[viplala]

Sellised kasutegurid tähendavad seda, et kahe "mehhanismi" vahel ehk gaasilisel kujul peaks olema hinnanguliselt 180 MJ energiat. Kui lähtuda toodud energiatihedusest 5,7 MJ/kg kohta, siis saame, et ära peaks tarvitatama mingi 31 kg gaasi. Kui uskuda seda lehte, siis sisaldab puugaas lisaks "kasulikele" asjadele nagu vesinik ning metaan ka paratamatuid ühendeid ehk vingugaasi, süsihappegaasi ning kuni poole mahu ulatuses parasiiti nimega lämmastik. Molaarmasside järgi saab välja rehkendada, kui suure osa mingi ühend kogu massist moodustab, aga juba peale vaadates on selge, et suurem osa sellest lämmastikust tuleb gaasigeneraatorisse sisenenud õhust. Nii et 31 kg gaasi = 30 kg puitu + N kg õhku - korstnast väljunud osa - tuhaks põlenud osa.

See on koht, kus minu ja Viplala arvutuses tulevadki käärid sisse ning põhjus on see, et 0,7 kg gaasi 1 kg puidu kohta on õige, aga see on "kontsentraadi" mass, mitte tarvitatava puugaasi mass. Sellele saab kinnituse siis, kui sellel lehel toodud puidu lagunemise valem ajada tasakaalu mitte ainult süsinikuaatomite suhtes, vaid ka hapniku osakaalu arvesse võttes. Sorri, seda läbi entalpiate kontrollida küll ei viitsi, aga ma olen päris kindel, et kütteväärtus 5,7 MJ/kg kohta on antud puugaasi "kontsentraadi" ja lämmastiku segu kütteväärtusena, mitte "kontsentraadi" kütteväärtusena. Ehk siis ära tarvitatakse mitte 30*0,7=21 kg gaasi, vaid eespool toodud suurusjärguna 30 kg eespool toodud põhjustel.

Ma arvan, lihtsalt arvan (kuna ma ei tea), et 50% lämmastikku tuleb puidust mitte sisenenud õhust. Tegelt arvan ka seda, et gaasitamise jaoks kulub osa sellest 30kg puidust kuhugile mujale, kuumutamisega kuidagid seotud ehk? Tegelikult mu mõistuse piirid ongi siin kus need on, siit edasi ma ei oska argumenteerida ega vaielda