DT-75 SMD-14
#41

(21-04-2020, 22:49 PM)dt75 Kirjutas:  Tervitus üle pika aja.
Vahepeal üks mure tekkinud siin natiga, et vasakule poole pöörates jääb masin seisma ehk siis parem pool ei vea. Vaatasin siis kohe siduri ja piduri reguleerimis kaante alla. Sealt juba paistis et asi suht õline. Ronisin siis täitsa taga silla alla kus asuvad need luugid, mis hoiavad kinni neid vedrusid, mis peaks pidurilinte trumlist eemale tõmbama, sealt sain kohe korraliku õlilaadungi omale varrukasse. Selles osas ei tohiks ju õli olla kus on trumlid ja lindid?
Kas keegi oskab öelda milles võib olla probleem või kus peaks asjale lähenema?

Tänud juba ette.
Tihendi rabed äramädanenud, olenevalt  kust poolt   tavaliselt   jookseb   löpp ülekande poolt sisse seal  üks tavaline  kummiröngas   mis ajapikku äramädanenud  vöi  öigemini körbenud ,sellepärast  polegi   kasulik  löpmatuseni pingutada  kuna  trummel  läheb liigakuumaks .Ei siin aita muu   kui  laiali kiskumine .Tähik eest ära, väike kaas maha   völlid välja, lindid välja trummlid välja. Köige  nutusem on    vähekasutavate masinate juures üldse see  et kuna  neid on niivähe  tarvis siis   lihtsalt seistes mädanevad köiksugu  tihendid ära aastatega
Vasta
#42

See tihendite vahetus on päev aega pusimist, kui mingit porri pole tehtud ja asjad lahti tulevad.
Tagasillal külgmised kaaned maha, siis pidurilintide pingutus eest ära, lindid välja.
Siis roomik lahti ülevalt tähiku viimasest hambast, tähiku asend ära märkida sest paljudel on avad üle puuritud ja remontmõõdus tiftid pandud.
Nüüd saab külgülekande väikse luugi kätte, siis stopper eest ja saab pooltelje keskavast poldiga välja tõmmata.
Nüüd tuleb tagasilla küljest siduritrummel poltidest lahti keerata ja välja tõsta.
Järgmiseks saab külgülekandelt piduritrumli keskmise mutri ära keerata ja kui hästi läheb tuleb see kahe kangiga kangutades võlli otsast ära.
Kui ei lähe, tuleb teha tõmmits millega saab tõmmata.
Muidugi võib juhtuda, et on vanatüübi tagasild nagu pildil kus piduritrumli südamik on nii pikk, et ei tule külgülekande võlli otsast ära ja sel juhul tuleb külgülekande suur kaas maha võtta ja ülemine võll välja tõmmata.
Siis saab ära vahetada külgülekande sk-tihendi ning võtta välja tagasillast siduritrumli südamiku ning ära vahetada selle taga oleva sk-tihendi ja selle sees oleva imepärase vedruga laialisurutava viguri, mis tihendab pooltelge ja siduritrumli südamikku.
Enne selle ürituse algust on kaval panna alt kinni kõik avad mis lintide ruumi põhjas on ja valada ülevalt sinna ämber diiselkütet ning lasta ilma roomikuteta kiiremal käigul käia 10-15 min vajutades vaheldumisi pidurit ja lahutades külgsidurit.
Pärast lasta see alt välja ning kui on väga must korrata sest muidu seal sees urgitsedes oled kaenlaalusteni neegriga sama värvi ning see hõõrdkatete tolm määrib nii edukalt et puhtaks saamine on tõsine üritus.
Arvestades töömahtu, on kaval vahetada kõik tihendid mis seal on ja piduri ning sidurilindi klotsid ja trumlid üle treida või vahetada kui sooned sees või väga kulunud.
Seest näeb see vigur välja selline:
[Pilt: 090.jpg]
Vasta
#43

Tänud kõigile kaasa mõtlejatele. 
Kunagi olen neid linte vahetanud ja ega selle töö juures väga puhtaks ei jää jah. 
Korra jõudsin päeval masina ligi ja vaatasin taga silla õlitaset ka see tundus üle normi. 
Kui õigesti mäletan, siis käigukasti osa on koos tagasilla korpusega ühes tükis. Kas kasti osas on ka sama õlitase nagu tagasillas? Või käib seal õli kontroll pealt veel eraldi vardaga nagu aeglustus kastil?
Vasta
#44

Eile sain masinat uuesti proovida. 
Reguleerisin tagant külg sidurit linte peale, kangidel tekkisid ilusti ka vabakäigud ja kui kangid tõmmata oma poole jääb masin ilusti seisma ka. 
Vasak pool on ilusti seest kuiv aga parem pool küllaltki õline. Valasin sinna ämbri diislit sisse ja andsin kuuma, puhtamaks sain küll ja keerama ka. Vaatan mis aja peale see õli sinna koguneb jälle. Taga silla õlivarda järgi oleks ka nagu õli liiga palju sees, kaks normi.
Kas tal muidu taga silla ja käigukasti õli on samas korpuses?
Aeglustus kastis on küll eraldi seda  ma olen vahetanud.
Vasta
#45

Kohe tekkis ka muidugi järgmine mure koht.
Tõenäoliselt on õlirõngad kinni, sest on näha et korstna ots läheb õliseks ja kui koha peal tiksub ja mingi aja pärast pööret anda lööb ka korraliku pahmaka korstnast välja.
Kas on mingi mõtteid kuidas asjale läheneda ilma lammutamata ka?
Vasta
#46

http://album.ee/node/29867799/50362997

Kas selline pilt viitab õlirõngastele või võivad klapisääred joosta?
Vasta
#47

Mis seal enne summutiklambri lisamist oli, st miks see nüüd lisati? kaua toru otsast vihma sisse sadanud oli või on see alati ja kogu aeg seisu ajal kinni olnud? Vesi+nõgi tekitavad ka sellise taiese toru peale, kui mootor selle käivitamise järel summutist/kollektorist välja puhub...
Vasta
#48

Vahetasin eelmisel aastal mootori ära, siis oli vaja see toru ots sealt ära võtta ja pärast sai sinna pandud uus klamber. Kui tühikäigul käib ja siis mingi aja pärast annad pööret, siis ka korralik suits väljas.
Tõenäoliselt see mootor seisis ennem juba lahtise korstnaga aastaid, kui ma selle omale sain ja peale panin.
Vasta
#49

(06-05-2020, 19:27 PM)dt75 Kirjutas:  http://album.ee/node/29867799/50362997

Kas selline pilt viitab õlirõngastele või võivad klapisääred joosta?
A Vöta  väljalaskekollektor  küljest  siis ehk  näha  millisest  tuleb , Tegelikult  need rondid seisavad nagunii enamuse ajast  ja kas on  mötet neid remontida   ,remontida siis kui   asi päris hull noh ütleme  sööb öli usinasti .
Vasta
#50

[Pilt: large_29867799_GjoI.jpg]

Tundub, et ajab nelljanda silindri august seda õli just, teised on nagu kuivad.
Vasta
#51

Tere.

Kas siin targemad mehed oskavad öelda, mis vahe on SMD14 ja SMD18 mootoril, kui mõlemad on ilma tubota?
Ja kas mootori ploki pealt on ka kuskilt võimalik seda tuvastada, et mis mootoriga tegu on, kui see tehase pirka pole loetav näitkes.
Vasta
#52

Laias laastus nii, et SMD-14 lühikese pihustiga.
SMD-18 pika pihustiga.
Põhiline erinevus kolvigrupp.
Aga kas 18 tuli tehasest ilma turbota?

Aquila captas non muscas.
Vasta
#53

Okei selle ma suutsin vist välja googeldada, et SMD-18 peaks olema turboga ja ei teagi kas ilma on.
Aga leidsin sellise asja, seda SMD-14 mootorit on ka mitu varianti. SMD-14N.02 SMD-14N.10 ja SMD-14N.16, kas keegi oskab öelda mis nende vahe on?
Omal mul on kaks sellist mootorit peale vaadates tundub, et vahe on ainult selles ühel saab kompressiooni maha võtta ja teisel mitte.
Uurin sellepärast seda, et plaan on ühel mootoril remont ära teha, saaled, kolvid, hülsid, tihendid. Tühikäigul tuksudes kukub õlirõhk nulli peaaegu ja väljalaskesse ajab ka õli korralikult.
Vasta
#54

Kuda vene keelega on?
Toksi sisse "Remont i regulirovka  smd. Fermer.ru"
Hea kui kirillitsas.
Sealt saad kõik vastused remondi, ümberehituse jne. kohta.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#55

Tere.

Kas kellegil on pakkuda Dt-75le taha rippsüsteemi.
Kas T-150 oma on näiteks sama?
Vasta
#56

Kinnitamist vajavatel andmetel jah:
https://www.avito.ru/volgograd/zapchasti...1897015744

Pörssapõlves mäletan, et "lindiga" kündmisel kivissesõitmise tõttu puruks tõmmatud "asi" (ilmselt veolatikronsa) toodi laenuks "pontult".
Vasta
#57

(23-08-2022, 10:47 AM)dt75 Kirjutas:  Tere.

Kas kellegil on pakkuda Dt-75le taha rippsüsteemi.
Kas T-150 oma on näiteks sama?
T-150 on 10 cm laiema raamiga, seega võllid ei sobi.  Samad on ainult tõmmitsad ja alumised aisad. Oluline on leida DT-75  ülemise võlli kinnitamiseks pikkadest varrastest kronsteinid(saavad alguse raamilt kabiini alt).
Vasta
#58

Need pikad kronsteinid on olemas mis raami külge lähevad.
Aga just see ülejäänud osa, pikk võll siis need kaaned sinna peale mis hoiavad seda võlli nende kronsteinid küljes ja võlli külge need kaks hooba ka, mille külge tõmmitsad lähevad.
Tõste silinder on ka olemas.
Vasta
#59

Tere.

Võtsin vahepeal selle jõuvõtuvõlli süsteemi ette.
Tagumine reduktor olemas aga kas kellegil on pakkuda seda pikka võlli, mis paneb selle redukori tööle.
Kas need on erineva pikkusega?
Vasta
#60

Sel lintidega seadmel on päris palju variatsioone kuidas võll pöörlema panna.
1 Sõltumata ülekandest pika võlliga hooratta seest nuutmuhvist taha välja läbi sidurivõlli, kardaani, käigukasti ja tagasilla.
2 Peene sidurivõlliga, kus võll jääb seisma kui sidur lahutada ja hakkab pihta kastivõlli sisenuutidest.
3 Tagasilla korpuses tuleb ülekanne teovõllilt ja jõuvõtuvõll pöörleb lintidega sünkroonis.

Esimese variandi puhul sõltub võlli kuju ja pikkus sellest mis enne käigukasti on.
Seal pole kas midagi, on reverskast või lisakäigukast.

Väga detailselt muidugi teemasse ei süvenenud, kuid neid aparaate sai 7 tk ära lammutatud.
Tavalised kastid läksid vanarauda, lisakastid müüdi maha ja lintidelt ajamiga sillad ostis venelane ära koos mootorite ja radiaatoritega.
Alles pole küll enam midagi, kuna see võll oli juba vanasti hinnatud treimaterjal.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne