Gaz M1 EMKA

Fotodelt hästi ei paista, aga kardaanil/torul peab olema ka liuge osa.
Jube keeruline võis olla aru saada, mis piires.
Vasta

Vist äkki ei olnud ikkagi. Ma olen ühe V8 toru metsast välja kaevanud kunagi...

[Pilt: 20200222-151316.jpg]

Kuidagi annab tagavedrumajandus vist järgi.

Kui sain õigesti aru???
Vasta

(07-09-2021, 17:44 PM)Raivo Kirjutas:  Fotodelt hästi ei paista, aga kardaanil/torul peab olema ka liuge osa.
Jube keeruline võis olla aru saada, mis piires.
 Ei ole mingit liuget osa. Edasi - tagasi liigub tagasild. Kunagi eelnevates postitustes seletasin lahti selle töö põhimõtte.
Vasta

(07-09-2021, 21:53 PM)Formika Kirjutas:  Ei ole mingit liuget osa. Edasi - tagasi liigub tagasild. Kunagi eelnevates postitustes seletasin lahti selle töö põhimõtte.

Mulle tundub, et kui vahel on jäik toru, siis peaks tagasilla vedrude mõlemad otsad liikuma, antud juhul on esimesed otsad paigal, need ei liigu kuhugi.
Ford V8 tagasild oli ju ristvedruga.
Vaadates https://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=61471
siis mis asjad on M-4517 ja M-4518 ?
Vasta

(08-09-2021, 01:16 AM)Raivo Kirjutas:  
(07-09-2021, 21:53 PM)Formika Kirjutas:  Ei ole mingit liuget osa. Edasi - tagasi liigub tagasild. Kunagi eelnevates postitustes seletasin lahti selle töö põhimõtte.

Mulle tundub, et kui vahel on jäik toru, siis peaks tagasilla vedrude mõlemad otsad liikuma, antud juhul on esimesed otsad paigal, need ei liigu kuhugi.
Ford V8 tagasild oli ju ristvedruga.
Vaadates https://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=61471
siis mis asjad on M-4517 ja M-4518 ?
Ei saa sellest joonisest aru. Pole kohanud liikuvat toru. Samuti Buick/L-1-l , millel on sama vedrustus kui M-1-l pole sellist asja. Pole ju vaja vedrude mõlemaid otsi liikuma. Tagasild ju kindlalt ühel pikkusel paigas. Muutub ainult silla nurk auto suhtes ja selleks ongi tagasild liuguritel (osad 4020, 4013, 4024)
   
   
Vasta

Ma saan täiesti aru, mida ksf! Raivo silmas peab. Kardaani ots ja vedrupaki esimene puks on tagasillast erineval kaugusel, mis tähendab et kummastki punktist vaadates tahaks sild liikuda erinevat kaart mööda. Kui poleks kummipukside elastsust, oleks tagasild sisuliselt lukus. 

Piltlikult öeldes: võta kolme hingega uks ja liiguta keskmine hing 10cm lengist sisse. Võib-olla jõuga avades ukse praokile tõmbad, aga päris lahti ei saagi.

Seega peakski ühes neist kinnituspunktitest olema mingi muutuva pikkusega lüli. Või siis ongi nii ja vedrud-kardaan on pinges.
Vasta

(08-09-2021, 11:45 AM)twist Kirjutas:  Ma saan täiesti aru, mida ksf! Raivo silmas peab. Kardaani ots ja vedrupaki esimene puks on tagasillast erineval kaugusel, mis tähendab et kummastki punktist vaadates tahaks sild liikuda erinevat kaart mööda. Kui poleks kummipukside elastsust, oleks tagasild sisuliselt lukus. 

Piltlikult öeldes: võta kolme hingega uks ja liiguta keskmine hing 10cm lengist sisse. Võib-olla jõuga avades ukse praokile tõmbad, aga päris lahti ei saagi.

Seega peakski ühes neist kinnituspunktitest olema mingi muutuva pikkusega lüli. Või siis ongi nii ja vedrud-kardaan on pinges.
Pole insener ja ei oska öelda millised need pinged seal on. Sõiduautodel vist mitte väga suured aga veoautodel oli ju sama süsteem. Eks jamasid nendega kindlasti oli ja ega ilmaaegu nuutidega kardaanile üle ei mindud. Eks üks põhjus miks neid toru ühendusi kasutati oli ka tolleaegne teede kvaliteet, kus eriti maa piirkondades oligi kaks rööbet ja keskel poole meetrine hein. Eks ta tükkis ümber kardaani keerduma nagu kartuli varred ümber minu kartulimasina kardaani.
Vasta

Postis 308 oli sellest enne juttu.
No ei ole see toru minu silmis ühes tükis:
   

GAZ 11:
   
Vasta

(08-09-2021, 15:22 PM)Raivo Kirjutas:  Postis 308 oli sellest enne juttu.
No ei ole see toru minu silmis ühes tükis:


GAZ 11:
 Kui piltidelt vaadata, siis paistab küll seal mingi aste olevat. Nagu ma aru saan, need toru joonised GAZ 11-ne omad. Mina oma GAZ 11-nega nii kaugele ei jõudnud. Nii et selles asjas sõna võtta ei oska. Igatahes üks on 100% kindel ei GAZ A-l, GAZ AA-l, GAZ MM-l, GAZ M1-l ja minul oleval 1932 a originaalsel Buick model 67-l see toru on ühest tükist ja mingit liikumist ei ole.
   
   
Vasta

(08-09-2021, 16:45 PM)Formika Kirjutas:  Nagu ma aru saan, need toru joonised GAZ 11-ne omad.

Esimene joonis on M1 (populaarteaduslikust) raamatust.

Kui enne oli all Pobi kardaan, siis pidid silla ja vedrude vahelised liugepinnad olema kinni keevitatud.
Vasta

(08-09-2021, 17:17 PM)Raivo Kirjutas:  
(08-09-2021, 16:45 PM)Formika Kirjutas:  Nagu ma aru saan, need toru joonised GAZ 11-ne omad.

Esimene joonis on M1 (populaarteaduslikust) raamatust.

Kui enne oli all Pobi kardaan, siis pidid silla ja vedrude vahelised liugepinnad olema kinni keevitatud.
Olid kinni keevitatud, sellest on kuskil eespool ka juttu ja isegi pilte sellest. Momendil pole aega otsida. Hiljem võin sirvida.
Vasta

Kiir otsimisega leidsin ühe pildi, kus näha algne seis.
   
Vasta

(08-09-2021, 16:45 PM)Formika Kirjutas:  Igatahes üks on 100% kindel ei GAZ A-l, GAZ AA-l, GAZ MM-l, GAZ M1-l ja minul oleval 1932 a originaalsel Buick model 67-l see toru on ühest tükist ja mingit liikumist ei ole.

Jah, sest tagasilla kinnitus on neil teist moodi.
Buick kumbki tagavedru ots ei ole raami küljes kinni.

Kardaanitoru esimene ots:
   

ja väidetav tagumine ots:
[Pilt: img_20210305_093943-jpg.182701]
[Pilt: img_20210305_094004-jpg.182825]
Vasta

M1 detailid on ikka väga näruses konditsioonis. Kunagi sai siin juba neid tutvustatud. Panen lihtsalt pildi seeria, et näha, et essust saab ka saia teha.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Vasta

Nagu siin eelnevalt jutuks olnud, siis GAZ M1-l on neli õhutus akent ja neid kõiki saab sulgeda ja avada salongist vastava vända abil. Selleks on paigaldatud neli väikest reduktorit. Mul on neid kokku õnnestunud hankida 10 tk. 3 neist töökorras, ülejäänud õhtal. Et mu kahe auto vajadused rahuldada on veel 5 vaja töökorda saada. Allolevaid pilte vaadates, peaks aru saama et tegemist peaaegu "mission impossible"-ga.
   
   
Üldse ei saa aru, kust venelased sellise idee peale tulid. GAZ M1 prototüübiks on 1934 a Ford Sedan. Ei sellel ega ühelgi teisel Fordil selliseid vidinaid pole. Küll on need kasutusel palju kõrgema klassi masinatel, näiteks Packard. Vist tahtsid seltsimehed millegagi hiilata. Samas pole M1-l isegi salongi soojendust.
Vasta

(22-09-2021, 19:32 PM)Formika Kirjutas:  Nagu siin eelnevalt jutuks olnud, siis GAZ M1-l on neli õhutus akent ja neid kõiki saab sulgeda ja avada salongist vastava vända abil. Selleks on paigaldatud neli väikest reduktorit. Mul on neid kokku õnnestunud hankida 10 tk. 3 neist töökorras, ülejäänud õhtal. Et mu kahe auto vajadused rahuldada on veel 5 vaja töökorda saada. Allolevaid pilte vaadates, peaks aru saama et tegemist peaaegu "mission impossible"-ga.


Üldse ei saa aru, kust venelased sellise idee peale tulid. GAZ M1 prototüübiks on 1934 a Ford Sedan. Ei sellel ega ühelgi teisel Fordil selliseid vidinaid pole. Küll on need kasutusel palju kõrgema klassi masinatel, näiteks Packard. Vist tahtsid seltsimehed millegagi hiilata. Samas pole M1-l isegi salongi soojendust.
Kas foorumlane M.R. oma pingi pargiga aidata ei suuda?Oled küsinud?
Vasta

Tiguratas plastikust printida? Teo teeb treipingis valmis.
Vasta

(22-09-2021, 19:46 PM)vwt2 Kirjutas:  
(22-09-2021, 19:32 PM)Formika Kirjutas:  Nagu siin eelnevalt jutuks olnud, siis GAZ M1-l on neli õhutus akent ja neid kõiki saab sulgeda ja avada salongist vastava vända abil. Selleks on paigaldatud neli väikest reduktorit. Mul on neid kokku õnnestunud hankida 10 tk. 3 neist töökorras, ülejäänud õhtal. Et mu kahe auto vajadused rahuldada on veel 5 vaja töökorda saada. Allolevaid pilte vaadates, peaks aru saama et tegemist peaaegu "mission impossible"-ga.


Üldse ei saa aru, kust venelased sellise idee peale tulid. GAZ M1 prototüübiks on 1934 a Ford Sedan. Ei sellel ega ühelgi teisel Fordil selliseid vidinaid pole. Küll on need kasutusel palju kõrgema klassi masinatel, näiteks Packard. Vist tahtsid seltsimehed millegagi hiilata. Samas pole M1-l isegi salongi soojendust.
Kas foorumlane M.R. oma pingi pargiga aidata ei suuda?Oled küsinud?
  Kui möödunud nädalal Ukrainas käisin, võtsin paar komplekti kaasa. Seal nõuka ajast lennuki mootorite tehas ja momendil vaevlevad alakoormuse all. Tund aega tagasi helistasid ja ütlesid, et kui kümme paari tellin, siis teevad, no tellisin. Hind ikka palju odavam kui siin teha. 
  Plastikust küll neid detaile teha ei julgeks. Kui keegi nõksu üle keerab, nii kohe hambad maas.
Vasta

Pildilt paitsab, nagu oleksid rataste tööosad tsingisulamist valatud?
Vasta

Ja millist hinda siin küsiti siis?

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne