[Marcello]

Krt, ma mõtlesin täpilt sama asja: 
a) kui ma kütan kaminat ja laon sinna 9 halgu, pistan tule otsa ja saan toa soojaks.
b) ma pistan kaminasse 9 halgu (silma järgi sama kogus mis variant a) ja jälgides toimuvat protsessi ja õigel ajal õhu pealevool muuta väga minimaalseks, siis hakkavad põlema puugaasid kamina lae all, puudel enam absull leeki ei ole, kogu leek on kamina laes nagu virmalised. Ja tuba saab oi-oi kui soojaks.

Ma arvan, et variant a puhul need puugaasid panevad lihtsalt korstnasse jeehat ja kütmisprotsessis paraku ei osale.
Võimalik, et selle bensu ja bensuaurude põletamisega on siin siiski mingi analoogia.

Kamina kütmine ei ole päris õige võrdlus. Puuhalgudest saadav soojushulk on ikka sama, sõltumata kütmisviisist. Lahtises kaminas tavalisel viisil küttes tekib võimas tõmme ning suur osa soojust läheb korstnast välja. Mingil määral ongi see nii mõeldud - kostnast väljuvate suitsugaaside temperatuur peab olema üle 100 kraadi, et põlemisel tekkinud veeaur ei hakkaks korstnas kondenseeruma ja pigi tekitama. Õhu juurdevoolu piirates ja aeglaselt põletades saab ahju kasuteguri suuremaks, aga korstent peab tihemini puhastama. Bullerjani-tüüpi ahjudes ongi ette nähtud selline vaikne vinnutamine ja neil nõutakse üldiselt metall- mitte kivikorstnaid. Puit ise tegelikult ei põlegi - põlevad pürolüüsil tekkinud gaasid ja soojuslikus mõttes pole vahet, kas leek tekib halgude vahel või ahju lae all.