavusse, siis oleneb see suuresti kasutamise kontekstist. Oletame, et mul on selle konkreetse mootori otsas generaator ja ma olen burksimüüja. Lähen kuhugi väliüritusele, panen putka püsti ja käivitan mootori. Mootor podiseb pikki tunde, "kõrvalisi" tarbijaid ei ole, ilmselt jõuab kõhnake mähis akule "varastatu" tagastada.

Minu sarvikukogemustest on aga ainus pikaajaline töö niitmine. Muidu on tihtilugu nii, et sõidad a la 10 meetrit edasi ja poole tunni pärast samapalju tagasi jne. Starter on 0,6 kW, õhtuks viimaseks reisiks võib aku kõhna olla Sad 

Sellepärast tulidki mõtted võimsamate tehaselahendustega asja praavitada.
Vasta
#50

(04-09-2017, 13:00 PM)oltsberg Kirjutas:  ...Minu sarvikukogemustest on aga ainus pikaajaline töö niitmine. Muidu on tihtilugu nii, et sõidad a la 10 meetrit edasi ja poole tunni pärast samapalju tagasi jne. Starter on 0,6 kW, õhtuks viimaseks reisiks võib aku kõhna olla Sad 

Sellepärast tulidki mõtted võimsamate tehaselahendustega asja praavitada.
No aga sarvikuga ju kaugele ei lähe. Ikke koduõues. Kui äkki aretada hoopis pisike akulaadija sarviku külge. Kui juhtud pistiku juures olema, pistad kohe taha. Asi peab olema mugav, siis ei saagi aru, kui kasutad. Kui aku on pistikust täis laetud, siis jaksab see pisike mähis vahepeal akut ikke turgutada.
Akulaadia saab ise teha ja päris pisikese. Näiteks arvuti trafost ja dioodidega käristad voolu akule seeditavaks. Katseeksituse meetodil (mähise mahakerimise teel) saad laadimise õigeks ajada ja siis olgu või kogu vaba aeg laadimas.
Vasta
#51

Oh-oh-hoo, ja-jah, nagu Bullerby vanaisa ütles. Kuhu me jutujärjega jäime?

Motamees, nagu alati, on hääd nõu andnud. Veelgi parem lahendus on käsistarteri lisamine. Neid on täitsa saada, isegi B-osana. Iseasi, kust B-osale B-osa võtta, kui vaja peaks minema. Pihustareter aitab alati hädast välja: kui aku laanerüpes ära juhtub koolma või kui mõni muu elektrisüsteemi osa saba peaks andma ja tol hetkel ei taha kulutusi teha.

Tehasejuhendeid ja katalooge sirvides on range lahusus: need mootorid tulid emma-kummaga: kas käsi- või elektristarteriga. Piltide pealt jääb siiski silma, et eksisteerib ka hübriidvariante. Kas siis on tehas mingil ajal ikkagi selliseid hübriide tootnud, või on kasutajad käsistarteri ise lisanud. Elektristarteri külgepookimine kasutaja poolt pole eriti tõenäoline, sest eeldab üsna kopsakat investeeringut (hammasvööga hooratas, starter, aku).

Aga mootor pole hetkel prioriteet, maadlen sotsialistliku osaga, õigemini rohkem sellega, mida ise sinna juurde olen pookinud. Pea on juba suurest leiutamisest paks, peaaegu nagu puudane kõrvits Big Grin

Ajaloorubriiki kah. Eespool tuletasin "VIN koodi" järgi sarvilise sünniaastaks 1986. Leidsin sellele veelgi kinnitust. Korpuse peal on valatud number 180386, mis ilmselt on valukuupäev 18. märts 1986. Lisaks oli korpuse alla numbrirauaga löödud 07 86. Ei tea, kas see on see daatum, mil valutoorikule kõik vajalikud lihvimised ja avad tehti või hoopis see, mil tühi kest täideti sisuga.

1986 oli ilus aasta. Käisime vanaemaga Pärnus ja eksisime rannas naiste paradiisi. Ossa raks, kus oli põnev vaadata! Ühel noorel ilusal naisel oli nii ilus krässus karvadega tutt! Huuuu! Big Grin

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida Big Grin  Lisaks iseenda kiiksudele ja zajoobidele pakub peamurdmist ka kaubandusvõrk. Öeldakse küll, et erinevalt sotsialismist on praegu kõike saada, aga ei ole küll Sad  

Kus pakutakse 7x7x42mm kiilu või 7x7 kiilulatti? 6x8 on leti peal vaat et igas ajalehekioskis, aga kas 7x7 on saadaval vaid väikemootoriga tegelejate käest?

