Kuivkäimla asendamine
#21

Kohaliku väikepuhasti rajamise tingimused annab KOV. Nagu öeldi, igale poole ei saa. Vahel annab rääkida erinõuetest, igal pool ei saa.

Kogumismahuti saab igale poole panna, aga kooselu sellega võib kulukaks minna. Eriti kõrge põhjaveetaseme juures.

Igasugused kompaktkäimlad on täitsa toimiv lahendus. Lihtsalt nende piirangutega peab elama õppima. Ning ise tuleb aeg-ajalt assenisaatorina töötada.

Minul on imbväljakuga septik, 5 hinge ja kord aastas tühjendan. Läheb 12. aasta ja kui just nina imbväljaku venttorusse ei topi, ei anna miski künka sees toimivast aimu. Oleks krunt olnud kraavile lähemal, poleks imbväljakut teha tohtinud.

Muide, need nõuded ei ole mitte kodanikule sita keeramiseks, vaid meie oma joogivee kaitseks. Cool
Vasta
#22

(19-04-2017, 12:51 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Ahjah, kuidas kuival maal on? Ma tean ja olen kasutanud köökides toidujäänuste separaator-purustajaid aga kas ka nr.2 potid sellised on? Merel on sellised elektriga potid, mis koheselt kogu jämedama kraami ja õige paberi püdelmassiks teevad, mida on hea septitanki pumbata. Teoorias peaks suutma isegi kogemata sinna sattuda võiva Naiste "tropi" juppideks teha... 
Kolm "koledat" asja, mida Sõber, Keila puhasti päälik, alati näiteks toob ehk mida nad seal võreruumis esimesena solgiveest eemaldavad: hambatikud, kõrvatikud ja needsinased tropid.


Välismaa keeles otsida netist saniflo või macerator annab valikuid palju, ise olen neid UK-s keldritesse ja katusekambritesse paigaldanud ja kestavad hästi ja pumpavad kaugele ja ka kõrgele. Ainult tahkeid asju ei ole mõistlik potti visata. Olenevalt mudelist oli äravool umbes 25-35mm toru kaudu. Ühel objektil oli 5 magamistoaga keldrikorteri ehitus ja sinna tuli 2 vannituba 2 erineva sittapurustuspumbaga ja kööki oli veel eraldi pump. Umbes 4-5 aasta jooksul ei olnud probleeme peale ühe korra kui midagi tahkemat oli potti lastud ja pidi pistikuga sisse välja jebima et saaks jälle liikvele.
 Paarisaja euriga ikka väga hea lahendus, ei ole spetsialisti abi vaja paigaldusel. Läheb otse wc poti külge.

[Pilt: SANITOP_Scene1.jpg]
Vasta
#23

Kakahunt on Wilo toodetes olemas. Lööb junnid pudruks ja toimib edukalt saadab pasa päris kõrgele. 
Kasutusel olnud viimased 7 aastat ja toimib kenasti.
Vasta
#24

Mina olen seda paar aastat kasutanud. Võiks olla süsteem kus laseb uriini osale sortsu vett peale iga kord aga siis ei saaks neid siniseid tablette müüa ja kord kuus vahest harvem pidin nr2 tühjendama. WC-paberit ei tohik aint kokku hoida ja hiljaks ei tohi tühjendamisega jääda siis oli ok.
Vasta
#25

Need separetid, turbakastid jms on ikka selline suvemaja teema, mul on mõlemad seal kasutusel ja täidavad oma ülesannet kenasti.
Igapäevases elamises võiks standard ikka mingi veega alla loputavat tüüpi olla.
Summad lähevad loomulikult neljakohaliseks, aga teemaalgataja on sellega vast arvestanud.
Vasta
#26

Mul ka sarnased mured- küll Lõuna Eesti kuplite vahel. Paluks kiita või maha laita mõtet, et septiku asemel kasutada 1m3 plastmahuteid, millel metallraam ümber. Ühendada 3-4 tk ära, et nad toimiksid mitmekambrilise septikuna ja kõige viimasest juhiks edasi imbväljakusse. Vajadusel (st kas on vaja?) ankurdaks betoonplokiga igaühe maasse ja metallkarkassi peale paneks miskitsorti plaadi, et jaotada pinnase raskust. Huvitav, kas oleks vaja kõigisse külgedesse panna plaadid, et pinnasest tekkivat survet jaotada ja millest neid plaate teha? Pluss oleks kindlasti hind (odav klaasplastmahuti min 500€ vs kuubik 20€). Miinuseks natuke rohkem tööd (aga kes siin foorumis tööd kardab?!?); mis veel?
Vasta
#27

Odavaid plastmahuteid kõlbab maasees kasutada ainult saalungina, betooni valamiseks.
muul juhul vajuvad nad tühjana seistes kokku.
sellepärast ongi septikud tugevast klaasplastist ja ümarad.
Vasta
#28

Ma arvan, et selle tootja lehel on huvilisel piisavas mahus lugemist, et päris iseseisvalt omale septik & imbväljak või mõni muu kanalisatsioonitoode valida või lihtsalt selle selle tööpõhimõttega tutvuda.

http://www.fertil.ee/septikud/
Vasta
#29

Kõige odavam ja vastupidavam on valada betoonist kui ise betoon segada. Kõige kergem ja kulukam on osta (vastu peab samuti kui betoon aga peab ankurdama). Igasugu vahepealsed variandid on üpris kahtlased, alates plastik ja metallist tünnidest, lõpetades kurat teab millega.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#30

(20-04-2017, 12:31 PM)tõnn Kirjutas:  Odavaid plastmahuteid kõlbab maasees kasutada ainult saalungina, betooni valamiseks.
muul juhul vajuvad nad tühjana seistes kokku.
Kui betoon tugevduseks ja raskuseks ümber valada, siis peaks ju OK olema? Valamise ajaks muidugi vett ääreni täis ja kork peale. Teema huvitab mind niivõrd, kui et sõber oma maakodusse midagi sarnast rajada tahab. 1m3 mahuteid on tal juba mõned varutud. Poolt ja vastu argumente loen sellegipoolest huviga.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#31

Me panime äia juures Väike-maarjas sellise 1m3 mahuti mis oli väljast siis met.võrega. Esimese hooga mõtlesime,et seesama väline võre hoiab mahuti kenasti maasees kinni ja samas kaitseb ka piisavalt,et lössi ei vajuks. Täitmise ajaks painme mahuti ka vett täis. Mahuti läks pinnase alla nii 30cm Algul tundus kõik tip top Big Grin ja peale vee emaldamist ei vajunud kohe ka lössi midagi.
Asi läks käikku ja kõik tundus hea. Kuna aga peagi tulid sügisvihmad ja maja seal kasutuses rohkem suvemajana, siis oli ka antud tünn suht tühi. Sügisel veel polnud midagi hullu. Talv ka möödas ja kevadel nagu vupsti oli mahuti oma 40cm maapinnast väljas.
Ja näha oli ka,et küljed olid siiski päris palju läbi vajunud ikkagist.
Katse number kaks:
Sama mahuti augul kaevasime augu alumise serva nii öelda alt laiemaks. Ehk moodustus nagu tagurpidi seen.
Tünnile panime plastiku ja selle võre vahele aga õhukese vineeri. Vineer sai ka mingi garaasist leitud Liidu aegse värviollusega üle enne võõbatud.
Ehk siis läks see kompott aukku ja alla valasime äkki 30cm betooni. Betoon valgus sinna õõnestatud kohta ja samas ka tünnile vineeri ja võre vahele. Kui ise segad ja jupikaupa valad ei ole ka ohtu,et betoon ise lurtsti tünni üles kergitaks.
Nüüd tünn 5+ aastakest seal olnud ja pole näha,et kusagile liikuda tahaks.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta
#32

S..tapumba kohale tellimine on tavaliselt kindel summa. Kas maksta 1m3 tühjendamise eest see summa või 5m3 eest... Tehke ikka suurem kui juba teete.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#33

(20-04-2017, 12:31 PM)tõnn Kirjutas:  Odavaid plastmahuteid kõlbab maasees kasutada ainult saalungina, betooni valamiseks.
muul juhul vajuvad nad tühjana seistes kokku.
sellepärast ongi septikud tugevast klaasplastist ja ümarad.

Ma ka mõtlen, et kas jällegi tasub ennast ära tagumiku kaudu iseenda hammaste ravimine???
Esimene ettejuhtunud 2-kandine komplekt 895 raha ja 3-kandine 1090 eur!!! Ja hallvee kaugele-kõrgele pumpamise vahekaev maksab 558 eur. Lisandub kopa-kopamehe rent ~30eur/h+transa ja killustik ~12 rutsi tonn+transa. Kui ikka täielikku karutagumikku ehitada, sisi on transa hind muidugi jõhker Wink Aga vähegi elamiseks kõlbulikus kohas peaks septiku töökorda saama alla 2K euri. Selge, et Hobulaiule teenustööna septiku paigaldamine läheb kolekalliks...

Nõus - pole päris leivapätsi hind aga ELUTÄHTSATEST lahendustest hajaasustuse uue MAJA juures konkurentsitult kõige odavam. Vee saamine ehk kaevu puurimine on ka kallim, rääkimata IGAST maja juurde kuuluvast "osast" eraldi. Sõber-naaber paigaldas sügisel täpselt selle 895-septiku: tõi ise haagisel kohale, kohaliku kopamehe ja naabripoisi tööraha, kild tuli 40 kilti Haapsalust ja kokku alla 1500 euro on septik praegu maas koos kahe immutusvuntsiga (ülevalt vasemast nurgast läheb, vahekaev ja septiku korgid näha).
Vasta
#34

Loomulikult kui käed p..sest välja kasvavad või pappi jagub võib osta mida aga soovid. Kui aga ise ehitada, tuleb liiv ja kild nagunii tuua, jääb osta ainult tsement mis maksab 130 euri tonn http://www.knc.ee/et/node/4202. Üle jääva raha eest võib lasta puurkaevu puurida või muretseda endale paar profi saagi näiteks Smile

S: Armatuuri läheb ka vaja.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#35

Kui legaalsuse poolepealt rääkida, siis näiteks minu kodukoha vald lubab maa alla panna vaid sertifitseeritud (klaas)plast mahuti. Betooni ei lubata, kuna jääb lekkeoht ja paekivi on kõrgel (ehk siis oht põhjaveele).
Vasta
#36

Mmm..ma saan aru nii, et septik ehk biopuhasti on kogu aeg vett ehk kraami täis ja bakterid toimetavad seal agaralt jne. Siis pole ju karta mahuti maa seest väljakerkimist. Olen ise paarkümmend aastat biopuhastiga "ühenduses" old ja nii see toimib. Kui kraam välja vedada, siis esimese asjana lastakse mahuti uuesti silmini vett täis. Biopuhasti ehk septiku puhul ei ole seega karta midagi.
 Hea sõber toimetas kandise konteineriga samamoodi - pani järjest kolm tükki maa sisse. Ühendas omavahel, paigaldades avad ehk ühenduskohad konteinerite "lae" ligidale. Enne paigaldust keeras bituumenist katusekatet ühe tiiru ümber külgede. Vahest selleks, et algset maapinna koormust metallrestile jagada. Viimasest mahutist läheb vesi imbväljakusse, milledeks on kolm 10 m avadega toru, vahekaugustega 2 m. Esimeses mahutis toimetavad bakterid. Välja laseb vedada siis, kui mudakiht esimese mahuti põhjas ligineb või on poole mahuti juures. Vahel kulub selleks neli-viis aastat. Tuulutus on ka paigas - see on viidud võimalikult kaugele heki sisse Smile . Pole haisu ega midagi. Mul endal on tuulutus viidud korstnasse  Smile .  
 Septiku paigaldamisel tehakse sageli üks viga - ja seda juhtub suht sageli - et kui satub enne septikut või mahutit pöörangu koht, siis 
kipub selle pöörangu kohale tekkima miskipärast "kott" ehk pöördekoht kipub miskipärast jääma madalamaks, kui pöörangust väljavool. Ja siis imestatakse mõne-kolme aasta pärast, et miks pagana päralt kraam ära ei voola.. 
 Edu ehitamisel! 
PS: Ise tekitan praegu endale korralikku klassikalist välikäimlat - et oleks, kus käia kalossidega-saabastega, et oleks, kust vägevat vajadusel võtta ja et oleks,kus läbi akna loojangut saaks nautida.. muuhulgas. Meeldiv kasulikuga käsikäes :Smile..


Vasta
#37

(20-04-2017, 13:43 PM)Basilio Kirjutas:  
(20-04-2017, 12:31 PM)tõnn Kirjutas:  Odavaid plastmahuteid kõlbab maasees kasutada ainult saalungina, betooni valamiseks.
muul juhul vajuvad nad tühjana seistes kokku.
Kui betoon tugevduseks ja raskuseks ümber valada, siis peaks ju OK olema? Valamise ajaks muidugi vett ääreni täis ja kork peale. Teema huvitab mind niivõrd, kui et sõber oma maakodusse midagi sarnast rajada tahab. 1m3 mahuteid on tal juba mõned varutud. Poolt ja vastu argumente loen sellegipoolest huviga.

Suvekodus selline kooslus kahest mahutist vesiklosetiga täiesti töötab. Mõlemal alt kraanid lahti ja omavahel ülevooluga ühendatud. Tühjendust tahavad u. 2 aasta takka. Seal pinnas tugev ja betooni valama ei pidanud. Sai plaadid ümberringi toeks laotud ja toimib.
Teises majas selline kuivkäimla all ja sealne kõrgem veetase vajutas paagi kohe poole väiksemaks.
Seega kui suudad vastavalt oma maapinnale paakidele tugevdused ümber taha siis lihtne lahendus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne