[oltsberg]

Vahelduseks ekskurssioon pidurisilindrite põnevasse maailma.

Esmapilgul täitsa teemaväline, sest pidurid hakkavad toimima mehhaaniliselt käsipidurimehhanismi kaudu. Aga loobuda silindritest ei saa, oleks ju viisakas, kui miski klotse ka ülemisest otsast kenasti toetaks ja pidurikilbi augu kinni kataks (ok, sinna saaks ka mingi punni panna).

Ühel pool oli selline:
   
Markeering D9 viitab mittenõukogude päritolule. Kolb on täies ulatuses terasest. Automaatreguleeringu tugirõngaid ei olnud, ja õige ka: tegemist on vanakooli 2101 sillaga, millel klotside reguleerimine käib käsitsi ekstsentrikute abil. (Etteruttavalt/kõrvalepõikavalt huvitav nüanss: reduktor on 10/41, st 2103 oma.) Kolbide vahel on vedru. Ka minu loll külamehearu jõudis antud kontekstis sellise ideeni. (Mansetid minema, tolmukaitsed paika, veidi määret sisse ja las kolvid vetruvad.)

Võrdluseks selle sajandi Samarale tehases paigaldatu:
   
Korpusel 20 64, mis on alates novembrist 1976 kasutusele võetud mõõt. Kolvid alumiiniumist, klotsipoolne otsak terasest ja väiksem kui eelmisel pildil. Mansett ja tugirõngas kinnituvad kolvile spetspoldiga. Peaks olema 2105 koodialgusega ja rahuldama kõigi VAZide vajadused, olgu automaat- või käsireguleeringuga.

Kapitalistide toodang:
   
Kolvid täies ulatuses terasest. (Tugirõngad hetkel eemaldamata.)

Ja suure ringiga silla teise otsa jõudes:
   
Ilmselgelt nõukogude päritolu ja ilma tugirõngasteta, kuid suuremate klotsipoolsete otsakutega. Aga... Paistab kuidagi pooletoobine, kasvõi see vedru. Kolvid ka imelikud.

Kas olen mina loll ja ei saa sisteemile pihta, või on keegi kuliibin ratsionaliseerinud, või on tegemist praaktootega?