Keretööde järjekord?
#1

Tere,
kuskil poolteist aastat tagasi leidsin enda kriteeriumitele vastava II-seeria Gaz-21. Pooleteise aasta jooksul olen ammutanud palju teadmisi ning varunud palju tagavaraosi. Otsustasin, et aeg on hakata tegutsema aga vaadates kere seisukorda ei oska kuskilt otsast peale hakata. üllataval kombel on kere peaaegu roostevaba aga see eest on ta üle elanud korraliku avarii tagaosas ning ajastu kohaselt on teda gaasi ja elektroodiga lapitud. Vaja oleks vahetada lävepakud, karbid, suur osa põhjast ning nipet näpet veel. Kas peaks kõigepealt külje viigid ning paneelide vahed paika ajama? Nö tugevdusraami ei ole mõtet vist sisse ehitada?
Kõik nõuanded, soovitused ja nipid on teretulnud.
Vasta
#2

Milleks vahetada "roostevabal" volgal enamus põhjast ja karbimajandus? Big Grin
Soovitus sinu küsimusele oleks, ehk tee targalt. Kolmkorda mõõda ja ükskord keevita. Lisatoed ja raamid on must-go, kui juba niisuures plaanis asju vahetama hakkad.
Minu soovitus oleks aga teha tasapisi ja detail korraga, nii on kindel, et viitsid asja lõpuks valmis teha (inspiratsioon kipub kaduma aegajalt). (Lisaks vanatehnikale mõeldes, nii on lihtsam ka järgmisel üritajal alustada).
Vasta
#3

(14-01-2017, 22:49 PM)Buzzet Kirjutas:  Milleks vahetada "roostevabal" volgal enamus põhjast ja karbimajandus? Big Grin
Soovitus sinu küsimusele oleks, ehk tee targalt. Kolmkorda mõõda ja ükskord keevita. Lisatoed ja raamid on must-go, kui juba niisuures plaanis asju vahetama hakkad.
Minu soovitus oleks aga teha tasapisi ja detail korraga, nii on kindel, et viitsid asja lõpuks valmis teha (inspiratsioon kipub kaduma aegajalt). (Lisaks vanatehnikale mõeldes, nii on lihtsam ka järgmisel üritajal alustada).

Sellepärast, et karbid on kellegi omalooming ning põhja on nii robustselt keevitatud, et lihtsam on uus tükk panna kui hakata vana porri korrastama. 
Ühesõnaga vahet pole kust otsast alustan kuniks teen korralikult ning mõtlen 2 sammu ette.
Vasta
#4

Oleneb kui põhjalikult soovid teha. 
Kere pritsi + epo 
Siis hakkaks põhjaplekke vahetama. Toestused otseloomulikult. 
Siis vahet pidamata muidugi detailide sobitamine. Et uksed ja asjad käiks ning liiguks. 
Ja kui põhi tehtud, siis läheksin mina alles karpida ja muude asjade kallale.

Ja muidugi ei tasu unustada vanasõna !!!
1korra mõõda ja mõtle, 7korda lõika, kiru ja vannu. Big Grin

Bmw 750 ILA Highline 1992
Vasta
#5

Kui kiiresti peab (sooda)pritsitud kere krundi alla saama? Kas a'la paari tunni pärast või ei juhtu veel paari päevaga midagi?
Mida oleks arukas kasutada hiljem plekivahetuse ajal iga lapi uuesti kruntimiseks? Kas seda epokrunti on ka sprayna?
Vasta
#6

Mina olen lasknud liidete vahele EPO-t. Ja seda saab Värvifoorumist ka pudelis osta.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta
#7

Mainin, et peale soodaga pritsimist tuleb samamoodi plekk üle nühkida nagu liiva puhul. Ainuke vahe, et soodapritsitud pleki külge ei taha ükski krunt/värv korralikul jääda. Ainuke mis on teistest natike parem, ongi epokrunt. Igast spreid ja muud ollused jätaksin kohe suure kaarega mängust välja.
Vasta
#8

(22-01-2017, 14:22 PM)otipoiss Kirjutas:  Kui kiiresti peab (sooda)pritsitud kere krundi alla saama? Kas a'la paari tunni pärast või ei juhtu veel paari päevaga midagi?
Mida oleks arukas kasutada hiljem plekivahetuse ajal iga lapi uuesti kruntimiseks? Kas seda epokrunti on ka sprayna?

Kõik sõltub sellest, kus sa seda kere pärast hoiad. Kui niiske ilma kaäes õues või kuuriall, siis läheb kohe kirmesse.
Kui vahetult peale soodat lükkad keskküttega 20 kraadisesse kesküttega ruumi, siis ei juhtu kuude viisi midagi. Aga üle puhuda + harjata ja kruntida oleks ikkagi hea, mida kiiremini, seda parem. Sooda ei ärrita plekki nii palju kui liiv. (mis on üldse kõige hullem)

Aga siin me ei räägi vist sellest, et soodaga kogu kere puhastus 1,5k€ maksab....

Pleki lappimise puhul olen kasutanud juba 20a sakslaste roosteaktiivset aerosooli kohe peale keevituse mahalihvi. Mitte ühegi värviga ta tülli ei lähe ja metalli kaitseb hästi.
Eestis täitsa saadaval ja ei pea iga lapikese pärast hakkama pritsi pesema.

.
Vasta
#9

epod-happed-täited ja misiganes muud ollused on kõik vabalt ka spreis saada.
õigemini värvimüüja paneb sul kogu pakutava kraami soovi korral sprei pudelisse.
Vasta
#10

Mis on parem alumiinium osade puhastuseks kas sooda vöi klaaskuul. Vöi möni muu varjant, eriti just siis kui detailid on keegi enne üle värvinud

Ehita, sõida, naudi
Vasta
#11

(22-01-2017, 17:16 PM)stihl Kirjutas:  Aga siin me ei räägi vist sellest, et soodaga kogu kere puhastus 1,5k€ maksab....

Pleki lappimise puhul olen kasutanud juba 20a sakslaste roosteaktiivset aerosooli kohe peale keevituse mahalihvi. Mitte ühegi värviga ta tülli ei lähe ja metalli kaitseb hästi.
Eestis täitsa saadaval ja ei pea iga lapikese pärast hakkama pritsi pesema.

.

Kõigepealt tänan selle aerosooli vihje eest, proovin leida.


Soodaga tegelev härra arvas igatahes, et üle paari tunni ei tohiks minna selle kere puhastamisega, korrutades tunnihinnaga peaks vast kümnendik või veidi peale sellest summast tulema hind. Päris üleni pole vajadust haljaks lasta ka. Mulle tundub see targem plaan kui üritada võimatutes nurgatagustes traatharjaga möllata... 

Auto läheb külma garaazi kus ilmselt ka teataval määral niiskust on. See, et krunt sellele pinnale pärast peale ei hakka on muidugi murettekitav.
Vasta
#12

(22-01-2017, 19:59 PM)otipoiss Kirjutas:  Soodaga tegelev härra arvas igatahes, et üle paari tunni ei tohiks minna selle kere puhastamisega, korrutades tunnihinnaga peaks vast kümnendik või veidi peale sellest summast tulema hind. Päris üleni pole vajadust haljaks lasta ka.  Mulle tundub see targem plaan kui üritada võimatutes nurgatagustes traatharjaga möllata... 

Auto läheb külma garaazi kus ilmselt ka teataval määral niiskust on. See, et krunt sellele pinnale pärast peale ei hakka on muidugi murettekitav.

See härra kas:
1. Pole autokere kunagi teinud
2. On teinud ja lihtsalt huiab ning pärast küsib ikkagi kogu raha.

Mul tehti üht keskklassi auto keret soodaga 1,5 päeva. Ülivõimas diisel kompressor, ülivõimas düüs. Kulus ikka mitu-mitu 50kg-st kotti tööstuslikku soodat + maeitahateada, kui palju kütust. Tiivad, uksed, luugid, põlled, kõik eraldi.
Töötati kahekesi, 8h päevas vaheldumisi, üks puhastas vahepeal nägu ja soodast punaseks muutunud silmi (maskidest ei näe ju enam läbi) , teine tegutses.
Võin arve koopia meili peale saata, kui ei usu.

P.S: See kere ei olnud oluliselt roostes ja roostet sooda nagunii ei puudu.
Sellega tuli veel eraldi tegutseda.


.
Vasta
#13

(22-01-2017, 20:23 PM)stihl Kirjutas:  
(22-01-2017, 19:59 PM)otipoiss Kirjutas:  Soodaga tegelev härra arvas igatahes, et üle paari tunni ei tohiks minna selle kere puhastamisega, korrutades tunnihinnaga peaks vast kümnendik või veidi peale sellest summast tulema hind. Päris üleni pole vajadust haljaks lasta ka.  Mulle tundub see targem plaan kui üritada võimatutes nurgatagustes traatharjaga möllata... 

Auto läheb külma garaazi kus ilmselt ka teataval määral niiskust on. See, et krunt sellele pinnale pärast peale ei hakka on muidugi murettekitav.

See härra kas:
1. Pole autokere kunagi teinud
2. On teinud ja lihtsalt huiab ning pärast küsib ikkagi kogu raha.
...
Sellepärast on kaval kindel hind enne kokkuleppida. Endal oli olukord, et lasin auto põhja liivapritsida ja töö käigus selgus et põhja pritsimise töömaht oli arvatust 2 x suurem (vana mastiks ja igasugu nurga ja servatagused). Aga kuna hind ja töö olid eelnevalt nii kokku lepitud siis saigi asi poole hinnaga ära tehtud. Järgmine soovija oleks saanud vähemalt kahekordse hinnapakkumise samasuguse töö eest.

Kui aga hämama hakatakse ja "töö käigus vaatame mis tuleb" siis Stihl-i variant nr. 2 on väga tõenäoline, samas ka üsna kaval pritsija poolne lähenemine/ äriinimese mõtlemine. Töö on samas tehtud ja ise oldi tingimustega ju nõus.

Aga väljapakutud kümnendiku eest (150 euri) ei saaks sellist tööd (auto põhja pritsimine) ka liivapritsiga kusagil tehtud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne