[hulgus]

jäme killustik tänavakivi alla - kas peab olema kindlasti "tuhata" (ehk 4-32mm)? Kuna mul vajaminev kogus on päris mehine (50t - ca 40cm kihis ja ca 130m2), siis tekib kiusatus kulusid optimeerida ning võtta 0-32mm fraktsiooni, mis on materjalina 2x odavam. Sääst oleks 42% ehk üle 300eur. Kas see aga pärast jama ei korralda? Kogueelarvest moodustab ju kild ka nn kallimas versioonis kõigest 25% ning selle pärast lõpptulemit otsesesse ohtu seada ei ole mõistlik. Samas ka põhjendamatult kallist materjali maasse (mis ei ole mul liigniiske) matta ei ole mõistlik

Mina ei katsetaks.Hiljem vajumisi parandada üsna tüütu.Mul endal just sama töö ees ja alumiseks kihiks läheb 32-64mm.
fraktsioon,pealepoole 16-32mm ja viimane kiht siis liiv nagu ikka.Omal oli täpselt sama kiusatus aga konsulteerisin
professionaalidega ja keegi ei soovitanud katsetada.Iga kiht siis korralikult kinni vibrada.Mul pinda kah omajagu ca 250m2
teerull aitab.

soovitaks liivale alla ka kangast, muidu sipelgad ja vesi viivad liiva killu sisse minema

100m2 sai tehtud savisele pinnasele, kangas alla, 10-20cm liiva tasanduseks peale, 5-25 kildu 10-30cm, õhuke kiht sõelmeid ja tänavakivi peale. Vibraga said kõik kihid kõvasti üle käidud. Ainus vajumine tekkis kohta kus killustiku peale kivialus tõsteti ja viimansed ringid vibramata jäid. Enne kiviladumist sai küll trambitud, aga ju siis ebapiisavalt. Sõiduautode igapäevasest liikumisest jälgi ei ole ja ka 8-18tonni edasi-tagasi veeretamine ei ole märkimisväärseid vajumisi tekitanud.

[Marko]

 ja tekitab külmakerke-ohu.

Mis Su garaažiesisega juhtub kui ta kerkib külmudes paar millimeetrit (ühtlaselt muide) ja sulades tagasi vajub?

[13piisab]

 ja tekitab külmakerke-ohu.

Mis Su garaažiesisega juhtub kui ta kerkib külmudes paar millimeetrit (ühtlaselt muide) ja sulades tagasi vajub?

jah - algse küsimusepüstatuse sisu oligi, et mis juhtub. Aga see "äkki kerkib ühtlaselt paar mm ja äkki vajub hiljem nii tagasi, et ei ole arugi saada"-tüüpi vastus ei ole ju vist mitte ühene vastus vaid algse küsimuse üks võimalik nn alamküsimus? Teise serva variatsioon küsimusest on siis nt: "mis juhtub, kui kerkib 20mm ja asub kive pöörama".
küsimustele küsimustega vastamine on filosoofia. Praktiliste küsimuste puhul pole filosoofiast abi. Kui Sul on konkreetne vastus, siis hoopis seda oleks tarvis

...aga "hulguse" kirjelduse peale: üldiselt käivad kihid ju siiski teistpidi ehk siis jämedamad alla - miks liiv kõigepealt ja kas geotekstiilist alustamise uba oli liiva savisse uppumise takistamine?

[Marko]

Ma pole eriti palju kiviplatse teinud, mõnisada ruutu vaid ja katuse alla. Seal sai igatahes kõikvõimalikud tühemikud liiva täis uhutud ja virinat pole kuulnud. 
Keegi ei keela õhulist kildu kangaga katta ja liiv ja kivid peale panna aga pisema rebendi korral on kolmemeetrise läbimõõduga vajumine. Ja iial ei tea, millal järgmine tuleb
Mis sest siis on kui plats mõne millimeetri talvel üles-alla liigub? Dreenid pannakse allapoole veel sellest esimesest killustikust ja sinna peale võib tõesti geotekstiili laotada.

[Marko]

...aga "hulguse" kirjelduse peale: üldiselt käivad kihid ju siiski teistpidi ehk siis jämedamad alla - miks liiv kõigepealt ja kas geotekstiilist alustamise uba oli liiva savisse uppumise takistamine?

Sa ei saa tee-ehitusest malli võtta, seal on liiv all ja kild ja asfalt peal, dreenitakse läbi killu aga asfalt ei pudene läbi killu alla.

[hulgus]

...aga "hulguse" kirjelduse peale: üldiselt käivad kihid ju siiski teistpidi ehk siis jämedamad alla - miks liiv kõigepealt ja kas geotekstiilist alustamise uba oli liiva savisse uppumise takistamine?

... sest alul oli plaan liivast alustada, kivi otse peale (rasked ajad) ja koorem oli juba õues maas. Siis tuli kopajuht, kes kasutades minu äraolekut kaevas 50cm sügavuse basseini ja mainis, et "törts" kildu "s.o. 40 kanti!" alla ja saab hea. Muud teaduslikku põhjendust ei olnud.
Tekstiil on selliste kihtide vahel soovitatav, eriti kui kild liivale vms pinnasele panna, pidi kiiresti maaga üheks saama. Võrreldes muude kuludega oli vist kõige odavam kiht.

[13piisab]

jäme killustik tänavakivi alla - kas peab olema kindlasti "tuhata" (ehk 4-32mm)?

vastan ära: jah, peab olema ilma tuhata.
võtsin prooviks ka ühe koorma 0-32 ning tänase märja ilma toetusel oli see koorem üks hirmus puder. 16-32 (ja ka aluskihiks läinud 32-64) oli ka vihmase ilmaga kena sõmer.
0-32 laotasin nn avalikule teele ja loodan nüüd, et ta kuivades viisakamaks muutub. Vabandasin juba naabrite ees, et sellise asja korraldasin ja tee pmst maasturiteeks muutsin - ca 10cm "putru", millest masin läbi vajub, on üherattaveolisele küll läbitav, aga natuke hirmutav

võib-olla on eri aegade ja kohtade 0-32-d erinevad, aga kui ei tea, mis tuleb, võib halva üllatuse osaliseks saada.

[maisalup]

mina aga sulle vastan selle peale, et uuendasin möödunud aastal teekatet ja teekatteks läks see sama 0-32 ja peale kinni sõkkumist on tugev isegi sellise lögase sügistalvega nagu meil viimasel ajal on. see tuhk seal 32 killu vahel pigem hoiab seda just paremini paigal.

[diesel]

tuhk ei kivistu. ainult kuivab. kui peaks siledast peast kuivama, siis saab väga mõnusa tee. aga niikui jälle vihma tuleb, on plöga täies hiilguses tagasi. ka kümne-kahekümne aasta pärast on seis sama. päästab ködi ära koorimine ja kruusaga asendamine.

[maisalup]

ma ei tea mis odavat sitta teile müüakse, kuid minu teele tuli kild kus seda tuhka oli kohati liiga vähe, enamus on siiski 5-32 kild ja kohati jäi kild isegi liiga lahtine oleks võinud tuhka rohkem sees olla pole vihmaga mingit plöga...

[13piisab]

maisalup-le:

võib-olla on eri aegade ja kohtade 0-32-d erinevad, aga kui ei tea, mis tuleb, võib halva üllatuse osaliseks saada.

ilmselgelt ei ole 0-32 konsistens üheselt määratud ja tuleb, mis tuleb. On karjääris viisakam kiht jne ning võib ok asi tulla. On õnne vähem, tuleb selline puder nagu mulle tuli.

edit: poolitasin teema - ma olen oma muru- ja kivijutuga juba "oma teemat mittevääriva" küsimuse pikemaks jutuks ajanud

[zazik]

tuhk ei kivistu. ainult kuivab. kui peaks siledast peast kuivama, siis saab väga mõnusa tee. aga niikui jälle vihma tuleb, on plöga täies hiilguses tagasi. ka kümne-kahekümne aasta pärast on seis sama. päästab ködi ära koorimine ja kruusaga asendamine.

Möödunud suvel lammutati naabrite korterist vana pliit välja. Kogu see sodi loobiti aknast välja, sinna kus tavaliselt minu auto seisab. Kui töö oli lõppenud ja suurem sodi ära viidud tasandasin selle tuha-tellisepuru-tsemendi segu ära ja lootsin, et saan vähe tahkema autokoha. See oli väga suur viga, tulemuseks oligi libe ja plägane mülgas, kuhu moodustusid sügavad rööpad. Ühesõnaga see koht ei ole enam väga hästi auto jaoks kasutatav. 
Tuhk pinnapealse kattena on saatanast.

[diesel]

jepp, pädeb jutt ka ahjutuha kohta.
kuigi siin teemas on paekivi tuhast jutt.
see tuhk on antud kontekstis veidi väärakas sõna ka muidugi.
tegu on ju lihtsalt ülipeene "fraktsiooniga" killustikuga.

[honkomees]

jepp, pädeb jutt ka ahjutuha kohta.
kuigi siin teemas on paekivi tuhast jutt.
see tuhk on antud kontekstis veidi väärakas sõna ka muidugi.
tegu on ju lihtsalt ülipeene "fraktsiooniga" killustikuga.

samas põlevkivituhk (mitte peenfraktsioon) kivistub küll, noh selline madalakvaliteedilise tsemendi moodi.

[Marko]

 tasandasin selle tuha-tellisepuru-tsemendi segu ära ja lootsin, et saan vähe tahkema autokoha.

Vale eeldus. Pliidid - ahjud on laotud SAVIGA, mis kuivas toas tõesti tsemendisegu meenutab, õues vihma käes aga kohe lägaks muutub.
Algatajale: Krahv Qunts üritab vabaneda paekivihoonest, see ideaalne alus. Luik ajab oma raua kuumaks ja tehtud
Kui ikkagi kipub jääma kild all ja liiv peal, siis soovitan kerge tsemendi-liiva segu vahele panna. Kontrollitud tehnoloogia.

[13piisab]

Algatajale: Krahv Qunts üritab vabaneda paekivihoonest, see ideaalne alus. Luik ajab oma raua kuumaks ja tehtud
Kui ikkagi kipub jääma kild all ja liiv peal, siis soovitan kerge tsemendi-liiva segu vahele panna. Kontrollitud tehnoloogia.

selline nn naturaalmajanduslik lähenemine ei tööta lihtlabase logistika pärast - läheb liiga kalliks. Isegi puhtalt raha mõttes, aga lisaks on ju ka aeg raha.
mul on praegu 120t+30t killustikku oma koha leidnud. Ebaõnnestunud nn tuhaga killustiku (mida sai võetud üks koorem / ca 30t) peaks ideaalis ilmselt teelt (jupp, mis jääb mul lihtsalt kruusateeks) üles korjama ning prügina minema tassima, aga lasen tal natuke laiali ujuda ning vean koorma-kaks normaalset killustikku peale.

nn haljastuseosa kujunes mul aga hoopis selliseks, et kopplaadur (selline muhe ca 9t riist) kaevas ca 150m2 pinna 40..45cm sügavuselt lahti. Laotas tekkinud (kohati ka savijaid kihte sisaldava) üleliigse kasvupinnase ülejäänud krundile laiali ja silus ära. Peale sai-saab (protsess on pooleli) ca 2..3cm uut mulda (umbes nii peaks 2 koormast nn 30t masinaga 1500m2 peal jaguma), millele maandus/maandub muruseeme. Kui mahti saan, keevitan ühele vanale mantelboilerile hoidiku külge ning nimetan selle mururulliks. Kui juba see juhtub, siis jalutan sellega ka natukene ringi. Aga ilmselt ei ole see rullimine eriti määrava tähtsusega ning pole probleemi, kui tegevus ära jääb?

lugedes seemnemüüjate ja tootjate soovitusi, siis head kasvupinnast oleks vaja justkui 20..30cm. Segipööratud pinnasekihtide puhul on see paras utoopia - vast aitab paar cm head mulda seemne kasvama ning siis paneme juba selle 200a kella (millega inglise muru valmimist mõõdetakse) käima ning asume ilu edenemisele kaasa elama

haljastusprojekti soovis naine teha ja oli juba ka sellega tegeleva inimese kohale kutsunud. Tõmbasin sellele üritusele vähemalt aastaks pidurit: see on rahus täiesti eraldiseisev projekt, mida niiehknaa käesoleval aastal teostama ei hakka ning vajadusele vaatab otsa juba ca aasta pärast. Nn haljastusplaani eest küsiti muidu üldprojektina (ilma konkreetsete taimesortideta) 500 raha ning detailse stsenaariumi versioonis 1500. Väidetavalt on see lausa mingit sorti sõbrahind, aga mulle tundub siiski ülehinnatud - ilmselt ei oska ma sellest lihtsalt pidada. Pelgan ka seda, et paber kannatab kole paljut ning kui see ühtäkki olemas on, siis hakatakse mind miljoni taime või puu hankimise ja istutamisega painama. Ehk siis selline "mööduva bumerangi" efekt, mis tekitab lausa kaks muhku. Jätaks hea meelega vahele

kõnniteekivi ootab paigaldust, aga see peab veel natuke ootama. Huvitav on, et 200kg pinnasetihendaja mõjutas killustikku vaid päris pealmises kihis, mis sai lihtsalt siledam. Ootasin, et kiht ka kuigipalju kokku läheb, aga seda ei juhtunud. Retsept oli alla ca 20cm 32-64 killustikku, selle peale ca 20cm 16-32 killustikku. Alles siis vedasin pinnasetihendaja platsile ja kuna ta ei paistnud tuntavat efekti andvat, jalutasin platsi suuremat vaeva nägemata üle.
kivialuse platsi kalded on muidugi hoolikalt sätitud ning kontrollitud - väidetavalt on see kivi panekul üks väga olulise tähtsusega tegevus ning ses osas ma spetsialistidega kindlasti ei vaidle.

[maisalup]

see 200kg ei tee seal miskit, iga 10cm tagant oleks sellega pidanud tihendama, nüüd lääb üle ainult mingi 10 tonnine vibrorull, mis võiks olukorda päästa...

[Raigo]

see 200kg ei tee seal miskit, iga 10cm tagant oleks sellega pidanud tihendama, nüüd lääb üle ainult mingi 10 tonnine vibrorull, mis võiks olukorda päästa...

500kg-ne plaat tihendab selle kindlasti ära

[13piisab]

ei oleks 200kg plaat ka 10cm tagant midagi muutnud - nagu viitasin, siis kild praktiliselt ei tihendu - päris pinnakiht saab lihtsalt siledam ja kõik. Mu senise liiva ja liiva+killu (betoonitehase läbipestud ülejäägid) tihendamisega võrreldes käitub jämedam kild hoopis erinevalt - peenemad asjad tihendusid ca 50cm kihi puhul tubli 5+cm võtta.
on's üldse mõtet jämedat kildu enne liiva pealepanekut (koos geotekstiiliga) tihendada?

[mossepower]

ei oleks 200kg plaat ka 10cm tagant midagi muutnud - nagu viitasin, siis kild praktiliselt ei tihendu - päris pinnakiht saab lihtsalt siledam .... peenemad asjad tihendusid ca 50cm kihi puhul tubli 5+cm võtta.

Tihendub küll ja ma pakuks kogemuse järgi et samas suurusjärgus (10 %), aga seda olen näinud 7t ja 10t teerullide kasutamisel. Plaatvibra korral (0,5 t) tihendatakse vist ca. 20-30 cm tagant ja võtab muidugi palju kauem aega kui teerulliga. Kui kogemust juba rohkem siis hakkab häälest/vibra käitumisest aru sama millal piisavalt tihe. Seda tehakse siis sealt kuhu rulliga ei pääse. Aga kas ka eramaja hoovi sissesõidutee jaoks sellist tihendamst tarvis oleks oskavad vast maaparandajad öelda.