[41Degree]

Kas sa viitsiksid korra süveneda mu puugaasi arvutustesse?

Jees, see oli niikuinii plaanis, proovin hiljemalt nv lõpuks sellele otsa ja sisse vaadata

Läks mõni päev kauem, vast ei ole hullu

Vaatame mingit konkreetset olukorda, näituseks seda, et sõiduk liigub ühtlase kiirusega 100 kmh tund aega. Olgu selliseks tegevuseks vajalik võimsus näituseks 15kW, mis on laest võetud, aga suurusjärguna enam-vähem loogiline number. See tähendab seda, et energiakulu selliseks tegevuseks on 15 kWh ehk 54 MJ.
Nüüd on meil teiselt poolt puit kui energiaallikas. Sõltuvalt tabelist, kust vaadata, pakutakse puidu kütteväärtuseks 13...16 MJ/kg, võtame kuldse keskmise ehk 14,5 MJ/kg. Kui katlast aetakse läbi 30 kg puitu, siis mingil kujul topitakse sisteemi sisse 435 MJ energiat.
Kui me nüüd eelnevad kaks arvu omavahel läbi jagame, saame kogu krempli ehk gaasitekitaja + ottomootori summaarseks kasuteguriks 12,5%. Olgu ottomootori kasutegur nt 30%, siis puugaasi genereerimise kasuteguriks tuleb u 40%.

Sellised kasutegurid tähendavad seda, et kahe "mehhanismi" vahel ehk gaasilisel kujul peaks olema hinnanguliselt 180 MJ energiat. Kui lähtuda toodud energiatihedusest 5,7 MJ/kg kohta, siis saame, et ära peaks tarvitatama mingi 31 kg gaasi. Kui uskuda seda lehte, siis sisaldab puugaas lisaks "kasulikele" asjadele nagu vesinik ning metaan ka paratamatuid ühendeid ehk vingugaasi, süsihappegaasi ning kuni poole mahu ulatuses parasiiti nimega lämmastik. Molaarmasside järgi saab välja rehkendada, kui suure osa mingi ühend kogu massist moodustab, aga juba peale vaadates on selge, et suurem osa sellest lämmastikust tuleb gaasigeneraatorisse sisenenud õhust. Nii et 31 kg gaasi = 30 kg puitu + N kg õhku - korstnast väljunud osa - tuhaks põlenud osa.

See on koht, kus minu ja Viplala arvutuses tulevadki käärid sisse ning põhjus on see, et 0,7 kg gaasi 1 kg puidu kohta on õige, aga see on "kontsentraadi" mass, mitte tarvitatava puugaasi mass. Sellele saab kinnituse siis, kui sellel lehel toodud puidu lagunemise valem ajada tasakaalu mitte ainult süsinikuaatomite suhtes, vaid ka hapniku osakaalu arvesse võttes. Sorri, seda läbi entalpiate kontrollida küll ei viitsi, aga ma olen päris kindel, et kütteväärtus 5,7 MJ/kg kohta on antud puugaasi "kontsentraadi" ja lämmastiku segu kütteväärtusena, mitte "kontsentraadi" kütteväärtusena. Ehk siis ära tarvitatakse mitte 30*0,7=21 kg gaasi, vaid eespool toodud suurusjärguna 30 kg eespool toodud põhjustel.

Nii et kokkuvõttes jõuan jällegi järeldusele, et energia jäävuse seadus tahab kehtida ka puugaasi kulgemiseks tarvitamise korral ning energiakulu jääb ikka teema püstitamisel välja reklaamitust mõnevõrra teise kohta.

Vot selline traktaat sai siis Vastuväited ning kontrakalkulatsioonid on teretulnud, nagu ikka!