Ja o-rõngas 109x3,2? Mul on teises arvutis uhke pilt tema algpäritolu kohta, aga ei viitsi enam "kontoorasse" minna. Katariina hakkas kah pihta Smile 

Homme jätkame.
Vasta
#52

Ajaloorubriiki kah. Eespool tuletasin "VIN koodi" järgi sarvilise sünniaastaks 1986. Leidsin sellele veelgi kinnitust. Korpuse peal on valatud number 180386, mis ilmselt on valukuupäev 18. märts 1986. Lisaks oli korpuse alla numbrirauaga löödud 07 86. Ei tea, kas see on see daatum, mil valutoorikule kõik vajalikud lihvimised ja avad tehti või hoopis see, mil tühi kest täideti sisuga.

Olles natuke kokku puutunud küll tänapäevase valamistehnoloogiaga kahtlen veidi et iga päev valuvormi muudeti.
Pigem ikka mingi detaili katalooginumber või siis nagu sel ajal tavaline- GOST number.
Vasta
#53

Katalooginumber pole see kohe kindlasti mitte, 05-ga algav number on seal kohe kõrval. Iga päev neid ei tehtudki, sest seeriatootmine algas 1990. JUMZil näiteks muudeti valuvormi küll kord kuus, tagasilla korpuse valmistamise aega on näha, kui rippsüsteemi kronstein küljest võtta. Seal on näiteks V 82 (mai 1982) vms.
Vabandan kehva kvaliteediga pildi pärast:
   

Aga nüüd otsitavast tihendist, mis algselt pärineb MTZ 50 sidurikojast:
   
Sarvikul käib ta siia, pos 20:
   

Ei tea sellisest mõõdust midagi SKFi esindus Alas-Kuul ega ka Võru asjaomased poed. Ikka selline jutt, et meil komadega asju ei ole, meil on traktorijupid. Ma siis üritasin piiksuda, et MTZ 50 ja 05 on kah juhtumisi traktorid. Proua Heli juures jõudsime isegi kataloogide lappamiseni. Kuigi lohutav pole ka teadmine, et sellist tihendit saaks Valgevenest, Venemaalt, Serbiast või Ungarist tellida Sad 

Huvitav on see, et MTZ 80-l on tihendi mõõtu muudetud, kuigi flants on sama, ikka 50- algusega. A on küll lõpus, aga see peaks tähendama, et uus ja vana detail on vastastikku vabalt vahetatavad.

http://www.autoopt.ru/auto/catalog/tract...mtz-80/85/

Seal on tihendi markeering 110-115-30-1-4, mis peaks siis olema 110x3. Samas pakuvad mõned Vene allikad ka vasteks 108X3.

Mina sain sarviku korpuses oleva ava mõõduks 114.8mm. Järelikult on originaaltihend 109+(2x3,2)=115,4 0,6mm ulatuses kokku surutud. Seega 108x3, mille välismõõt on 114, jääb nagu väikseks. 110x3 (välismõõt 116) on jälle nagu suur.

Äkki oleks sobiv asendus 109,5x3 (välismõõt siis 115,5)? Soone sügavusmõõduks, kuhu tihend sisse läheb, sain 110,2, soone laiust ei mäleta, oli kuskil 3,5 ja 4mm vahel.

Mida härrased arvavad?

Muide, ega siduri perehodniku tihendga 19,5x3 polnud kah paremad lood, kõikjal laiutati käsi. Koogelmoogel ütles, et sellist tihendit on pandud BMW külge. Eks siis tellisingi Belarussile BMW jupiBig Grin
Vasta
#54

Tavaline O-ring on suht robustne asi. Võtta poest paar erinevat mõõtu kaasa ja proovida, milline paremini sobib. Näiteks 3,5 paksune O-ring natuke väiksema läbimõõduga lähebki kitsamaks, kui venitada suuremasse soonde paika. Tihti võimalik ka sooned treipingis üle lasta uude mõõtu. Viimast varianti olen näiteks hüdrosilindri korkide puhul kasutanud küll, millel juba tehasest soon päris ühtlase sügavusega ei ole ja seetõttu enam pidama ei õnnestu panna. 
Seda küll pole vaja enamasti, et spets mõõtu tellima hakata, veelvähem kusagilt autokataloogi kaudu.
Vasta
#55

