Koduhoovi haljastamine ja sillutamine (sh tagasitäitematerjalid)
#81

Viisakas on kasutuskõlblik muld ära koorida mujal tarvitamiseks. Hädavajalik see ei ole, kui kõrgemaks tõusev teetamm ei häiri.

Ja siis jämedam alla ja peenem peale, geotekstiili vahele, kui rahakott kannatab. Ega seega taga püsivust, kuivõrd me (ja ilmselt Sa ise ka mitte)  ei tea, mis Sul seal täpselt all onWink

Pealmiseks purustatud kruus või kiviparkett liivale.
Vasta
#82

Kunagi, 80-ndate lõpupoole, kui isa hakkas praeguse elukoha teed heinamaale rajama, sai ka sealt kuskilemaale ära koorida, pakun maapinnast oma pool meetrit allapoole. Siis peale tõsiselt jäme kruus, suurte paelahmakatega ning kõige lõppu läks kild ka veel peale. Üks osa teest sai ka nii teha, et konkreetselt sai käsitsi maakivid tihedalt üksteise kõrvale laotud, sinna ka siis kruus ja kild peale.
Mõlema variandi puhul on seal ka üle 60 tonni metsakaid üle käinud (90-ndate keskel) ning tee peab siiamaani hästi. Saab isegi seal vahel koormaga metsakaga käia (52t), muidugi mitte praegusel ajal. Vahel saab aukudesse freesasfalti pudistatud, aga ei midagi hullu, isegi märja teega kannatab koormaga veokat ilma jälgi tekitamata.

Alumiseks kihiks 16-32 jääb ikka väheks, ma paneks ikka kõige alla midagi tummist, kõige peale 16-32 ja sinna vahele võibolla 32-64 kildu.
Võibolla tõesti kõige peale mingit kruusalaadset värki, mis kildu lihtsalt veits tasandaks.
Vasta
#83

Ma koolitatud geoloogia alustaks selle probleemi lahendamist "alt" ehk, mis seal looduslik aluspinnas on. Kui palju on pinnakatet ja mis see on? Mis on hüdroloogiline situatsioon jne. Mõnes kohas on nii põhjatu veega küllastunud savi, et seda võidki täitma jääda, samas kui teised kohas on probleemne pealiskiht üsna õhuke ja aitab selle asendamine ja/või kuivendamine. Avalikult ei taha täpset asukohta välja käia, siis kirjuta privaatselt. Eestimaa kohta on selline info vastavates keskkondades olemas ja selle põhjalt võib nii mõndagi soovitada.
Vasta
#84

(30-03-2021, 18:19 PM)muska71 Kirjutas:  räägiks pisut tee ehitusest.kodus õuel hetkel pori,autost tuppa ja vastupidi puhta jalaga ei saa ja sooviks asja parandada.pinnas tuleks kuhugimaani ära koorida ja siis jäme 16-32 kild peale,kas tuleb ka geotekstiil vahele panna?tee peab ka nii paaritonnist autot kandma.varasemalt on mullale peale freesasfalti ja peenikest kildu pandud ja nagu muti auku ja kasu miskit.eile bussiga parkimiskohalt lahkudes oli buss paigal ja kets käis all ringi....no kaua võib.
ikka geotekstiil ka vahele, see ju takistabki segunemist

Pähkliajude hirm
Vasta
#85

üleliigse vee minema juhtimine võiks kõikse odavam lahendus olla.
no kui  muidugi on kuskile juhtida.
Vasta
#86

Ise ei viitsinud väga sügavale maasse ronida. Juurdepääsutee ja kogu õueala teedevõrdustiku alune maa  on 20cm sügavuselt välja kaevatud. Alla on pandud umbes 5mm geotekstiil ja kogu see ruumala on täidetud jämeda killustikuga. 
Seisab omal kohal juba oma 7-8 aastat. Ei mingeid märke maa alla  vajumisest.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#87

Nõuanne kõigile teede ehitajatele. Kõige kallim täitematerjal on killustik. Hinnavahe kruus-liivaga 2-3 kordne, sõltuvalt asukohast. Kui keegi soovib endale uut teed ehitada või vana remontida, siis tasub seda silmas pidada. Hoovi teele piisab 10-20 cm killustiku kihist. Kui konstruktsioon on üle 20 cm, tasub alumistes kihtides kasutada odavamaid täitematerjale. Näiteks kruus-liiva, mis on kivine täitematerjal ja tiheneb hästi. Sobib ka ehitusliiv või täiteliiv. Killustik ei ole alati hädavajlik, hästi sobib ka purustatud kruus. Purustatud kruus on üldjuhul killustikust odavam. Iga tee on omanäoline ja lahendus sõltub asjaga tutvudes.
Vasta
#88

Ma panin jämme killu sellepärast, et saan muretult igal pool patseerida. Kild ei jää jala külge ja ei kanna liiva ei trepile ega koridori. Nüüd aastatega on ta korralikult kinni ka vajunud ja näeb väga pro välja.
Hind muidugi on jah level omaette.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#89

Üks tuttav tahab ühe lauda lammutamisest saadavad tellised 2-300 meetrise põlluvahe tee sisse panna. Tundub savikas maa olema. On see hea mõte?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#90

Halvemaks ikka ei tee.

Küll aga on üks asi, millega täita ei tohi, kuigi tasuta saab. Selleks on paesõelmed. Killustiku tootmise kõrvalprodukt-ülejääk, mis kuiva(nu)lt tundub okei, kuid veega küllastudes moodustab paraja läga, mitte küll savi tasemel jubeduse. Äiapapa juures käies saan iga vihmase ilmaga selles veenduda.
Vasta
#91

Alternatiivina, telliste jaoks on muidu purusteid rentida. Siis saab killustiku kombel teele puistada. Tervete kividega on ehk tulemus parem, aga laotamisel tööd rohkem võrreldes killustikuga.
Vasta
#92

(30-03-2021, 21:16 PM)aavu Kirjutas:  Üks tuttav tahab ühe lauda lammutamisest saadavad tellised 2-300 meetrise põlluvahe tee sisse panna. Tundub savikas maa olema. On see hea mõte?

Kui tellis tee peale korralikult paika jääb on hea. Kui aga põhi kehvapooöne ja tellis toetuma ei jää keerab neid üles serviti kui üle sõidad. 
Mul üks soojupp oli selline kuhu sai vanad ahju ja vaheseina  tellised sisse laotud. Mitu aastat läks enne kui pidama jäid.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#93

Aga kui tellised panna kooritud põhjale ning siis kruus-kild peale panna, peaks ju pidama jääma? Pehmele põhjale pannes tundub muidugi loogiline, et kogu see tee jääb vetruma.
Vasta
#94

(30-03-2021, 22:24 PM)Aare R. Kirjutas:  Aga kui tellised panna kooritud põhjale ning siis kruus-kild peale panna, peaks ju pidama jääma? Pehmele põhjale pannes tundub muidugi loogiline, et kogu see tee jääb vetruma.

Korralik geotekstiil annab kruusa-killu all parema tulemuse vast? Tagab selle et kruus aluspinna sisse ei vajuks, samas on tagatud vee läbipääs ülevalt alla. Oluliselt lihtsam paigaldada kui telliseid.
Vasta
#95

Kui telliseid kasutada nagu puistet, siis on tolku. Kiht peab piisavalt paks olema muidugi. Ladumine on pullikaka.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#96

vanad külateed meie kandis, nn kirikuteed on kõik kivitäidisega, st eri suuruses kividest teetamm, millel mingi kogus mulda vahel. Nüüd on need teed muidugi kõik unustusse vajunud ja metsa/võsa täis kasvanud aga tegelikult üsna kandvad teed, sj ka sellised sookaelad, kust vesi üle voolab aga kõva kivipõhi on alla omal ajal ehitatud. Lihtsalt piisavalt palju materjali tuleb uputada ...
Vasta
#97

Eestimaa lääneosas küllalt tavaline viirsavi, mida on palju meetreid, on peaaegu põhjatu koht, sinna võib uskumatult palju uputada kandevõime saavutamiseks. Edu võti selliste kohtade jaoks (koos täitmisega loomulikult) on kuivendus, mis muudab savi omadusi niivõrd, et savile endale hakkab tekkima mõningane kandevõime.
Mäletate hiljutist Norra maalihet? See juhtus ka viirsavi peal. Sealsed viirsavid on meie omadest küll erinevad, sest on kunagi settinud soolases vees. Üks väga hariv dokumentaal ühest vanemast kuid muidu täiesti analoogsest maalihkest Norras. 20+ min pikk ja inglise keeles, kuid demostreerib suurepäraselt selle "läga" kardinaalselt muutuvaid omadusi. https://youtu.be/3q-qfNlEP4A
Vasta
#98

..Kui võimalik ja rrr..kott kannatab, koori pool meetert maha, viska kangas savi pääle, purustet kruusa paarkend senti, vibraga üle, järgmine paarkend senti suvalist täidet (vana tellis, väike kivi, muidu soga) ja lõppeks kümme senti purukruusa kõige otsa...
Seejärel 500 kg. vibraga pool päeva tallumist ja Su lapselapsedki ei tea, et Vanaisa selle tee tegi...
See on jo aegade algusest nõnda olnud!

loll on loll olla.
Vasta
#99

Ülalkirjutaja jutus on väga oluline see vibra osa - materjal vajutatakse tõsiselt KINNI.
Vasta

Eelpool oli arutlus kandva tee tegemisest. Omalgi plaanis suvel hoovis kruusatee asemele tänavakivid panna. Klassikaline lähenemine netist loetu kohta oleks jämedam kruus alla, peenem peale ning selle peale liiv ning sinna tänavakivid. Mulle tekitab küsimust, et mis takistab nüüd aja jooksul peenemal fraktsioonil ülevalt alla langemast -> jämedama fraktsiooni vahele. Minu loogika ütleks, et põhja kangas ning sinna peale jäme kruus. Kui mingit peenemat kruusa klibu panna siis peaks samuti kanga vahele panema? Kuid liiva alla tuleks kindlasti kangas panna, et vesi seda ära ei hakkaks uhuma kruusa vahele. 
Kuskil olen näinud, et ka liiva peale enne tänavakive pannakse kangas vahele.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne