[karvik]

Suured mootorid seepärast, et siis on kasuteguri langus ja võimsuskadu vähem tuntav.

Suurt mootorit ei ole vaja pöördes hoida, et gaasistaja töötaks.

Mis on mootori suurusel või pööretel pistmist puugaasiaparaadi töötamisega? See tootab ju ka ilma tarbijata.

Äkä, ei tööta. Kui mootor läbi katla õhku ei ime, ei ole ka kedagi kes seda katelt elus hoiab.

Veider, puugiaasiseadme ja esimese ottomootori sünniajad on kuidagi valepidi nihkes sellisel juhul. Puugaasiseade 1839 ja ottomootor 1876.

Ajame veel Marko ja paljude teiste kiuste tsitaati edasi.

Puugaasi seade ei olnud aastal 1839 kohandatud vast ottomootorile ja need mis autode peale pannakse on umbsed süsteemid, selles mõttes, et kui hõrendust ei ole ei liigu katlas õhku. Kui sinna lisada miskine korsten ja eraldi klapid mis vajalikul momendil siiasinna liikuma panna saab, siis ta käib niikaua kuni puid on, aga siis läheks ilusa leegiga põlev gaas lihtsalt taevasse, kui just korstnaotsast tulevat gaasi põlema ei pane.
Ja noh, minesatea, lekib mõni siiber kusagil vales kohas natuke liiga palju ja saab mootorisse mineva torujagu pauku tegevat gaasi.

Kõige labasema gaasistamise seadme saab, kui panna plekkvaat puid täis ja selle alla teha lõke. Vaadist tuleb välja üksainumas toru ja sealt on ka gaas tulemas. Küll on komplekt jube kehva kasuteguriga ja ega see gaas ilmselt sealt väga hea ei tule.

Puugaasi kateldega köetakse ka tube, aga see katel on vähe teine kui autole hea on. Põletatakse sal ju gaas peaaegu sealsamas ära kus tekkinud on.

Muidugi oli siin foorumis kusagil vist eraldi gaasitamise teema, et saab ka seal jätkata, et "stihl-niiduki" ehitust teema saaks veidi lühem.