Ma paneks lähima mõõduga rõnga, tõmbaks flantsi liitepinnale hermeetikut ja unustaks selle probleemi.
Seal pole ju survet vaid lihtsalt õli sees ning seegi ei ulatu õieti sinnani niiet pidama jääb igal juhul.
Kummirõngast peale venitada ei pruugi olla hea mõte sest osad kuumid kipuvad ajapikku mõranema ja siis lekib igaljuhul.
Vasta
#56

Kui 2 nädalat aega oodata ning 8€ ei tapa, siis Viton materjalist 109x3,55mm o rõnga 2tk saad siit: link
Kui soone laius 3,5 ja 4 vahel ning kandiline siis peaks ideaalne olema - surutakse korralikumalt laiali kui 3,2mm ning jääb õli ka hoidma.
Vasta
#57

See O-rõnga teema on siin nii vingelt üle keeratud, et anna olla Smile
Algatuseks on soovitav, et igal tehnikamehel oleks kapis näiteks selline

http://soov-ee.postimees.ee/8213490-o-ri...tails.html

karp erinevate rõngastega. See on muide odavam visiidist ühe rõnga järgi ja neid on seal palju. Seega tasub tema omamine esimese väljavõetud tihendiga juba ära.
Keegi pelgas alla 1% paikavenitamise, et praguneb... Tonte võib endale igasuguseid joonistada, mustaks värvida ja siis lõdiseda seda vaadates Smile
5 - 10 protsenti võib venitada julgelt. Läbimõõt muidugi väheneb tibake.
Korpusetihend 3/10 suurema ristlõikega on hirmus? No anna kannatust!
Ja veel - uut O-ringi EI TÄIENDATA silikooniga!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#58

Tänan härraseid mõtteavalduste eest!

Tegelikult õige mõõduga rõngas ikka päris tähtis probleem. Või ma ei tea: äkki kellegi jaoks on lõbus, kui kvaliteetne õli omavoliliselt töökohalt lahkub ja SKFi laagrid kuivale jätab. Mina ei oska selles kahjuks midagi naljakat näha Sad See ei ole koht eksperimentideks, mina otsin pommikindlat lahendust.

Hermeetiku jätame mängust välja, pole antud juhul kasutatav. Nagunii laseb ta paigaldamise ajal jalga, sest korpuseava ja käise ots, mis sinna sisse läheb, on niigi üsna väikse ca 0,1...0,2 lõtkuga , ei käi lups-lups! sisse-välja.

Peale selle toimub käistega difri hambumislõtku reguleerimine: vastavalt vajadusele pannakse käise ja korpuse vahele reguleerlehti. Sellepärast seal kummirõngas ongi, muidu võiks ju papist tihendi panna, nagu on näiteks korpuse ja haakeklambri/jõuvõtukorpuse vahel.

Ja kuidas see sobiva tihendi leidmine eri mõõtude proovimise teel käima peaks? Väga lihtne on mõnedes visuaalsetes asjades veenduda: kas näiteks mingi polt, tross või juhtmejupp on sobiva pikkusega. Aga selles, kas tihend reaalselt õli peab, saab sotti siis, kui õli (kuum, reaalsele suvepäeva töötemperatuurile vastav) sisse valada. Selleks, et õlipidavust proovida, tuleb enne ca 50 polti kinni keerata. Ja kui nüüd selgub, antud mõõduga tihend ei pea... Sad  Natuke tüütuks läheb säärane eksperimenteerimine Sad
Vasta
#59

Igasugu peeneid mõõtevahendeid olemas. Näiteks nihkkaliiber. Sellest enamasti täitsa piisab kui veenduda, et soones oleva O-ringi välisläbimõõt tõesti on suurem kui ava, mille sisse ta peab minema. Palju pole vaja, nii 0,2-0,5mm kanti vast piisab. Kui liiga suur, siis on oht paigaldamise käigus O-ringi vigastada. Aga tavaliselt saab sellest aru, kui ta ilusti paika ei lähe. Nagu öeldud, siis on tegu üsna lollikindla lahendusega ja kui päris suvalist rõngast sinna ei topi, siis jääb pidama küll, kui pinnad ilusti korras on. Ja mis proovimisse puutub, siis ka see on enamasti kiirem moodus masin tagasi tööle saada võrreldes nädalate kaupa varuosa ootamisega. Tehtud-nähtud, hüdrosilindritega korduvalt. Ka sellistega, millel otsakorgi keermed rikutud ja lahtisaamine eeldab umbes tund aega jutti käiamist. Esimesel korral vb paned uuesti keevitusega kokku, teisel korral kaalud juba sügavalt keerme taastamise peale. Big Grin
Vasta
#60

osad kontorid müüvad liimi ka ja eri läbimõõtudes kummi antakse jooksva meetriga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne