MTZ-82 ja kerge kütteõli
#1

Kas äkki leidub siin foorumis mõni targem kes oskaks kiita või laita ideed - sattus kätte tasuta 400l kerge kütteõli ühest lammutatud kütteõli mahutist, värvuselt tumepruun ja ei oma diislile omast lõhna. Tahaks seda MTZ-82-te sisse sööta kuid kas see on pikemas perspektiivis hea mõte st. mida kõrgsurvepump sellest arvab?

 Lugenud ja kuulnud olen et õli tuleb sekka segada kuna KKÕ ei oma määrimisomadusi või siis diisliga mingis vahekorras manustada - oskab keegi kommenteerida?
Vasta
#2

Igal juhul riskid KSP ja pihustite eluga. Keegi ju ei tea, mida selles paagis tegelikult hoiti, eksole. Sildi peal oleva või raudpoltkindel jutt on üks asi, tegelikkus võib aga olla erinev.

Samas talub russi pada märkmisväärses koguses sitta. Ma lasin möödunud suvel ühe raskema nügimistöö käigus läbi korstna pea 15 l kasutatud mootoriõli segus sinise diisliga ja esialgu ei ole mingeid kahjulikke järelmeid märgata. Natuke rohkem suitses... Big Grin

Soojal ajal seguna julgeks proovida, kui KSP ja pihustite võimalik vahetus moraalselt vastuvõetav on.
Vasta
#3

Kindlam variant- vaheta või müü see kahtlane kraam talunikule kuivati kütteks.
Samas mahajäetud metsavahikohas oli nõgestes tankurautolt mahavõetud paak. Leidsin ühe korgi alt hulga diislilõhnalist vedelikku. Selle kõik sõi T 16m paari aasta jooksul. Ämbripõhja muidugi sisse ei valanud.
Vasta
#4

MTZ 82 oli 120l paak vist? Kui väga tahad läbi lasta seda kraami, siis paneks 70l õiget diislit ja 50l teist.
PS! Säärane tegevus omal vastutusel, teisi pärast mitte süüdistada, et masin nüüd katki ja teie( ksf-id) süüdi. Cool

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Vasta
#5

Kerge kütteõli (loe: tundmatu vedelik) paneb kindlalt pumba ja võimalik et ka pihustid tuksi. Raskel ajal ära proovitud asi. Seguna oht kindlasti väiksem, kas ka olematu, ei julge öelda.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#6

Esmalt proovi kas see ollus niisamagi süttib.
Korralik kerge kütteõli toimib muidu kütusena küll, vanavanemad mul panid vana hiluxiga mitu aastat punasega ringi, minu teada midagi hullu küll ei juhtunud.
Vasta
#7

Õli sisse kallata ja peaks kõlbama küll. Iseasi kas see vedelik tuld üles võtab ,ennem proovi ära ja siis tee solli. Big Grin
Vasta
#8

Mu T 16 kooles just maha kütteõliga!!!! Isiklikult ma ei soovita, muidugi soovitajad kui sellised soovitavad kahetaktilise seguõli sisse lüüa. Ei see aita. aga noh kui hakkama saad olen üks suur kõrv. Jaga meilegi oma katsetuste tulemusi

Veel pole maha löödud
Vasta
#9

Ei soovita seda pruuni ollust traktorile panna,kui sa ei taha edaspidi pumba remondile peale maksta.


Vasta
#10

Kõige mõtekam idee käidi siin välja. See ollus läbi katsetada, kas ta põleb (siinjuures kas ta põleb 100% või mingi osa jääb ka alles? - kalla törts ämbrisse ja pika ajalehega pane tuli otsa vaata mis alles jääb)  Kui asi täielikult põleb siis tasub see ollus tõesti viljakuivatisse saata. Enamjaolt seal kasutatakse ka juba sinist pm kütet.   Üritada see ringi vahetada.

Mingi idee läbi seda rusis kasutada? No rikas poiss oled kui selliseid karvaseid ubinaid omad.  See võib lõppeda kahtepidi, Ühtepidi saad mootorist jagu, teisipidi võib õnnestuda.  Kõige sitemal variandil kaotad mootori ja lisaks veel solgitud kütte tõttu kaotad veel head kütet ka. Õli juurde lisamine leevendab kasutust lühiajaliselt.  Samas kuna ta juba on pruunika värvusega, siis ise ei kasutaks.

Endal kogemust niipalju punase küttega.
3 kütusepumpa õhtal neljandal panin käe vahele ja keelasin seda ollust paaki kallata.
Kahele mootorile sai kapital tehtud. Ühe müüsime maha.
Nii kiiret mootori kulumist kui selle hea kütte tulemusena ei ole mina oma elus veel kohanud. Selline tunne tuli peale, et keegi oleks kütte asemel hoopis ämbritäie jämedat liiva paaki pannud ja selle läbi filtrite, kütusepumba, pihustite surunud silindripeale ja siis see veski seal jahvatas ja jahvatas mõnuga.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#11

400L on ikkagi põllumajandusliku kütte väärtusega võrreldes ikkagi 300 euri.

Kui palju endal aega käes on, et viitsid solkida?
Kui palju maksab pump, pihustid, paagi puhastus, kütusefiltrid, mootor?
Kas masin peab töökohustusi igapäevaselt täitma? Ehk paugu pill olema?

Minu kogemus põhineb sõidu autol nimega vw, millest üritasin vana õli läbi põletada. Sõitis küll, kuid probleemid olid järgnevad:

1. Hommikune käivitus kahtlane, ei saanud kunagi kellapealt kindel olla, millal käima saab.
2. Pidev jebla kuskil teeveeres. Küttefilter kinni, ja uue paigaldus. (käed rokased, aja kulu jne)
3. Küttefiltri hind hakkas tegevust nullima. Odava 4 eurise filtriga sai sõita 80km, 8 eurisega 120km. 

Kui kunagi hiljem mootor sai lahti võetud, siis nagu eespool mainitud, on mootorist nagu liiv läbi käinud. Silindrid ulmeliselt kulunud, pihusti otsa ümbrussesse kasvas mingi valge ollus (väävel arvatavasti), mis takistas pihustil mootorisse pihustamast. (sellest ka kehv käivitus ja suitsemine)

Muidugi pump oli ka peale seda kulunud. Kui õpetasid mootori õli pealt käima, siis tava küttega enam ei saanud sõita. (plunser hõre)

Kogu selle kadalipu läbimisel sain selgeks, et lihtsam ja ka pikemas perspektiivis on odavam sõita normaalse kütusega  Big Grin Värvusel natuke teine lihtsalt Rolleyes .

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#12

Vaadake diislikütuse ja kütteõli koostist. Kütteõlis on väävlit kõigest u. 200 korda rohkem kui diislikütuses. Rolleyes
Vasta
#13

Kui kallima filtriga sai rohkem sõita siis järelikult kallim sitem.
Korra on saanud proovitud seda pruuni ollust.D243 peale tunnist töötamist hakkas tunda andma et midagi imeliku toimub.Tavalist segus õliga peale ja jäi käima.Õnneks midagi selle ajaga pekki keeranud.
Vasta
#14

Ei ole sitem, vaid filtri elemendi ülesehitus on erinev. Väliselt samad, kuid sisud on totaalselt erinevad.

Odaval juhul on paber element rulli/koonusesse keeratud, kus siis küte tõmmatakse läbi. (lõikasin pooleks ja uurisin filtrit seest, tegemist oli SCT filtriga)
Kallimal juhul on filtri elemendi ehitus selline nagu õlifiltril on. (jällegi lõikasin pooleks ja uurisin sisu, tegemist oli MANN-i filtriga)

Miks kallimaga sain rohkem sõita, kallimal on filtri pindala oluliselt suurem. Ehk siis sodi mahtus filtrisse rohkem, ennem kui kütet enam kätte ei saanud.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#15

Sanna taga tiigiääres rääkis miku mannile,
et ahjuküte russikatla hõkva olli kanni pand....

Noo mida juttu, jällegi loed ja imestad et kus on alles imelood siin ilmas juhtunud....
90ndtel kui veel põllumajandus ausees oli siis käisid enamus põllumajandusmasinaid punase ahjuküttega ning polnud häda ei miskit, vähe kallati õli sekka ja põles küll, meiegi majapidamises..  Hetkelgi veel kasutusel russ, t40, ja dt75 mis on läbi mootori ajanud kümnete tonnide viisi ahjukütet omalajal ning pole neil keegi ei pumpa vahetanud ega midagi, pihusteid ikka aga see juba loomulik kulumine...  Mootorid igati tihedad ja ei saa küll öelda et kohe otsad annavad. 

Kui niisama käes siis mis sa sellega ikka teed, viid jäätmejaama või? Muidugist et törts õli juurde, vahest ehk isegi diisliga pooless ja tuld... Mis tast sitta siin heieteda, üts kraaksu ees ja kümme kohe õkva takka järgi et nääd sääl nanne sannas rääkis et mu nõnna juhtunu ja ülejäänu kiitva kohe takas...  Big Grin   Toungue

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#16

Tänud vastajatele!

Nagu näha siis kogemusi seinast seina.. aga ma kardan et see pruun ollus küll kunagi punane ei olnud st. ei saa võtta kui punase ahjukütte pähe seega jätan selle loomkatsed kellegile teisele teha. Muidu polekski hullu kui mootor või traktor sent surmale võlgu oleks, kallaks ja tallaks aga kuna mu vana RMK raud on end ilusti üleval pidanud st. pole käivitamisega mingeid probleeme ja ei suitse siis oleks ka patt talle sellist tundmatud rüübet sisse kallata. Teada on et see peaks ca 5-10 aasta vanune kütteõli olema. Ta on mulgi pool aastat vaatides seisnud lihtsalt nüüd vajadus oma metsas hooldusraiet teha enne kui maapind väga pudiks läheb, veab välja pikalt haaratsiga ja russi kone võtab ikka omajagu aga kui ikka oht pumpa ja pihusteid kahjustada siis jääb kokteilide tegemine ära (Loe : ei viitsi vahetada/parandada  Big Grin )

Küsiti põlemise kohta - põleb väga hästi, ise kasutan seda saepuruga segatuna garaaziahjude süütamiseks, väga muretu- viskad tiku ja läheb!
Üldiselt kuna ta mul seal vaatides seistes leiba ei küsi siis jääb see kütteõli vist metallisulatus ahju põletile, kui selle kunagi valmis meisterdab. 

pilte peategelasest :
         
Vasta
#17

See ollus on tõesti omaette klassist....  Big Grin   Toungue

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#18

See ahjukütus on valatud masuuditünni ja sealt see värv ja mitte diislikütusele omane lõhn.
Vasta
#19

(18-02-2017, 17:53 PM)süsikas Kirjutas:  See ahjukütus on valatud masuuditünni ja sealt see värv ja mitte diislikütusele omane lõhn.

No sellise ollusega olen sõitnud vast ikka hulga aega. 80-ndatel saime kaks kopkat liiter ahjukütust osta ja selle kallasime 5 tonnisesse tünni. Seal oli ka masuut sees. Lasin selle kõik läbi oma VW-LT-28D Perkins 4.165 mootori. Kogus oli vast nii paari tonni jagu. Big Grin  Talvel oli jama,tõmbas küttefiltrit kinni.... aga siis keerasin mõned tiirud 6 mm. vask-piduritoru ümber kollektori ja leegitoru ja sõitsin kõik selle solli ära. Ma kurnasin selle kraami ka läbi tiheda kaltsupuntra,sai hulga parem. See kraam lõhnas ka jube imelikult,parafiini hais oli tunda.
T.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne