[giordanobruno]

Siinkohal tuli meelde veel sõbra jutustused kaug-Idast, kus ta sõjaväes oli.
Nimelt, seal oli talvel -30 kraadi külma ja nad kütsid oma sõjaväe telkide ahjusid (bursuika) trotüüliga. No selline jõupaberis väike vorst.  Puud sisse, paar - kolm pulka trotüüli ka ja ahi oli punane. Puid ei viitsinud keegi eriti teha. 
Sest see põles ILGELT kõrge tempertuuriga. Leek ei olnudki eriti suur aga sooja andis väga palju.

Kusjuures, sama asi, õigest kasutatuna (tegelikult = ju dünamiit) detonaatoriga plahvatama pannes - saad isegi aru - liigutas vajadusel mägesid. Tohutu energia.
Aga ahjus põles rahulikult, lihtsal kõrgel temperatuuril.
Aga see oli lihtsalt RAISKAMINE.

Sama on täna bensuga. Mootorisse seda sisse pritsida - kõik toimib nagu tänapäeva autos ikka. 10L/100km-le. = trotüüli ahjus põletamisega.
Aga teistmoodi seda kasutades - ulme, mida keegi krt ei usu.

Jah, kilogrammi trotüüli rahulikul põlemisel eraldub 14,5 MJ ja plahvatamisel kõigest 4,184 MJ aga siin on tegemist täiesti erinevate keemiliste protsessidega: detoneerimisel lihtsalt laguneb, põlemisel reageerib sisalduv C keskkonna O-ga.
Aga võrdlus bensiiniga ei tundu kohane, sest ehkki kasutatakse sama sõna, on bensiini detonatsioon ikka seesama reageerimine hapnikuga - kiirem, kuid energeetiliselt samaväärne.

Küsimus: mitu kg bensiiniauru saab 1 kg bensiinist?

Kumb on raskem kas kilo rauda või kilo sulgi...

Bensiin on teatud keemiliste sidemetega omavahel seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest koosnevate molekulide segu. Nenedes molekulides olevad süsinik © ja vesinik (H) ühinevad põlemise käigus õhus leiduva hapnikuga (O), ideaaltingimustel moodustub H2O ehk vesi ja CO2 ehk süsihappegaas. Kui auto, mis peaks tarvitama nt. 8 L saja kilomeetri kohta, võtab sajale 20 L bensiini, siis on ilmne, et kogu kütus ei põle ära ehk summutist väljuvad lisaks süsihappegaasile ja veele bensiiniaurud, või põleb osaliselt ehk summutist väljub lisaks veele ja süsihappegaasile vingugaas (CO), või kõik koos. Vingugaasi osa põlemisgaasides mõõdetakse aga bensiiniaurusid vist mitte. Nüüd siis ongi küsimus ainult selles, et kas viimne kui üks süsiniku ja vesiniku aatom saab liidetud hapniku aatomiga või mitte ehk mida vähem jääb sidumata aatomeid, seda efektiivsem on põlemine ehk mootori töö. Vanemate autode summutist tuleb tuntavat bensiinivingu - järelikult ei põle bensiin täielikult. Tänapäevaste autode heitgaasid on suht vähese lõhnaga - põlemisprotsess on mõnevõrra efektiivsem. Mõelge nüüd ise edasi ja sealjuures kastist välja ei pea minema, sest vaevalt et mootoris saab toimuma termotuumasüntees.