Kas keegi oleks nõus eluga riskima...
#61

(08-02-2017, 16:04 PM)Marcello Kirjutas:  
(08-02-2017, 15:32 PM)spitfire Kirjutas:  Selle põletamisega on üldse üx paras pull. Vaadake küpsise paki peale, seal selle energia sisaldus ju ilusti kirjas. Ja see on määratud PÕLETAMISEL saadud energia hulgast lähtuvalt. A kas mu organism siis põletab selle ära vä ? 

Mõelge rohkem "kastist välja", muidu ei nuputagi keegi kunagi midagi uut välja.

Justnimelt, organism põletabki selle ära. Rakutasandil ei toimu see efektselt ja heleda leegiga, aga keemilises mõttes on seesama oksüdatsioon, mis su keret soojendab. Kui keerad endal hapniku kinni, siis tuluke kustub.

Nii arvati 60-70-nendatel kui see standard vastu võeti ja paraku kehtib tänaseni. A täna me teame, et see päris nii ei ole, kohe väga ei ole ... a see juba pere-kooli foorumi teema.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#62

(08-02-2017, 15:49 PM)stihl Kirjutas:  
(08-02-2017, 15:32 PM)spitfire Kirjutas:  No mõelge ikka "kastist välja". Kui kg uraani niisama ära põletada kui palju sealt energiat tuleb ? A kui see emmtseeruut ahelreaktsioon toimima panna siis tuleb ikka tõsine jõmakas. Olen ise näinud, oma silmaga. Kaks korda.

Nii hea näite peale ma ei tulnudki... Rolleyes
Aga ju ta nii on. 

Ja maailma muudaks selline asi ikka päris kõvasti. Oletame, et keegi töötab välja 300 - 1000€-se kiti, mida saab igale autole peale panna ja hakkavadki 4x vähem kütet võtma.

Kitimees saab muidugi rikkaks, aga riigid jäävad ju vaeseks. Venemaa, kes hiljutiste uudiste põhjal pidi talongisüsteemile tagasi minema, paneb üldse oma pillid kotti.
Šheigid elavad üle, sest kütust ju ikka vaja ja hakkavad kullast laevade asemel terasjahtidega sõitma.
Eesti valitsus tõstab sigarettide ja alkoaktsiisi, et tekkinud auk eelarves täita ja tõhustab kontrolli ja muudab seaduses samakaaparaatide kõrval ka destillatsiooniaparaadid keelatuks. (viimased on ju teatavasti täna veel vabamüügis)
Jne.


.

Analoogseid "aurude" kit'e müüakse juba mõnda aega, pole ainult teada, kas reaalselt ka efekti on.. Wink

http://www.hydrogen-generators-usa.com/h...r-kit.html
Ehk kasutas selle teema leidur ka taolist asja hoopis..
Vasta
#63

(08-02-2017, 17:05 PM)kolentin Kirjutas:  Analoogseid "aurude" kit'e müüakse juba mõnda aega, pole ainult teada, kas reaalselt ka efekti on.. Wink

Kas võõrkeelte valdamine on tänapäeval massiliselt out?
Hydrogen on teatavasti vesinik.

Mille mittetöötamist testisid juba MythBusters`id oma shows.
Aga bensiiniaure nad ei julenud torkida... Big Grin 
Teadagi, miks.
Vasta
#64

Uskumine on võimas relv. Kui seda rakendada mõtlevale/tajuvale organismile, siis võib isegi tulemusi saavutada. Vaevalt, et skeptikutele piisaval määral sellised asjad ka ära tõestatud on, kuid eks siis uskugem.
Uskumine ei tee aga asja kergemaks, ega muuda kuidagi elutute objektide toimimist. Kui keegi kuskil saavutas vägevaid tulemusi, siis jääb meil üle uskuda, kui just ei taha ise järele proovida või kui ei leidu usaldatavat testimisorganisatsiooni. Ehk seni on kogu see jutt puhas uskumise värk. (mis on Eesti riigis vaba). Ja teadupärast on eestlased kõige usklikum rahvas maailmas, nimelt usub 95% et jumalat pole olemas Wink

Do'nt panic
Vasta
#65

(08-02-2017, 10:21 AM)Walter Kirjutas:  
(08-02-2017, 02:03 AM)41Degree Kirjutas:  "Probleem" on selles, et minu sama sisuga, aga lihtsalt teiste algandmetega arvutused käidi äsja lõppenud semestri jooksul TTÜ õppeaines Automootorid korduvalt punase pastakaga üle ning tunnistati 100-st punktist 119 vääriliseks.
Kas tohiks küsida õppejõu nime?
(08-02-2017, 14:19 PM)dad Kirjutas:  2) tubli õpilane, kes 100% sidrunist pigistab 119% mahla välja, sellega kalgestub mulle nõukaaegne telelavastus selgeltnägijatest, seal oli ka üks kes täitis mingi sama suurusjärgu ülesandeid,
Tohoh, kas nüüd on järsku ikkagi energia jäävuse seadus au sisse tõusnud, et see lause kuidagi eriliselt puudutas!?
Õppejõud oli muidu dr. Rämmal.

Tegelikult oli võimalik semestri jooksul kuni 25 punkti eest boonusülesandeid teha, aga see on väheoluline detail, nagu nii mõnigi teine asi siin teemas.
Vasta
#66

(08-02-2017, 18:15 PM)41Degree Kirjutas:  Tohoh, kas nüüd on järsku ikkagi energia jäävuse seadus au sisse tõusnud, et see lause kuidagi eriliselt puudutas!?

Ei puudutanud. Ja energia jäävuse seadus kehtib endiselt.
Aga Sa jätsid vastamata küsimusele bensiiniaurude osas.

............

Siinkohal tuli meelde veel sõbra jutustused kaug-Idast, kus ta sõjaväes oli.
Nimelt, seal oli talvel -30 kraadi külma ja nad kütsid oma sõjaväe telkide ahjusid (bursuika) trotüüliga. No selline jõupaberis väike vorst.  Puud sisse, paar - kolm pulka trotüüli ka ja ahi oli punane. Puid ei viitsinud keegi eriti teha. 
Sest see põles ILGELT kõrge tempertuuriga. Leek ei olnudki eriti suur aga sooja andis väga palju.

Kusjuures, sama asi, õigest kasutatuna (tegelikult = ju dünamiit) detonaatoriga plahvatama pannes - saad isegi aru - liigutas vajadusel mägesid. Tohutu energia.
Aga ahjus põles rahulikult, lihtsal kõrgel temperatuuril.
Aga see oli lihtsalt RAISKAMINE.

Sama on täna bensuga. Mootorisse seda sisse pritsida - kõik toimib nagu tänapäeva autos ikka. 10L/100km-le. = trotüüli ahjus põletamisega.
Aga teistmoodi seda kasutades - ulme, mida keegi krt ei usu.


P.S. Küsi Rämmalilt, mis saab, kui trotüül ahju panna. Kas ta ennustab suurt auku maa sees või on mõtlev inimene ja oskab ehk midagi muud välja pakkuda.


.
Vasta
#67

TNT ja dünamiit on paraku kaks eri asja.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#68

(08-02-2017, 18:47 PM)stihl Kirjutas:  Siinkohal tuli meelde veel sõbra jutustused kaug-Idast, kus ta sõjaväes oli.
Nimelt, seal oli talvel -30 kraadi külma ja nad kütsid oma sõjaväe telkide ahjusid (bursuika) trotüüliga. No selline jõupaberis väike vorst.  Puud sisse, paar - kolm pulka trotüüli ka ja ahi oli punane. Puid ei viitsinud keegi eriti teha.
Kusjuures, sama asi, õigest kasutatuna (tegelikult = ju dünamiit) detonaatoriga plahvatama pannes - saad isegi aru - liigutas vajadusel mägesid. Tohutu energia.
...
Sama on täna bensuga. Mootorisse seda sisse pritsida - kõik toimib nagu tänapäeva autos ikka. 10L/100km-le. = trotüüli ahjus põletamisega.
Aga teistmoodi seda kasutades - ulme, mida keegi krt ei usu.
...

Ma pole küll aritud inime ja ega ma neid väljamaa keeli ka valda, aga kuskilt on nagu meelde jäänud, et energia ei kao ja ei tekki, ehk nagu enne juba mainitud: kui see aurustunud (mis on väga lähedane pihustunule) bensiinimolekul ei suvatse termotuumasünteesil lagunema hakata, mis on 150 aastase ajalooga sisepõletamise mootori juures ebausutav, siis peab ta kasutama seni teadusele tundmata viisi, kuidas see uskumata energiahulk sealt valla peaks pääsema. Polegi nagu märganud, kas seda kütuseauru üldse põletatakse?
Kui nüüd peaks hakkama bensiiniauru plahvatama panema, siis selle nähtusega oleme juba tuttavad, küll teise nime all. Meenutaks Moskvitši, millel soojal suvepäeval kippus bensiin üle kuumenema ja karburaatoris keema minema. Ei olnud ökonoomiat, oli "klapiklõbin", ja varsti 4 tuhatoosi.
Kuna ma ei vaevunud eelnevat ka põhjalikult tudeerima, siis küsimus: mes krdi vägi sunnib seda bensiini kinnises paagis aurustuma seändses koguses, mis liikumiseks tarvis? Isegi selle 2l aurustumine ilma lisaenergiata, kinnises anumas ja soojas kliimas, kestab liig pikalt...

ps. Trotüül, ehk trinitrotoluool ehk TNT ei ole dünamiit (nitroglütseriin, segatuna mingi ballastainega), aga põlevad mõlemad norm oludes kenasti, nagu ka püssirohi, bensiin jm ilma plahvatamata. Väidetavalt puhta põlemise korral, piisava hapniku olemasolul, annavad mõlemad protsessid välja sama koguse energiat, erinevus on ainult ajaühikutes.


Vasta
#69

(08-02-2017, 19:35 PM)hulgus Kirjutas:  Kuna ma ei vaevunud eelnevat ka põhjalikult tudeerima, siis küsimus: mes krdi vägi sunnib seda bensiini kinnises paagis aurustuma seändses koguses, mis liikumiseks tarvis? Isegi selle 2l aurustumine ilma lisaenergiata, kinnises anumas ja soojas kliimas, kestab liig pikalt...
Mootori poolt tekitatavat hõrendust e. vaakumi ja paagi soojendust.
Vasta
#70

(08-02-2017, 18:47 PM)stihl Kirjutas:  Aga Sa jätsid vastamata küsimusele bensiiniaurude osas.
Kuna isand Võsa vastas aurude energiatihedust puudutava küsimuse minu eest ära, siis ma mõtlesin, et selle asjaga on klaar. Toon selle koha siis uuesti välja ja kirjutan kahe käega alla:
(08-02-2017, 13:52 PM)v6sa Kirjutas:  Milline  aurustunud bensiinis algselt mittesisaldunud ühend neis kütuseaurudes hapnikuga reageerides energiatihedust tõsta võiks?
Tasuta lõunaid ei ole olemas. Big Grin
Vasta
#71

Oskab keegi välja arvutada, mitu m3 bensiiniauru tekib ühest liitrist bensiinist koos mootoris põlemiseks vajaliku õhu seguga (mitte hapnikuga) Siit saaks juba edasi minna üsna kerge vaevaga selles vaidluses.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#72

(08-02-2017, 18:47 PM)stihl Kirjutas:  Siinkohal tuli meelde veel sõbra jutustused kaug-Idast, kus ta sõjaväes oli.
Nimelt, seal oli talvel -30 kraadi külma ja nad kütsid oma sõjaväe telkide ahjusid (bursuika) trotüüliga. No selline jõupaberis väike vorst.  Puud sisse, paar - kolm pulka trotüüli ka ja ahi oli punane. Puid ei viitsinud keegi eriti teha. 
Sest see põles ILGELT kõrge tempertuuriga. Leek ei olnudki eriti suur aga sooja andis väga palju.

Kusjuures, sama asi, õigest kasutatuna (tegelikult = ju dünamiit) detonaatoriga plahvatama pannes - saad isegi aru - liigutas vajadusel mägesid. Tohutu energia.
Aga ahjus põles rahulikult, lihtsal kõrgel temperatuuril.
Aga see oli lihtsalt RAISKAMINE.

Sama on täna bensuga. Mootorisse seda sisse pritsida - kõik toimib nagu tänapäeva autos ikka. 10L/100km-le. = trotüüli ahjus põletamisega.
Aga teistmoodi seda kasutades - ulme, mida keegi krt ei usu.
Jah, kilogrammi trotüüli rahulikul põlemisel eraldub 14,5 MJ ja plahvatamisel kõigest 4,184 MJ aga siin on tegemist täiesti erinevate keemiliste protsessidega: detoneerimisel lihtsalt laguneb, põlemisel reageerib sisalduv C keskkonna O-ga.
Aga võrdlus bensiiniga ei tundu kohane, sest ehkki kasutatakse sama sõna, on bensiini detonatsioon ikka seesama reageerimine hapnikuga - kiirem, kuid energeetiliselt samaväärne.

Küsimus: mitu kg bensiiniauru saab 1 kg bensiinist?
Vasta
#73

(08-02-2017, 22:40 PM)karlarnold Kirjutas:  
(08-02-2017, 18:47 PM)stihl Kirjutas:  Siinkohal tuli meelde veel sõbra jutustused kaug-Idast, kus ta sõjaväes oli.
Nimelt, seal oli talvel -30 kraadi külma ja nad kütsid oma sõjaväe telkide ahjusid (bursuika) trotüüliga. No selline jõupaberis väike vorst.  Puud sisse, paar - kolm pulka trotüüli ka ja ahi oli punane. Puid ei viitsinud keegi eriti teha. 
Sest see põles ILGELT kõrge tempertuuriga. Leek ei olnudki eriti suur aga sooja andis väga palju.

Kusjuures, sama asi, õigest kasutatuna (tegelikult = ju dünamiit) detonaatoriga plahvatama pannes - saad isegi aru - liigutas vajadusel mägesid. Tohutu energia.
Aga ahjus põles rahulikult, lihtsal kõrgel temperatuuril.
Aga see oli lihtsalt RAISKAMINE.

Sama on täna bensuga. Mootorisse seda sisse pritsida - kõik toimib nagu tänapäeva autos ikka. 10L/100km-le. = trotüüli ahjus põletamisega.
Aga teistmoodi seda kasutades - ulme, mida keegi krt ei usu.
Jah, kilogrammi trotüüli rahulikul põlemisel eraldub 14,5 MJ ja plahvatamisel kõigest 4,184 MJ aga siin on tegemist täiesti erinevate keemiliste protsessidega: detoneerimisel lihtsalt laguneb, põlemisel reageerib sisalduv C keskkonna O-ga.
Aga võrdlus bensiiniga ei tundu kohane, sest ehkki kasutatakse sama sõna, on bensiini detonatsioon ikka seesama reageerimine hapnikuga - kiirem, kuid energeetiliselt samaväärne.

Küsimus: mitu kg bensiiniauru saab 1 kg bensiinist?
Kumb on raskem kas kilo rauda või kilo sulgi...

Bensiin on teatud keemiliste sidemetega omavahel seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest koosnevate molekulide segu. Nenedes molekulides olevad süsinik © ja vesinik (H) ühinevad põlemise käigus õhus leiduva hapnikuga (O), ideaaltingimustel moodustub H2O ehk vesi ja CO2 ehk süsihappegaas. Kui auto, mis peaks tarvitama nt. 8 L saja kilomeetri kohta, võtab sajale 20 L bensiini, siis on ilmne, et kogu kütus ei põle ära ehk summutist väljuvad lisaks süsihappegaasile ja veele bensiiniaurud, või põleb osaliselt ehk summutist väljub lisaks veele ja süsihappegaasile vingugaas (CO), või kõik koos. Vingugaasi osa põlemisgaasides mõõdetakse aga bensiiniaurusid vist mitte. Nüüd siis ongi küsimus ainult selles, et kas viimne kui üks süsiniku ja vesiniku aatom saab liidetud hapniku aatomiga või mitte ehk mida vähem jääb sidumata aatomeid, seda efektiivsem on põlemine ehk mootori töö. Vanemate autode summutist tuleb tuntavat bensiinivingu - järelikult ei põle bensiin täielikult. Tänapäevaste autode heitgaasid on suht vähese lõhnaga - põlemisprotsess on mõnevõrra efektiivsem. Mõelge nüüd ise edasi ja sealjuures kastist välja ei pea minema, sest vaevalt et mootoris saab toimuma termotuumasüntees.

Do'nt panic
Vasta
#74

(08-02-2017, 22:40 PM)karlarnold Kirjutas:  Küsimus: mitu kg bensiiniauru saab 1 kg bensiinist?
Umbestäpselt ühe kilogrammi?
Vasta
#75

Ma ei teagi nüüd täpselt kas tohib siin sõna võtta vaadates natuke kastist välja või tembeldatakse kohe ketseriks Smile

Mul tuli selline idee, et kõrvutada puugaasi ja teemas olevat bensiini aurude peal sõitvat autot, ning vaadata nende kahe karakteristikat. Ühel juhul on meil olemas pea kõik andmed, teisel juhul füüsika ja oletused. 

Nagu ma aru saan, siis sõitis ülal toodud aparaat kahe liitriga 100 km maha. Tuhlates natuke netis sain bensiini ja puugaasi MJ numbriteks vastavalt 44MJ/l ja 5,7MJ/kg, seda siis just tootes gaasi puugaasigeneraatoriga. Sellisel juhul on gaasi väärtus oluliselt madalam. https://en.wikipedia.org/wiki/Wood_gas#cite_note-0
Ideaalne puugaas on väärtusega umbes  10+-MJ/kg, kuid meid huvitav kodukootud gaas ei ole seda kohe mitte.
Galaxiel kulus ümmarguselt 90MJ eest kütust.


Interneedus on täis puugaasil liikuvaid autosid, mis liiguvad vabalt 100km 30kg puiduga. Üks kilogramm puitu sisaldab endas umbes 0,7kg puugaasi (juhul kui kodukootud generaator suudab üldse selle kõik sealt kätte saada). Korrutame selle 5.7MJ/kg, see teeb  3,99MJ. Korrutame saadud suuruse 30kg puiduga, saame 119,7MJ. Kuna gaasigeneraatoris pannakse puu nn põlema varem kui sõitma hakatakse ja peale sõitu on seal veel piisavalt materjali mis gaasi edasi toodaks, ning ma juba mainisin kodukootud genekat, võime tegelikult ülal toodud suurusest veelgi maha arvata mõned numbrid, noh nii näiteks 100MJ juurde. Ilus ümmargune number ja tegelikult ei jäägi ju eriti kaugele aurustunud bensiini omast, või mis te arvate? Ühel juhul autod sõidavad ja kõik võtavad seda endastmõistetavalt, teisel juhul ei taheta isegi asja arutada... 

Juhiks tähelepanu veel ühele pisiasjale, nimelt, puugaasiga sõitvad autod tavaliselt pidurdavad, kiirendavad, vajutavad lapatsi põhja, sest neil ei ole vaja kütust säästa, seda antakse/saab anda täpselt nii palju peale kui gaasigeneraator parasjagu toodab, teisi sõnu raisatakse. Nagu ma aru sain, siis bensuaurude peal sõideti nn säästusõitu, üks kiirus, et kütust ei kuluks kiirendamisel, kontrollitud (mingi kontroll ikka oli ju) kütte peale andmine. Muide, puugaasiga soovitatakse valida mootoriks just suurem ja võimsam kone, ühtlasi kaasneb sellega tavaliselt ka suurem ja raskem auto, miks see nii on, ma ei tea ega viitsi ka süveneda praegu. 

NB: Tegemist on lihtsalt mõningate tähelepanekutega, mis muidugi võivad olla täiesti väärad, seega vabandan juba ette ja taha kõikvõimalike vigade olemasolu pärast, nii arvutustes, faktides kui ka minus eneses ja kolm põlvkonda ette ja taha ka veel.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#76

(09-02-2017, 00:05 AM)giordanobruno Kirjutas:  ... Vingugaasi osa põlemisgaasides mõõdetakse aga bensiiniaurusid vist mitte. ... Vanemate autode summutist tuleb tuntavat bensiinivingu - järelikult ei põle bensiin täielikult. Tänapäevaste autode heitgaasid on suht vähese lõhnaga - põlemisprotsess on mõnevõrra efektiivsem...

Põlemata bensiiniaure nimetatakse põlemata jäägid ja see on kontrollitav. Lisaks kontrollitakse ka vaba hapnikku.

Vanemate autode sumbutist tulev lõhn on ilma katalüsaatorita väljaheitegaasi lõhn. Katalüsaatoris järelpõletamine ei ole sugugi edasiviiv põletamine. Tegu on vaid loodushoiuga. Tänapäeva autode ökonoomsus on saavutatud parema põlemisprotsessi juhtimisega elektroonika teel.
Vasta
#77

Kooliõpiku kütteväärtuste tabeli järgi on bensiini kütteväärtus 45 MJ ja männipuidul 15 MJ kilokrammi kohta. Siit tulenevalt peaks 3 kg puitu asendama 1 kilogrammi Bensiini.
Vasta
#78

Üks uitmõte. Ottomootris on oluline mitte niivõrd kütuse põlemisel eralduv soojus vaid põlemise käigus tekkiv gaaside soojuspaisumine.
Vasta
#79

(09-02-2017, 10:23 AM)kalju1 Kirjutas:  Üks uitmõte. Ottomootris on oluline mitte niivõrd kütuse põlemisel eralduv soojus vaid põlemise käigus tekkiv gaaside soojuspaisumine.

Ja selle paisumisprotsessi otseseks käivitajaks on justament kütuses olevate süsivesinike reaktsioon hapnikuga (elik põlemine), mis ajab aatomid sedapalju kurjaks, et need enam senisesse ruumi ära mahtuda ei taha.

Aga alternatiivsed teooriad on alati huvitavad. Big Grin  Need võivad viia uute avastusteni, aga nagu eespool öeldi: need uued avastused peavad olema põhjendatavad ja korratavad. Kui bensuaurudel sõitmisel oleks reaalne ja rakendatav aspekt juures, oleks neid tarvitajaid läbi aja hulgim leidunud. Vaevalt nüüd kõik liikussurmad ja koduse diivanipõlengu ohvrid nüüd bensiinigaasistamise pioneerid olid. Aga mine tea ka, eksole.

Mind huvitab väga, kuidas jälgiti Ogre kuulsal sõidul kütuse kulu. Ning milline oli katsesõidu režiim. On selle kohta midagi enamat ka olemas, kui juba viidatud turundusjutt?
Vasta
#80

(09-02-2017, 02:54 AM)viplala Kirjutas:  Ma ei teagi nüüd täpselt kas tohib siin sõna võtta vaadates natuke kastist välja või tembeldatakse kohe ketseriks Smile

Mul tuli selline idee, et kõrvutada puugaasi ja teemas olevat bensiini aurude peal sõitvat autot, ning vaadata nende kahe karakteristikat. Ühel juhul on meil olemas pea kõik andmed, teisel juhul füüsika ja oletused. 

Nagu ma aru saan, siis sõitis ülal toodud aparaat kahe liitriga 100 km maha. Tuhlates natuke netis sain bensiini ja puugaasi MJ numbriteks vastavalt 44MJ/l ja 5,7MJ/kg, seda siis just tootes gaasi puugaasigeneraatoriga. Sellisel juhul on gaasi väärtus oluliselt madalam. https://en.wikipedia.org/wiki/Wood_gas#cite_note-0
Ideaalne puugaas on väärtusega umbes  10+-MJ/kg, kuid meid huvitav kodukootud gaas ei ole seda kohe mitte.
Galaxiel kulus ümmarguselt 90MJ eest kütust.


Interneedus on täis puugaasil liikuvaid autosid, mis liiguvad vabalt 100km 30kg puiduga. Üks kilogramm puitu sisaldab endas umbes 0,7kg puugaasi (juhul kui kodukootud generaator suudab üldse selle kõik sealt kätte saada). Korrutame selle 5.7MJ/kg, see teeb  3,99MJ. Korrutame saadud suuruse 30kg puiduga, saame 119,7MJ. Kuna gaasigeneraatoris pannakse puu nn põlema varem kui sõitma hakatakse ja peale sõitu on seal veel piisavalt materjali mis gaasi edasi toodaks, ning ma juba mainisin kodukootud genekat, võime tegelikult ülal toodud suurusest veelgi maha arvata mõned numbrid, noh nii näiteks 100MJ juurde. Ilus ümmargune number ja tegelikult ei jäägi ju eriti kaugele aurustunud bensiini omast, või mis te arvate? Ühel juhul autod sõidavad ja kõik võtavad seda endastmõistetavalt, teisel juhul ei taheta isegi asja arutada... 


NB: Tegemist on lihtsalt mõningate tähelepanekutega, mis muidugi võivad olla täiesti väärad, seega vabandan juba ette ja taha kõikvõimalike vigade olemasolu pärast, nii arvutustes, faktides kui ka minus eneses ja kolm põlvkonda ette ja taha ka veel.

Krt, ma mõtlesin täpilt sama asja: 
a) kui ma kütan kaminat ja laon sinna 9 halgu, pistan tule otsa ja saan toa soojaks.
b) ma pistan kaminasse 9 halgu (silma järgi sama kogus mis variant a) ja jälgides toimuvat protsessi ja õigel ajal õhu pealevool muuta väga minimaalseks, siis hakkavad põlema puugaasid kamina lae all, puudel enam absull leeki ei ole, kogu leek on kamina laes nagu virmalised. Ja tuba saab oi-oi kui soojaks.

Ma arvan, et variant a puhul need puugaasid panevad lihtsalt korstnasse jeehat ja kütmisprotsessis paraku ei osale.
Võimalik, et selle bensu ja bensuaurude põletamisega on siin siiski mingi analoogia.

PS. Olen ka ise trotüüliga prset soojendanud, -30 kraadi, laskemoona ladusid valvates. Vanad ässad olid juba raja sisse tallanud millisest hunnikust ja kust võtta. Paar mürsku seest tühjaks (pooled olid juba enne meid tühjaks tehtud), trotüüli kotid põue ja putket. Trotüüli makaronid oli pakitud eri markeeringuga kottidesse ja eri suurusega vist 3-4 eri suurust. Need suured võis tõesti näpu vahel põlema panna. A need väiksed ? Kui suured olid ära põletatud siis viskasime ühe koti väiksemaid... sa kurat mihuke pauk käis. Olime näost hetkega pipid ja sinelis rsk oli auke rohkem kui partisanil ja paugu poolselt küljelt sinel süsi must.  A mis pärast sai....? See üllatas mind veel kõige rohkem.... mitte midagi ei saant. Kogu juhtkond oli järgmine päev kursis, podpolkovnik ise tuli ja ütles , et võõ stoo.. voobsee ahhujeeli ? Ja kogu moos.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne