09-02-2017, 02:54 AM
Ma ei teagi nüüd täpselt kas tohib siin sõna võtta vaadates natuke kastist välja või tembeldatakse kohe ketseriks 
Mul tuli selline idee, et kõrvutada puugaasi ja teemas olevat bensiini aurude peal sõitvat autot, ning vaadata nende kahe karakteristikat. Ühel juhul on meil olemas pea kõik andmed, teisel juhul füüsika ja oletused.
Nagu ma aru saan, siis sõitis ülal toodud aparaat kahe liitriga 100 km maha. Tuhlates natuke netis sain bensiini ja puugaasi MJ numbriteks vastavalt 44MJ/l ja 5,7MJ/kg, seda siis just tootes gaasi puugaasigeneraatoriga. Sellisel juhul on gaasi väärtus oluliselt madalam. https://en.wikipedia.org/wiki/Wood_gas#cite_note-0
Ideaalne puugaas on väärtusega umbes 10+-MJ/kg, kuid meid huvitav kodukootud gaas ei ole seda kohe mitte.
Galaxiel kulus ümmarguselt 90MJ eest kütust.
Interneedus on täis puugaasil liikuvaid autosid, mis liiguvad vabalt 100km 30kg puiduga. Üks kilogramm puitu sisaldab endas umbes 0,7kg puugaasi (juhul kui kodukootud generaator suudab üldse selle kõik sealt kätte saada). Korrutame selle 5.7MJ/kg, see teeb 3,99MJ. Korrutame saadud suuruse 30kg puiduga, saame 119,7MJ. Kuna gaasigeneraatoris pannakse puu nn põlema varem kui sõitma hakatakse ja peale sõitu on seal veel piisavalt materjali mis gaasi edasi toodaks, ning ma juba mainisin kodukootud genekat, võime tegelikult ülal toodud suurusest veelgi maha arvata mõned numbrid, noh nii näiteks 100MJ juurde. Ilus ümmargune number ja tegelikult ei jäägi ju eriti kaugele aurustunud bensiini omast, või mis te arvate? Ühel juhul autod sõidavad ja kõik võtavad seda endastmõistetavalt, teisel juhul ei taheta isegi asja arutada...
Juhiks tähelepanu veel ühele pisiasjale, nimelt, puugaasiga sõitvad autod tavaliselt pidurdavad, kiirendavad, vajutavad lapatsi põhja, sest neil ei ole vaja kütust säästa, seda antakse/saab anda täpselt nii palju peale kui gaasigeneraator parasjagu toodab, teisi sõnu raisatakse. Nagu ma aru sain, siis bensuaurude peal sõideti nn säästusõitu, üks kiirus, et kütust ei kuluks kiirendamisel, kontrollitud (mingi kontroll ikka oli ju) kütte peale andmine. Muide, puugaasiga soovitatakse valida mootoriks just suurem ja võimsam kone, ühtlasi kaasneb sellega tavaliselt ka suurem ja raskem auto, miks see nii on, ma ei tea ega viitsi ka süveneda praegu.
NB: Tegemist on lihtsalt mõningate tähelepanekutega, mis muidugi võivad olla täiesti väärad, seega vabandan juba ette ja taha kõikvõimalike vigade olemasolu pärast, nii arvutustes, faktides kui ka minus eneses ja kolm põlvkonda ette ja taha ka veel.
Mul tuli selline idee, et kõrvutada puugaasi ja teemas olevat bensiini aurude peal sõitvat autot, ning vaadata nende kahe karakteristikat. Ühel juhul on meil olemas pea kõik andmed, teisel juhul füüsika ja oletused.
Nagu ma aru saan, siis sõitis ülal toodud aparaat kahe liitriga 100 km maha. Tuhlates natuke netis sain bensiini ja puugaasi MJ numbriteks vastavalt 44MJ/l ja 5,7MJ/kg, seda siis just tootes gaasi puugaasigeneraatoriga. Sellisel juhul on gaasi väärtus oluliselt madalam. https://en.wikipedia.org/wiki/Wood_gas#cite_note-0
Ideaalne puugaas on väärtusega umbes 10+-MJ/kg, kuid meid huvitav kodukootud gaas ei ole seda kohe mitte.
Galaxiel kulus ümmarguselt 90MJ eest kütust.
Interneedus on täis puugaasil liikuvaid autosid, mis liiguvad vabalt 100km 30kg puiduga. Üks kilogramm puitu sisaldab endas umbes 0,7kg puugaasi (juhul kui kodukootud generaator suudab üldse selle kõik sealt kätte saada). Korrutame selle 5.7MJ/kg, see teeb 3,99MJ. Korrutame saadud suuruse 30kg puiduga, saame 119,7MJ. Kuna gaasigeneraatoris pannakse puu nn põlema varem kui sõitma hakatakse ja peale sõitu on seal veel piisavalt materjali mis gaasi edasi toodaks, ning ma juba mainisin kodukootud genekat, võime tegelikult ülal toodud suurusest veelgi maha arvata mõned numbrid, noh nii näiteks 100MJ juurde. Ilus ümmargune number ja tegelikult ei jäägi ju eriti kaugele aurustunud bensiini omast, või mis te arvate? Ühel juhul autod sõidavad ja kõik võtavad seda endastmõistetavalt, teisel juhul ei taheta isegi asja arutada...
Juhiks tähelepanu veel ühele pisiasjale, nimelt, puugaasiga sõitvad autod tavaliselt pidurdavad, kiirendavad, vajutavad lapatsi põhja, sest neil ei ole vaja kütust säästa, seda antakse/saab anda täpselt nii palju peale kui gaasigeneraator parasjagu toodab, teisi sõnu raisatakse. Nagu ma aru sain, siis bensuaurude peal sõideti nn säästusõitu, üks kiirus, et kütust ei kuluks kiirendamisel, kontrollitud (mingi kontroll ikka oli ju) kütte peale andmine. Muide, puugaasiga soovitatakse valida mootoriks just suurem ja võimsam kone, ühtlasi kaasneb sellega tavaliselt ka suurem ja raskem auto, miks see nii on, ma ei tea ega viitsi ka süveneda praegu.
NB: Tegemist on lihtsalt mõningate tähelepanekutega, mis muidugi võivad olla täiesti väärad, seega vabandan juba ette ja taha kõikvõimalike vigade olemasolu pärast, nii arvutustes, faktides kui ka minus eneses ja kolm põlvkonda ette ja taha ka veel.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!