Sarvbelarussi velmamine
#61

osad kontorid müüvad liimi ka ja eri läbimõõtudes kummi antakse jooksva meetriga.
Vasta
#62

(15-08-2018, 18:50 PM)diesel Kirjutas:  osad kontorid müüvad liimi ka ja eri läbimõõtudes kummi antakse jooksva meetriga.

Jep, olen proovinud. Kusjuures tõmmates läks katki enne mujalt kui liimitud koha pealt. Väga hea lahendus igasugu suuremate pindade tihendamiseks, kus vastav tihendisoon (mis ei pea sugugi ringi kujuline olema) võimalik sisse freesida.
Vasta
#63

Lahendus toimib AINULT spetsliimiga. Kasutades tavalist universaalset tsüaanakrülaati (super glue ja sugulased) võib tõsiselt pettuda.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#64

Minul on ka liimimise kogemus olemas. Äiapapa - olgu muld talle kerge! - pistis mingi väidetavalt väga hea liimi pihku. Pärast sai seda rõngast sikutatud, katki ei läinud. Kuna see juhtus aastaid tagasi, siis ei suuda meenutada, milline see liim oli. Samuti asjaolusid, mis sundisid sellise meetodi kasuks otsustama. Tegemist oli viiepütase Audi ploki ja veepumba vahelise tihendiga, mis peaks ju letikaup olema. Ometi sai mingit suva rõngast väiksemaks tehtud ja järgneva viie aasta jooksul ta mingeid probleeme ei valmistanud. Käesoleva teema raames oleks ikkagi mõistlik valmistoodangut kasutada, liimi ja vastava nööri hankimine tuleb ilmselt kallim.

Jäin mõtlema ka tihendikomplektide üle. Eestpoolt läbi käinud originaallink
Ma saan aru küll, et see on lihtsalt näide, aga enne kui midagi soovitada, eriti veel kergelt iroonilises ja sildistavas võtmes, võiks ikka mõelda, kas sellest reaalset abi on. Muidu on tulemuseks tühi targutus, millest kellelegi abi ei ole Sad Antud juhul käib "nutulaul" kaks korda suuremate mõõtude üle, ja tegelikult ei ole seal mitte ühtegi tihendit, mida konkreetse sarvilise külge annaks panna.

Üldse on taolised komplektid üks salakaval petukaup. Tootja ja müüja saavad ostjalt korraga rohkem raha kätte. Ostja jälle arvab, et on teinud "elu diili", sigaodav ju, kui ühe tihendi saab kolme sendi eest. Ja neid peaks pikemaks ajaks jätkuma. Ometi võib tekkida olukord, et seda, mida vaja, seal karbis ei ole ja ikka tuleb poodi minna ja "hingehinna" eest vajalik tihend osta.

Mingi "õigustus" on komplektil siis, kui kellelgi käib aasta jooksul läbi kümneid ja sadu ühikuid tehnikat, äkki näkkab.... See eeldab remonditeenuse pakkumist. Tunnnen kaasa, kui kellelgi on sellises mastaabis isiklikku tehnikat, mis pidevat remonti vajab. Kui tihendeid peab pidevalt vahetama, on midagi mäda. Õige mõõduga ja kvaliteetne tihend ei vaja pidevat vahetamist, muidugi eeldusel, need detailid, mida ta tihendab, pole üle piirmõõtmete kulunud. Ja sel juhul tuleb just sealt alustada.

Käesoleval aastal on mul vaja läinud ainult ühte o-rõngast. Tegemist oli VAGi temperatuurianduri tihendiga, mis masslevinud vidinana on letikaup. Täpselt õiget asja ostes on kindlam tunne, kui äkki-näkkab-stiilis karbis sorides ja odavuse üle rõõmustades. Ja hiljem Helsingi-Lahti kiirtee ääres nuttes, kui jahutusvedelik on jalga lasknud.

Sama lugu ju mingite torx-otsikute, puuridega jne komplektidega. Mõni ühik kaob ära, mõni läheb katki ja mõnda ei lähe üldse vaja. Näiteks keermestamiseks vajalike põhimõõte 4,2; 6,7; 10,2 jne uhketes puurikomplektides enamasti ei ole. Ja siis tuleb ikka ühekaupa osta.

Teemale lähemale ka. Eespool andsin mõista, et käised ei käi korpusest nii lihtsalt välja nagu peenis vagiinast. Tekkis üks mõte. Suurtel traktoritel on käise eemaldamiseks flantsi sees keermestatud avad, kuhu keeratakse poldid, mis käise korpusest lahti suruvad. Kas oleks mõistlik ka sarvikule säärane rats sisse viia?
Vasta
#65

https://www.youtube.com/watch?v=rvjM1xmadgg

Mõned on siin päris kaugele jõudnud velmamisega.
Vasta
#66

Miks üldse nii palju vaeva näha. Eestis peaks ju paar Belarusi varuosadega tegelevat firmat olema. Lihtsalt orginaal tihendid tellida ja kõik . X mõõtusid võibki taga jääda ajama.

Belestiga suheldes tuleb telefoni kasutada. Emailid kipuvad vastuseta jääma.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#67

No näed Smile  Jälle läks teema tihendite peale. Ma juba mainisin ka, et suvalises traktoripoes laiutatakse 109x3,2 peale abitult käsi.

Ühest tragikoomilisest kogemusest peaks siiski pajatama. Juhtusin ühel pühapäeval Riistamarketist mööda sõitma (Tartus) ja hüppasin sisse, sest neil oli olemas 109,5x3. Mul polnud mingit mõõduriista kaasas (planeerimata külastus) ja usaldasin müüjat, kes mulle vastava koodiga kotist tihendid andis. Ma ju usaldan näiteks arsti, kui ta ütleb, et tema määratud ravim aitab mul terveneda. Samuti eeldan, et apteegist saan õige ravimi, mitte näiteks rotimürgi.

Aga kodus selgus, et need tihendid olid pigem 119,5 või midagi sinnakanti. Tegelikult käib täpne mõõtmine muidugi vastavate koonustega. Konkreetsel juhul tuleb tihend pista korpuse avasse ja jälgida, et ta ei "logiseks", vaid oleks kerge pinge all (kisuks veidi viltu). Selisele kriteeriumile ei vasta näiteks 108x3 (avastasin, et olin kunagi need ostnud). Mingi 110 (teist mõõtu ei mäleta) sai kah prooviks võetud. Tundub enam-vähem.

Paari tihendi pärast ei viitsinud muidugi pikka maad uuesti Riistamarketisse sõita, andsin tütrele kaasa, et las vahetab ümber. Leti tagant öeldi, et kood on õige. Kahjuks koodid ei õli ei pea, ikka vaid sobiva mõõduga tihendid. Kuna mul oli paberi peale kirjutatud 109,5x3, arvas tütreke, et vaja on kolme tükki ja tõigi. Kaks tükki olid ikka 119 ja üks imekombel ka õige mõõduga. Kood oli ju õige... Sad  Oh, issand anna kannatust! Ei viitsi enam selliste ebakompetentsete tegelastega asju ajada.

Muus osas on värvimistsehh oma töö peaaegu lõpetanud, nüüd ootan, kuni asjad tsingitud saavad. Siis tulevad uued "rindeteated" ja ka pildid.

Unustasin. Tegin ikkagi käiste flantsidele keermestatud augud ära. Kuna flantsi serv kitsas, tuli piirduda M6 keermega. Sellisest ratsist on väga palju abi, aitab ilma räigete kolhoosimehaaniku võteteta demonteerida, sest suht tihedalt käivad need asjad kokku.
Vasta
#68

Ma kasutan väga tihti limitud o rõngast. Kavial müüb selle jaoks isegi vastavat materjali meetriga. Ma võin üsna kindlalt väita, et umbes iga kolmas o rõngas mis ma kuhugile panen, on liimitud kokku kas lõigatud teise mõõduga rõngast või siis Kavialist ostetud materjalist. Rõngaid liimitakse Loctite 401 liimiga. Eks tuleb vaadata ka seda, kuhu see rõngas läheb ja mis ülesannet täitma hakkab. Kui kuhugile flantsi vahele soonde, siis saab julgelt kasutada liimimist. Kui aga keerleva flantsi vahele, siis tuleks vaadata normaalne rõngas.
http://www.loctite.ee/loctite-1104.htm?n...2625323009

[Pilt: 401-new.jpg]

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#69

Nii, oodatust varem sain tsingitud asjad kätte. Vabandan kehva pildi pärast, fotokas on tuksis, tuli "kõnetraadiga" teha:
   
Nüüd saab hakata (traktoriosa) kokku panema, komplektist on puudu veel 4 polti ja kiil. Ja võibolla veel miskit, sest elul on alati üllatusi varuks.
Vasta
#70

Ja lõpuks on käes see faas, kus kümnetes karpides-kastides-kottides olevad asjad tervikuks hakkavad liituma. Seoses talverehvide paigaldamisega sai teha lastud ka säärane vägitükk:
   
Tähelepanelik vaataja märkab ilmselt ka ventiilide kaitsmiseks tekitatud värgendusi.
Ja muus osaski hakkab tulema:
   
Nooltega üritan tähelepanu juhtida demontaažipoltide avadele, mille tekitasin ja millest, nagu eespool öeldud, on palju abi.

Aga ometi jäi asi veidi takerduma, sest üks laager on puudu. Ei teagi, kas läks endal midagi sassi, või eksis müüja. Tekkinud on ka mõned küsimused. Eespool arutlesime, et hammasrataste sooni
võiks suuremaks närida. Kunagi näitasin neid hammakaid ihutreialile, tema arvas, et saab hakkama. Kui hiljuti teema uuesti üles kerkis, hüppas treial aga alt Sad  Siit küsimus, kust võiks sel teemal abi saada? Lõunaosariikides ma mõtlen.

Ja teine asi:
   
Noolega viidatud võlli (difri vedava hammasratta) ja veotelje vahemaa peab tehasejuhendi kohaselt olema 44 -0.16 mm. Reguleerimine käib korpuse eesiseinas paikneva stakani alla paigutatavate reguleerlehtedega. Tehases on vast mingi spetsrakis, aga kuidas kodustes oludes telje keskpunkti leida? Vist on kõige targem differ paika panna ja üritada siis sealt mõõta?

Lõpuks vastus uudishimulikele, kellel võib tekkida küsimus, et miks see värgendus roheline on? Juku rääkis kah sõpradele, et värvib enne pulmi riista roheliseks. Sõbrad küsivad, et miks. Juku siis seletab, et kui pruut pulmaööl küsib, et miks ta sul roheline on, käratan mina: kus sa, krdi lic, teistsuguseid oled näinud Big Grin  Tõsisemalt rääkides: Kuta sai kah samasse tooni (RAL 6005), mulle meeldib Smile
Vasta
#71

See mõõtmine on rohkem geomeetria ja matemaatika teema.
Kõigepealt ava läbimõõt mõõta ja siis mõõta ava servast liitepinnani ja liita see pooliku ava läbimõõdule ning saab mõõta liitepinnast selle kauguse.
Vasta
#72

(28-10-2018, 23:36 PM)2715 Kirjutas:  See mõõtmine on rohkem geomeetria ja matemaatika teema...
Ei vaidle vastu. Küsimus selles, kuidas seda vajaliku täpsusega teha ja kuidas teoreetiline teljekoht kindlalt fikseerida. Kui differ sisse panna, on orientiiriks sateliidi telg. Ehk annab selle kaudu midagi tuletada.

Teine variant. Leida teljekoht ja sealt edasi mõõt korpuse tagumise liitepinnani (kuhu käib haakeklamber/jõuvõtukorpus). Ja siis poltida sinna mingi latt või plaat, panna sellest polt läbi ja siis polt vajalikule kaugusele keerata ning poldiotsa orientiirina kasutada. Kuidas tundub?

Võib ju oletada, et tehases on see mõõt õigesti paika pandud, kuid kindlasti on detailid aastatega kulunud, ja pole ka garantiid, et asjaga tegelenud Vasja päris kaine oli Smile
Vasta
#73

(29-10-2018, 11:28 AM)oltsberg Kirjutas:  Ei vaidle vastu. Küsimus selles, kuidas seda vajaliku täpsusega teha ja kuidas teoreetiline teljekoht kindlalt fikseerida. Kui differ sisse panna, on orientiiriks sateliidi telg. Ehk annab selle kaudu midagi tuletada.

Teine variant. Leida teljekoht ja sealt edasi mõõt korpuse tagumise liitepinnani (kuhu käib haakeklamber/jõuvõtukorpus). Ja siis poltida sinna mingi latt või plaat, panna sellest polt läbi ja siis polt vajalikule kaugusele keerata ning poldiotsa orientiirina kasutada. Kuidas tundub?

Võib ju oletada, et tehases on see mõõt õigesti paika pandud, kuid kindlasti on detailid aastatega kulunud, ja pole ka garantiid, et asjaga tegelenud Vasja päris kaine oli Smile

Kuidas seda vajaliku täpsusega teha?
Tulebki teha nii täpsete ja sirgete mõõteriistadega et saavutada vajalik täpsus.
Kui differ sisse panna siis mis mõõteriistaga on võimalik mõõta satelliitide telje ja teo otsa vahekaugust?
Kas satelliitide telg on täpselt tsentrist läbi puuritud või on sattunud 0,4mm nihkesse?
Pealegi kui differ juba sisse panna siis võiks vaadata hambumisjälge ja jätta see mõõtmise osa ära, pannes teo nende seibidega kokku mis seal enne olid ja samasse kohta kus nad olid.
Koonuslaagrite kõrguse tolerants oli ehk 0,04mm ja seega laagri vahetusega ei saa see tolerantsist välja minna kui just täpselt piiripeal ei olnud ennem.
Kuna aga detailid on aastatega kulunud ja asjaga tegelenud Vasja teades, et selle asja pöörlemiskiirus ei ole nii suur et undamine võiks välja kosta pani sellele paar reguleerseibi vahele sest freesija mõõtis ava šablooniga ja leidis et on tolerantsi piires kuid natuke alla.
Seega tahtes juuksekarva poolitada on ikka värvijälje järgi panemine ainus aktsepteeritav lahendus.
Kui teol on jälg sisemises servas tuleb kaugemale nihutada ja kui välimises lähemale kuni jälg on kas hamba pikkuselt või hamba keskel.
Nüüd alles on mõtet difrit hakata sissevälja liigutama et taldrikul ka jälg keskele ajada.
Et aga selle töö juurde mitte ära minestada on kaval mõõta võllidel laagripinnad ära ja kui vaja kohandada nõnda, et laager läheb käega otsa ja tuleb otsast.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne