abi tarvis auto ei läinud üv-lt läbi. Heitgaasid ikka!!!!

(02-04-2017, 14:20 PM)Dexter Kirjutas:  Tunnistan, et mitte üheski, aga see kestvuse teema ju ilusti näha tänavapildis, ehk siis teeninduste ustetaga. Mis siin enam nendes lülides uurida ja vaadata kui tegelikkus tuuakse inimesele "koju" kätte.

"Koju kätte" toodi sulle näiteks Volvo.

Aastaid nad rabelesid selle nimel, et teha parim auto maailmas. Ja kerge see ei olnud, sest Mersu tegi oma tuntud headuses W124-ja ja Audi, krdi, sitarattad, tulid välja oma üleni tsingiga üleujutatud keredega. Bemm üllatas samuti asjadega, mida tänapäeval keegi ei suuda uskuda, et üldse võimalik on.
Toyota pani külge ainult, vist 555-e juppe, mille rooliotsad ei lagunenud mitte kunagi ära. Mitte kunagi. Puksid samuti.
Ühesõnaga, kõik tegid endast parima, mis suutsid.

............

Ega sa juhuslikult ei tea, mis Volvost edasi sai?
Pärast seda, kui nad viimasena oma 850-ga välja tulid ja isa ostis selle omale poest, sõitis milku, siis suri ära ja poeg sõitis veel milku otsa....
Sama oli nende tehtud rekkade ja bussidega...

Ilmselt sa ei tea.


Sest SELLISTE asjade...

[Pilt: Singer%2099%20Y8532609.jpg]

...aeg on ammu möödas.
Neid enam ei tehta, sest kui sa neid toodad, siis sured kohe nälga või jääd võlgadesse ja sinu tehas müüakse 1€-ga kellelegi teisele maha.
Sest iinlased teevad samasuguseid ja need maksavad 10 korda vähem. Loomulikult, inimene ostab ju odavama.

Ja nüüd, mine padavai oma traffo taha seda juttu edasi rääkima. Mehed ootavad.
Ütle, et foorumist lugesid.

.
Vasta

Tegelikult Dexteri väide nii ulme ei olegi. Suhtlen inimesega, kes küll ise tootmistsüklis osalenud ei ole aga töö tõttu on külastanud nii mõndagi autotehast ja antud teemaga vägagi kursis ja tema sõnade kohaselt uuemad masinad ei ole enam "rauast ja pommikindlad", kuna materjali tehnoloogia on oluliselt edasi arenenud võrreldes paarikümne aastase taguse ajaga. Seetõttu on väga täpselt võimalik arvutada välja erinevate koormustega ja liikuvate osadega juppide eluiga. Kunagi kui see veel nii täpselt võimalik ei olnud, siis tehti paljud asjad suure varuga. Business as usual.
Vasta

(02-04-2017, 13:05 PM)stihl Kirjutas:  
(02-04-2017, 12:42 PM)mossepower Kirjutas:  ...

1. Pane selle meistri nimi mulle privasse ja vaatame selle asja üle. 
Man. kastiõli on kõikides ladudes kõikidele kastitüüpidele riiulil ning kuulub vahetamisele, kui klient seda ise soovib. Tehas, jah, nõuab ainult DSG-de õlivahetust.

2. Kastiõli vahetus ei ravi MITTE KUNAGI pekkis sidurikorvi. Kui ragiseb, siis peale õlivahetust jääb edasi ragisema.
Vaheta sidur ära ja asi saab korda, kest sidur on kuluosa nagu õlifiltergi, ainult 10x pikema intervalliga. Kahjuks sama kehtib ka hooratta kohta.
1. Nime ei olnud põhjust vaadata niiet seda ei tea. Aga oli see detsembri lõpus ja sellist infot andis Pärnu salongis kohapealne töötaja, kelle juurde tehniliste probleemide, remondi soovi korral pöördutakse/suunatakse.

2. Ragin oli ainult siis kui kõrgemalt käigult madalamale vahetada, et teinekord läks madalam käik raskelt sisse koos ragina/vibraga. Nüüd pole seda nagu enam olnud, aga samas ka jõudu igasuguseks käiguvahetuseks on vähem vaja. Vana õliga (eirti talvel suure miinuskraadiga) tuli käik ikka sisse lükata jõuga, aga nüüd teinekord hüppab/läheb ise sisse kui pole veel kangi lõpunigi jõudnud viia. Viimane oli täitsa ooatamatu üllatus.
Vasta

[quote pid='419536' dateline='1491132849']
...aeg on ammu möödas.
Neid enam ei tehta, sest kui sa neid toodad, siis sured kohe nälga või jääd võlgadesse ja sinu tehas müüakse 1€-ga kellelegi teisele maha.
Sest iinlased teevad samasuguseid ja need maksavad 10 korda vähem. Loomulikult, inimene ostab ju odavama.


[/quote]

Küsimus ei olegi niipalju selles, et iinlased teevad odavamalt, vaid pigem selles, et kui sa teed liiga hea asja, siis sa kahandad sellega iseenda turgu. 
Kui auto kestab 3a ja 100kkm, siis ostetakse ju hiljemalt 3a pärast uus auto, kui auto kestab 30a ja 1Mkm, siis järelikult jäävad need autod kasutusse (kasutatud autode turule) ja uutele autodele on ostjaid vähem.
Vasta

(02-04-2017, 13:05 PM)stihl Kirjutas:  
(02-04-2017, 12:42 PM)mossepower Kirjutas:  Analoogne näide, hiljuti tahtsin vahetada 10+ a. vana VAG diisli manuaalkasti õli, uurisin Moller autost et mis õli panna et kindlasti õige saaks (sünkrode suhtes). Sealt öeldi et manuaalkasti õli on eluaegne ning seda ei vahetata ja keegi polevat kunagi veel sellise idee peale tulnudki.
Samas inglise keelse info alusel soovitatakse vahetada manuaalkasti õli iga 90k km järel. Tegin siis esinduse arvates mõtetu lükke (manuaalkasti õli vahetus) ning käikude vahetus muutus sujuvamaks ning ragin käiguvahetusel kadus pea 90% võrreldes eelnevaga. Et 400k km oli eluaegset õli ikka veidi kehvemaks muutnud uuega võrreldes.

1. Pane selle meistri nimi mulle privasse ja vaatame selle asja üle. 
Man. kastiõli on kõikides ladudes kõikidele kastitüüpidele riiulil ning kuulub vahetamisele, kui klient seda ise soovib. Tehas, jah, nõuab ainult DSG-de õlivahetust.

Mul kah Corvairil manuaalkast jebis, ja esimesel lülitamisel (peale käivitamist) teist käiku sisse ei saanudki, enne kui kolmas-neljas, ring tehtud. Peale käikude läbi lappamist (sõites), osales ka teine käik, kerge krõpsuga. Lugesin USA foorumit ja seal mitu tegelast sama sümptomiga. Tegelased küsisid foorumis nõu ja nõu nad ka said: "vaheta kastis õli". Nagu foorumis tihti juhtub, kui inimene saab probleemi moel või teisel lahendatud siis enam kirjutada ei viitsita, et mis siis sai ja kuidas lugu lõppes.
Kirjutasin ka ise oma probleemist ühele Corvairi remondi autoriteedile ja vastus oli ülla-ülla: "usually oil change will solve the problem, use GL-4 oil".

Ja nii oli. Probleem lahenes õli vahetusega. Ilmselt eelmine omanik oli kasutanud kas GL-5, või siis GL-4/GL-5 markeeringuga kasti õli.
Müügi kalad ei ole sellega eriti kursis. Kui mul on ette nähtud GL-4 siis nad soovitavad silmagi pilgutamata GL4/GL5 õli, kuna neil riiuli peal muud ei ole. Et sobib mõlemale. Aga EI SOBI. Õnneks lappasin enne netti ja targad hoiatasid, et markeeringu GL4/GL5 taga on tegelikult puhas GL5 ja see paraku vanematele kastidele ei sobi, kuna ta ei määri värvilisi metalle, ehk siis sünkroneid.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

(02-04-2017, 20:55 PM)spitfire Kirjutas:  
(02-04-2017, 12:42 PM)mossepower Kirjutas:  Analoogne näide, hiljuti tahtsin vahetada 10+ a. vana VAG diisli manuaalkasti õli, uurisin Moller autost et mis õli panna et kindlasti õige saaks (sünkrode suhtes). Sealt öeldi et manuaalkasti õli on eluaegne ning seda ei vahetata ja keegi polevat kunagi veel sellise idee peale tulnudki.
Samas inglise keelse info alusel soovitatakse vahetada manuaalkasti õli iga 90k km järel. Tegin siis esinduse arvates mõtetu lükke (manuaalkasti õli vahetus) ning käikude vahetus muutus sujuvamaks ning ragin käiguvahetusel kadus pea 90% võrreldes eelnevaga. Et 400k km oli eluaegset õli ikka veidi kehvemaks muutnud uuega võrreldes.


Mul kah Corvairil manuaalkast jebis, ja esimesel lülitamisel (peale käivitamist) teist käiku sisse ei saanudki, enne kui kolmas-neljas, ring tehtud. Peale käikude läbi lappamist (sõites), osales ka teine käik, kerge krõpsuga. Lugesin USA foorumit ja seal mitu tegelast sama sümptomiga. Tegelased küsisid foorumis nõu ja nõu nad ka said: "vaheta kastis õli". Nagu foorumis tihti juhtub, kui inimene saab probleemi moel või teisel lahendatud siis enam kirjutada ei viitsita, et mis siis sai ja kuidas lugu lõppes.
Kirjutasin ka ise oma probleemist ühele Corvairi remondi autoriteedile ja vastus oli ülla-ülla: "usually oil change will solve the problem, use GL-4 oil".

Ja nii oli. Probleem lahenes õli vahetusega. Ilmselt eelmine omanik oli kasutanud kas GL-5, või siis GL-4/GL-5 markeeringuga kasti õli.
Müügi kalad ei ole sellega eriti kursis. Kui mul on ette nähtud GL-4 siis nad soovitavad silmagi pilgutamata GL4/GL5 õli, kuna neil riiuli peal muud ei ole. Et sobib mõlemale. Aga EI SOBI. Õnneks lappasin enne netti ja targad hoiatasid, et markeeringu GL4/GL5 taga on tegelikult puhas GL5 ja see paraku vanematele kastidele ei sobi, kuna ta ei määri värvilisi metalle, ehk siis sünkroneid.

Asi on vist tegelt selles, et GL5 hõõrdetegur on madalam ning GL4 omadusi arvestades disainitud sünkronisaatorid ei pruugi haakuda. Lisaks sellele võib GL5 värvilist metalli oksüdeerida.

Eelmisele jutule lisaks, olen E39 manuaalkastil näinud tehase silti, et õli on eluaegne.
Vasta

Kui ma nüüd öigeti mäletan, siis oli BõõMWõõ käigukastiõli eluiga ka antud. Küll on jutt traffotagune ja enam ei mäleta kui kaua see eluiga oli.
 Eluaegse garantiiga tööriistadel on eluaeg 10 aastat. On ka muidugi erandeid, aga selle põhjal kui selle BÜmari käimaõli eluiga on ka aatates antud ja 10 või näiteks 100 000km, siis ongi õli eluiga läbi ja peale õli vahetust käitub käima paremini.
Võta aluseks, et tänapäeval arvestatakse ühe neljarattalise käsna elueaks näiteks 200 000km, siis seal kastis see Basaks muutunud õli käib kah vast niikaua ära, kuni naguinii tuleb kõik molekulideks lammutada ja peale kõigi molekulide uutega asendamist läheb naguinii järgmine eluaegne õli sina sisse, et saaks sõita jälle järgmised... jne.
Kuna reaalselt molekulide vahetus maksab "venekeeles" siis tehakse tehasele kasulik otsus ja ostetakse uus käsn.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(02-04-2017, 16:51 PM)ivoalaska Kirjutas:  Tegelikult Dexteri väide nii ulme ei olegi. Suhtlen inimesega, kes küll ise tootmistsüklis osalenud ei ole aga töö tõttu on külastanud nii mõndagi autotehast ja antud teemaga vägagi kursis ja tema sõnade kohaselt uuemad masinad ei ole enam "rauast ja pommikindlad", kuna materjali tehnoloogia on oluliselt edasi arenenud võrreldes paarikümne aastase taguse ajaga. Seetõttu on väga täpselt võimalik arvutada välja erinevate koormustega ja liikuvate osadega juppide eluiga. Kunagi kui see veel nii täpselt võimalik ei olnud, siis tehti paljud asjad suure varuga. Business as usual.
Ee... Dexteri väide on selles osas õige, et tänapäeva auto ei pea vastu nii kaua kui pidas kirstuvolvo või taksomersu. Küll aga on põhjus ja tagajärg segi nagu puder ja kapsad ehk analoogselt mõnele teisele olukorrale: tunned, et kõht on tühi, ja tuletad meelde, et pole ammu söönud - järelikult "pole ammu söönud selle pärast, et kõht on tühi"!

Lihtsalt mõtlemisaineks, vastavalt sellele lehele oli aastal 1997 autentse sedaan-kirstu müügihinnaks 34k$ ning kaks aastat hiljem S80 müügihinnaks sama auk ehk 36k$. Arvestades inflatsiooni võib hinna lugeda umbes-täpselt samaks. Kas nüüd mõni Volvo-spets oskab ette lugeda S80 baasvarustuse, mida 900-stel ei olnud? Püsikas, 4x el.aken, pardaraal, eelpingutiga turvavööd, turvapadjad jne jne... Need kõik peavad autosse kuskilt tekkima, järelikult on neil Volvo jaoks oma soetusmaksumus. Selleks, et kasum per auto enam-vähem samaks jääks, peab millegi muu maksumus (vähemalt) samavõrd alla minema. Ja nii minnaksegi rooliotsavalmistaja juurde ja küsitakse: "Kuule, kas odavamalt ei saaks?". Rooliotsategija teeb ridamisi katseid ja ütleb: "10% odamalt saab, aga kestab 40% vähem." Seepeale ütleb autotootja, et "näe, meie auto peab kestma vähemalt nii palju ja selle jaoks on siin minu tehnilised nõuded ja neile peab junntükk vastama, kas vastab?". Ja selle peale siis rooliotsatootja katsetab/laseb katsetada ja tõestab, et vastab. Uskuge, tsüklikatsete korraldamine on piisavalt keeruline ja ajamahukas, et neid ei tehta selleks, et näha, millal siis puruks läheb. Oluline on vastupidavus vastavalt tootjapoolsetele nõuetele, mis pärast seda saab, ei huvita kedagi: kui kestab, siis on selle nimi töövõit, kui laguneb molekulideks, peab asja uurima (märksõnad on masstootmine ja kuus sigmat).

Ja kui nüüd eelneva valguses veel paar iteratsiooni teha, saamegi teada, kuidas sai rahvakäru-vee-kuus-sadakümme-kilovatti omale ehitusterasest nukkvõllid: nukatootja tegi mõnikümmend prossa odavamalt 2 korda kehvema asja ja kogu moos. Järelikult oli katsetsükkel ja nõuded puudulikud, muud midagi.

Kuidas end tavakodanikuna selle eest kaitsta ja leida siis auto, mis kestab päriselt ka pool milli? Ainuke variant on hakata autotootja kaupa välja küsima, mitu lülitust on suunatulekang ette nähtud tegema, mitu tundi soolaudukambrit on mõnele õõtsale ilma roosteta ette nähtud ning millises suunas koormatuna kuulliigendeid kulutatakse ning pärast mitut tsüklit puruks tõmmatakse. See kogu dokumentatsioon on olemas, aga kui seda isegi jagataks, siis ma olen veendunud, et 85% protsenti autoostjatest ei oleks võimelised katsete sisust aru saama ning vähemalt 99,99% autoostjatest ei suudaks kahtegi katse ülesehitust põhjendatult kritiseerida ning midagi paremat välja pakkuda (mina nendehulgas).

Ei ole mina siiani näinud ühtegi inseneri, kellele oleks antud ülesandeks teha auto külge õige läbisõidu juures katki minev asi... Kohe huviga räägiks sellise inimesega juttu Smile
Vasta

(02-04-2017, 23:43 PM)41Degree Kirjutas:  Ei ole mina siiani näinud ühtegi inseneri, kellele oleks antud ülesandeks teha auto külge õige läbisõidu juures katki minev asi... Kohe huviga räägiks sellise inimesega juttu Smile

Selle inimesega räägiks heameelega juttu ka ntx. USA 100 milljonit autoomanikku ning kes pärast seda jutuajamist pöörduksid nagu üks mees kohe kohtusse, et autotootjalt mingit pappi kahjutasuks välja nõuda.
Seega, vaevalt see inimene sel  teemal eriti rääkida soovib, seda enam, kui tal on ka ntx pere ja ta soovib ka edaspidi planeedil MAA eksisteerida... Big Grin

Muideks, tegelt, kas mitte Apple`l ei olnud vahepeal mingi kohtuasi kaelas, et nende akud kestsid a`la umbes garantiiaja ning keegi vist tõestas ära, et nende protsessorid olidki selliselt disainitud....? 
Niiet, tegelikult on sellise inimesega teoreetiliselt võimalik siiski rääkida....



Aga kui autodest edasi rääkida, siis kas mitte Omegal/Vectral ei olnud suunalüliti (v. kojam. lüliti) selle kummiluti all mingi nö. läbisaetud koht..? Et muidu oli lüliti tugevast ja paksust plastist, aga ühe koha pealt nö. mõeldud purunema.  Mäletan, omal ajal Opelis töötades neid ikka sai kastide kaupa müüdud ja mite kontaktivigade pärast. Noh, mantlihõlm jäi taha vms.
Opeli mehed oskavad kommenteerida, täpselt ei mäleta enam. 


Aga seda ma mäletan küll, et kui kolhoosi kuskilt töökojast tuli välja mingi ämber tavotiga, siis see ollus seal ämbris meenutas ikkagi seda sama tavotti ja oli täiesti määritav ja ei kuivanud pulbriks.
Kui aga teatud VAG-i autode kojamehe mehhanisme lähemalt vaadata, mis keset klaasi u. 7-10a vanusel autol järsku seisma jäävad, sest mootor ei jäksa enam ja termokaitse rakendub, siis on see tavott seal liigendi vahel küll kuidagi kahtlaselt tahkeks muutunud....
Juhus?
Ja kindlasti on juhus ka see, et tavainimene seda kavalasti kokkuneeditud mehhanismi määrida ei oska ja ostab poest uue...?
Loomulikult on selle kahekomponentse ja 7me aastase kuivamisajaga määrdega määritud KÕIK selle auto sõlmed. Lukud, jne.


Stabikakont, kui keegi mäletab, milline vanasti välja nägi.
Pikk pulk, neli kummipuksi, seibid ja keskel toru. Kogu see jama kestis igavesti. Ja neid kummipukse vahetati lihtsalt selle pärast, et nad kohe mitte midagi ei maksnud.
Kuidas tänasega lood, selle munakatega stabikaotsaga? Ma olen veendunud, et neid on vahetanud absull iga autoomanik, kes igapäevaselt sõidab, loomulikult ka see, kes ainult garantiiautodega sõidab. Sest see on "loomulik kulu"


Üks traffotagune jutt ka: keskmise sõiduka tagaklots, kui just kässariga ei sõida, kestab umbes 80 - 120t km. Olenevalt sõidustiilist jne bla-bla
Teatud automargi elekrrikässaritega versioonidel kestab seesama klots ca 40 tkm....?????
Tehase põhjendus oli, et kui läbi kojamehe töötamise saab auto aru, et vihma sajab, siis maanteel lastakse korrapäraselt ja õrnalt tagaklotse vastu ketast, et "ketast kuivatada".
No tule taevas appi, ütleks mõni....


Kunagi Toyota tegi valmis reaskuuese (või oli see V6, ei mäleta) mootori, millele võisid mündi klapikaane peale töötamise ajal püsti peale panna ja see ei kukkunud pikali.
Sellel Toyotal EI OLNUD kahemassihooratast.
Kes täna "kahemassiga" sõidab, minge õue ja pange oma mootorile münt püsti peale.


Küss IT meestele: kas on kuidagi võimalik kindlaks teha, et kas teatud automargi Xenoni plokis on mingi loendur, mis lihtviisil loeb, mitu korda sa tuld kasutad ja teatud arvu täitudes lihtsalt "lõhkab" kuskilt mingi komponendi...? Ehk siis meistri ja kliendi vahel areneb vestlus teemal , et teie autol pole mitte esitule pirn katki, vaid vajab vahetust xenoni plokk, mis maksab 350€ ja kas võime selle kohe ära vahetada, meilon laos neid hetkel 17tk olemas....
Tegelt ma ise arvan, et vist ei ole, muidu oleks keegi juba sel teemal rikkaks saanud...


.
Vasta

(02-04-2017, 21:37 PM)onemanband Kirjutas:  Asi on vist tegelt selles, et GL5 hõõrdetegur on madalam ning GL4 omadusi arvestades disainitud sünkronisaatorid ei pruugi haakuda. Lisaks sellele võib GL5 värvilist metalli oksüdeerida.

Eelmisele jutule lisaks, olen E39 manuaalkastil näinud tehase silti, et õli on eluaegne.

Kuna endal kohe järjekordne kastiõli vahetus ees, siis see oli praegu huvitav teadmine. Tegemist siis GM grupi M32 kastiga, mis veidi õrnake on ja targemad on soovitanud kastis õli 30kkm järel vahetada. Eelmine kord läks sisse GL4+ õli (nõue on GL4) ja jahedama ilmaga on (eriti 2. käigu) käiguvahetus veidi rabe.

Olin plaaninud http://www.maardekeskus.ee/total-transmi...p-205.html sama õli kasutada, aga nüüd on ilmselt veidi tuhnimist - 75W80 GL4 valik pole just eriti suur.
Vasta

(03-04-2017, 09:55 AM)rulli Kirjutas:  Kuna endal kohe järjekordne kastiõli vahetus ees...
Seoses sellega meenub kullafondi estraadiklassika...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(03-04-2017, 09:33 AM)stihl Kirjutas:  
(02-04-2017, 23:43 PM)41Degree Kirjutas:  Ei ole mina siiani näinud ühtegi inseneri, kellele oleks antud ülesandeks teha auto külge õige läbisõidu juures katki minev asi... Kohe huviga räägiks sellise inimesega juttu Smile


Üks traffotagune jutt ka: keskmise sõiduka tagaklots, kui just kässariga ei sõida, kestab umbes 80 - 120t km. Olenevalt sõidustiilist jne bla-bla
Teatud automargi elekrrikässaritega versioonidel kestab seesama klots ca 40 tkm....?????
Tehase põhjendus oli, et kui läbi kojamehe töötamise saab auto aru, et vihma sajab, siis maanteel lastakse korrapäraselt ja õrnalt tagaklotse vastu ketast, et "ketast kuivatada".
No tule taevas appi, ütleks mõni....
.

Kas seal ei või olla kulumise põhjuseks erinevad veojõukontrollid jms...?
Enda Bmw-l mäletan taga klotse läks küll üsna tihedalt, eriti talvel libedaga.

4xOpel 3xChevrolet
Vasta

(03-04-2017, 09:55 AM)rulli Kirjutas:  Kuna endal kohe järjekordne kastiõli vahetus ees, siis see oli praegu huvitav teadmine. Tegemist siis GM grupi M32 kastiga, mis veidi õrnake on ja targemad on soovitanud kastis õli 30kkm järel vahetada. Eelmine kord läks sisse GL4+ õli (nõue on GL4) ja jahedama ilmaga on (eriti 2. käigu) käiguvahetus veidi rabe.
....
aga nüüd on ilmselt veidi tuhnimist - 75W80 GL4 valik pole just eriti suur.
Ma panin siit sama asja kõrvataha - mu 2tk GM kastid (F20 ja FM55, mis on vist F35 põlvkonnast) on kah nn meinstriimõlid saanud ning 2.käigu sünkro võiks paremini töötada. Arvasin seni, et probleemiks on kulumine, aga ehk aitab tõesti GL4 õli, mis neile ette nähtud on. Muidu üks kast käis mul ka lahti ja ma ei osanud sünkrole midagi ette heita...

...ja stihli viidatud klotsikulumine on osalt kindlasti kolmetäheliste turva-abimeeste süü: fakt on, et libedal ajal suurendavad nad natukenegi kiirustavama sõidustiili puhul pidurite kasutust. Kui palju, on iseküsimus. Ka ei soovi ilmselt enamus nn autoinimesi endale vähekuluvaid klotse: klotsi töövõime ja eluiga on ju pöördvõrdelises seoses.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(03-04-2017, 11:22 AM)Simson0077 Kirjutas:  Kas seal ei või olla kulumise põhjuseks erinevad veojõukontrollid jms...?
Enda Bmw-l mäletan taga klotse läks küll üsna tihedalt, eriti talvel libedaga.

Ei ole. Vähemalt esivedul.
Ühe raskema kundega oli probleem, miks tema autol klots 40k pealt vahetusse läks ning ta palus tehasesse päringu teha.
Tegime päringu ja Wolfsburgi ametlik vastus oli selline.

Kunde, muideks jäi isegi rahule, et tal Passat nii "tark" ja ohutu auto... Toungue
(eks kunde salajasem eesmärk oli tegelt mõlemad tagasupportid garantiisse saada, siilid nagu nad on...)

Aga tegelt - jälle oppandaa. No mida tagaketast kuivatada, esimene on nagunii ka märg ja 0.01 seki jooksul on kohe kuiv nagu pedalid puudud.
Selge see, et tagaklotsi tahtsid rohkem müüa. Ja nüüdseks on vist manuaalkässarid jälle tagasi...

Talvel libedaga laksib muidugi ka, aga palju sa ikka maanteel nii sõidad, et külg ees ja rattad sõidusuunas välja keeratud.
Ja siis ragistab see esiveoline ainult ühte tagaratast.

Aga selles, 13, on Sul õigus, et parem klots kulub kiiremini. Minuarust Brembodega Touaregil läksid kõik 8 juba esimeses hoolduses vahetusse ja tavaliste piduritega kestsid kauem. Landroveritel sama teema.

Bemmi "eluaegseid" kastiõlisid oli vist üks esimesi, mis tuli E39 peal.
Aga kui nad 4 -6 soti pealt ikkagi laiali hakkasid laksama, siis hakkas ka United neile 100ja tagant kunde soovi korral õlivahetust pakkuma.
Saksas see "eluaeg" tähendas ilmselt liisinguaega ja mis pärast temaga Ida Euroopas juhtus, ei kottinud kedagi.
Mul see Volvo peal olev (vist Aisini kast?) on ikka ka 100 tagant oma uued 12L + filtri saanud ja töötab nagu mõte. 600k kellal.


.
Vasta

[quote pid='419581' dateline='1491201200']
41Degree

Ei ole mina siiani näinud ühtegi inseneri, kellele oleks antud ülesandeks teha auto külge õige läbisõidu juures katki minev asi... Kohe huviga räägiks sellise inimesega juttu Smile

[/quote]
Noh, kui tehakse mootorisse õlipumbavõll(VAG), mida tuleb aegajalt vahetada, siis see tahestrtahtmata tekitab sellise mulje. Eriti kui sama "viga" kestab aastaid. Kui tootja oleks näidanud üles muret ja asjaga tegelenud või järgmistel mootoritel selle mure välistaanud, siis oleks ju kõik usutav, aga seda võlli hakati kasutama hoopis järgmistes mootorites veel, et saaks ikka mõttetut lisa tööt ja vajaliku juppi ühe auto juures kasutada.
Või järgmine näide ühe USA tootja poolt on masina aju maha põlemine. Kasutus juhendis on südame rahuga sisse kirjutatud:"Kui see kaitse läbi põleb, siis aju vahetus aitab". See "viga" on neil kestnud nii umbes aatast 2006 kuni 2014 ja edasi ma ei tea ei ole enam täpselt kursis nende asjadega. Jupp maksab rõõmsad 1200€ ja maksa raisk, sest ilma ajuta on tal vanaraua väärtus ja seda raudagi on vaid natuke pealt paarisada kilo. Või juppeks müüda.

Kas see insener sai just täpselt sellise käsu, ma ei tea, aga kulu osade sisse "programmeerimist" nimetatakse optimeerimiseks. Smile
Kui tootja leiab pugise koha ja ta paneb selle tootmise laiemalt käima, mitte ei paranda, siis on see inseneri poolt sisse kirjutatud kuluosa. Missest, et tegelikult ta seda võibolla ei  tahtnud, aga läks sitasti ja pandi kasutuse, sest teenib.


Kas selle piduriklotsi kulutajate seas ei olnud mitte esimene citrojeen oma mingi luksus masinal C5 või mis ta oli? Vähemalt ühelt sidruni omanikult ma sellist väidet kuulsin kunagi. Aga see mitte ei kulutanud ainult tagamisi, vaid kõikki ja just selle sama kuivatamise eesmärgil.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Õlipumba võllile oli ju lahendus olemas.
Siin ma isegi kuritahtlikkust ei kahtlustaks, see oli lihtsalt tööõnnetus, mis juhtub kõigi.

A`la Navarad laksasid kõigi 2,5 diislitel kepsud trassil plokist välja ja Mazda 6 roostetas, kuna tagatiivad olid valesti tehtud.
Muideks nende tiibade eest maksis Mazda üle maaakera tuhandete autode remondi kinni, ehk siis kandsid päris suure kahju ja tunnistasid oma viga.
Kuna tehasel koopaserva tootmises eraldi ei olnud, siis saadeti terved tiivad ja paluti servad sealt välja lõigata ja ülejäänu ära visata. Serv nõuti serv-servaga tasa panemist ja väljast keretinaga ülejootmist, et enam jama ei oleks. Ja maksti töö kinni.

Datsun, jah vangerdas kuidagi ja tehti ainult garantiiautod korda. Kuna saale tootja oli materjaliga puusse pannud.
Ma sain enda omal neid ka oma kuludega vahetada. Aga niipalju vedas, et lendas tühikäigul, kohapeal käies ja kepsud jäid ikka mootorisse sisse.

Citroenist ei tea midagi. Aga esimest on ju raske peale keerata sõidu ajal? Siis peb mingi eraldi rõhupump ja ülitundlikud rõhuandurid jne olema....
Ja kui mõne anduri juhe saba annab, oled maanteel risti. Risky business.
Vag-il oli lihtne, tagasuppordi elektrimootoril mõõdeti voolutugevust ja kui 18A saavutas, jäi seisma ja kässar plokis. Kuivatuse puhul siis ilmselt mingi 0,3A?
Kui juhe või mootor pekkis - kõik tuled armatuuris ja kässarinupus põlema ja > insert big coin.


P.S. Veel üks trahvojutt: bemm täna üldse sellist rooliotsa külge ei panegi, mis üle 200k kestaks. Allhankijatel lasti asi pehmemaks teha, muidu nad enam ei osta ja edasi ei müü.
Eitea. Mingi lattide teema on neil küll ja kõik vahetavad.

.
Vasta

Sidrunil olla ABS-u pump olnud selline mis aegajalt siis seda ülessannet täitis ja ega seal jah palju vaja ei ole.
Siinsed foorumlased vast enamus taipavad kui auto hakkavad pidurid kinni roostetama ja ennetavad kaost. Reeglina on suva tarbija jaoks siis veel kõik nagu hea, auto ju veereb ja pidurid ju toimivad, aga tegelikult on pidurid kuumemad kui peaks.
Seega see kuivatus jõud on ilmselt suht pisike.
Turvalisuse kohapealt on ennegi tebiilsusi tehtud väi vähemalt tahetud teha. Näiteks elektriline, otsesidestuseta rool!
Tsikli maailmaski on näide olemas kus masinal kulub niipalju klotse, et matkale minejad võtsid igaksjuhuks vähemalt ühe komplekti lisaks kaasa. On masinal nn. integreeritud pidurid mis käsi kangi pressides rakendavad mõlemaid, aga kuna turvalisem on kasutada tagamist, siis rakendati seda ennem. ABS ei lase plokki minna ja enamus koormust ka rahulikul sõidul oli tagapiduril. Toekama kasutuse juures oli tagaklotsi eluiga 10 000km. Aga noh sellel masinal tuli siis naguinii juba klapi regull ka teostada, seega naguinii tuli käed õliseks teha, seega kõik OK! Toungue
Tegemist masinaga ikka peale 2000 aastat. Mitte mõne mammutiaegsega.
Toodab ta seda mootorit minuteada siiani rõõmsalt edasi. Samal komplektil on veel miljard totrat häda, aga egas seda masinat kusagil laita tohi, kohe kisa lahti sest tegu maailma parima rattaga. Minuarvamuse kohaselt on ta lihtsalt nii haigelt kallis, et omanik ei julge öelda, et ostis tegelikult si*a masina ja kiidab nii kuis jaksab.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(03-04-2017, 09:55 AM)rulli Kirjutas:  
(02-04-2017, 21:37 PM)onemanband Kirjutas:  Asi on vist tegelt selles, et GL5 hõõrdetegur on madalam ning GL4 omadusi arvestades disainitud sünkronisaatorid ei pruugi haakuda. Lisaks sellele võib GL5 värvilist metalli oksüdeerida.

Eelmisele jutule lisaks, olen E39 manuaalkastil näinud tehase silti, et õli on eluaegne.

Kuna endal kohe järjekordne kastiõli vahetus ees, siis see oli praegu huvitav teadmine. Tegemist siis GM grupi M32 kastiga, mis veidi õrnake on ja targemad on soovitanud kastis õli 30kkm järel vahetada. Eelmine kord läks sisse GL4+ õli (nõue on GL4) ja jahedama ilmaga on (eriti 2. käigu) käiguvahetus veidi rabe.

Olin plaaninud http://www.maardekeskus.ee/total-transmi...p-205.html sama õli kasutada, aga nüüd on ilmselt veidi tuhnimist - 75W80 GL4 valik pole just eriti suur.
Pööra tähelepanu, et õli vinkul ei oleks MITTE KUSAGIL märget või juttu GL5-st. Ma ei tea mis see GL4+ on, aga tootjad tillitavad maakeeli umbes nii, et "vastab GL4 ja GL5 nõuetele". Ta võib ju vastata, aga ta ei toimi.
Ise otsisin kah ikka linna läbi ja leidsin lõpuks Penzoil GL4-ja, Top Partsist ja ostsin viimased vinkud ära Smile

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

Mehed meil siin traffo taga rääkisid, et kui GL4 on ette nähtud ja GL5-e sisse paned, siis on mingi aja pärast vasepuru taga. No mitte puru, aga emulsioon, ehk tavasünkron hakkab kuluma. 
Käiguvahetusel alul pole mingt vahet, sest ega ta sekundiga ju ära ei kulu...

Ja et GL5 rohkem tagasilda (ja Porsche kasti, kus on terassünkronid) mõeldud ja kannatab tappa saada paremini, aga kollasele metallile ohtlik.

Eks targemad parandavad, nagu öeldakse.... Toungue Toungue

.
Vasta

(03-04-2017, 12:33 PM)stihl Kirjutas:  P.S. Veel üks trahvojutt: bemm täna üldse sellist rooliotsa külge ei panegi, mis üle 200k kestaks. Allhankijatel lasti asi pehmemaks teha, muidu nad enam ei osta ja edasi ei müü.
Kui juba seda teati rääkida, kui kõva on, siis käisid kindlasti ka bemmi ostuhinnad kuskilt läbi. See sealt trafo kõrvalt meelde ei jäänud?

Eedith: rooliotsa ostuhinnad bemmi jaoks siis*
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne