14-06-2017, 00:56 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-06-2017, 01:03 AM ja muutjaks oli spitfire.)
Pelletitest ei tea ma mitte muhvigi aga ...
Maaküte on super, kui kõik on õigesti rehkendatud ja paigaldatud. Aga tavaliselt ei ole. 2 tuttaval on maaküte ja mõlemal pidevalt mingi kamm, kuna mingeid korralikke arvutusi ja korralikku projekti ei tehtud. Ühed viskasid torud õue, teised tuppa ja kolmandad panid katla. Ja tulemus... Külma ilmaga (alla -20) katel välja ei vea ja kui elektri- või ahjuga juurde ei aita, siis toas 16 kraadi. Plussi. Paar korda aastas peab väliskontuuri täitma, kuna rõhk langeb alla millegi pärast, leket pole leitud. 10 aasta jooksul on üks pump sisse kärsanud (kindlustus maksis kinni 2500,-). Aga kui asi funkkab siis on OK, aga ei ole see elu nii ilus kui müügi kalad jutustavad, arved on väiksed aga hooldusarved ja muu jebla juurde paar korda aastas, kui sisteem jupsib siis paned paar päeva või nädala elektriga ja ega need joped sul esimese kõne peale kohale ei lenda ka.
Naabril on Õhk-vesi soojuspump, maksis mega pleki ja õnneks taipas lepigu teha, paigaldas eraldi arvesti vahele mis mõõdab ainult kütet. Kütte kulu kalkull oli lepingu üks osa, mis oli pakkumuses. Väga nutikas. Ja mis siis selgus? Naaber fikseeris iga päev samal ajal arvesti näidu ja tõesti üle päeva vastas näit prognoosile. Aga mis toimus igal teisel päeval ? Siis oli kulu topelt ! Pumbal on mingid sulatus tsüklid, kui ta võtab toast sooja ja kütab õue osa, ja pump teeb seda olenemata vajadusest, sest see vajadus oleneb temperatuurist ja õhuniiskusest ja millest kurat teab veel aga pump ei suuda seda välja selgitada. Ehk siis need sulatustsüklid ei ole selle kasuteguri sisse arvestatud millest müügi kalad jutustavad. Mis siis sai ? Paar kuud jooksid joped ümber maja ja progesid asja ümber, iga korraga läks asi paremaks. Aga mitte see mis lubati. Ühel päeval olid japsid kohal (Jaapani seade), läpakad näpus ja jälle progevad seal midagi. Pool aastat mässati ja lõpuks saadi suht lähedane tulemus sellele mis paberile joonistati. Kahjuks ei tea kas neid teadmisi ka teiste kundede juures rakendati. Kahtlen. Sellest loost selgus, et küsimus ei ole mitte niivõrd pumba kasuteguris või võimsuses, vaid tema kohandamises eesti oludele. Aga sellega tavaliselt keegi ei tegele. Samuti on tal pump 2x ! sisse kärsanud, väidetavalt voolu kõikumiste tõttu aga mõlemal korral kindlustus maksis selle pulli kinni.
Mul on õhk-õhk ja olen väga rahul. 180m3 ja kütab juba 10 aastat. Puhastada tuleb ainult filtrit. Mul muidugi maja väga sobilik selleks, õhk ringleb vabalt. Kui temp kukub õues järsult, siis kütan kaminaga juurde, aga kuna mul kamin ja pump on kõrvuti siis pump läheb lebosse samal ajal kui kamin kütab. Arved oli viimane talv 160-180, suvel on 60. Ehk siis puhas küte on umbes 110.- euri talvel. Talve jooksul veel +2m3 puid juurde, aga sel aastal ju talve polnud. Soe vesi tuleb öise tariifiga läbi 1100 l akumulatsiooni paagi. Lisaks ringleb vesi põrandaküttes (mida ma ei küta, kuigi võimalus on. Kasutan ainult siis kui õues läheb pikalt alla -20C) ja see kuigi palju siiski ühtlustab tubade temperatuuri, eriti märkan seda suvel.
Õhk-Õhk soojuspumba valikul peaks olema kõige olulisem kriteerium mitte kasutegur vaid sooja hulk (kW) mille ta suudab välja anda näiteks -20C juures. Mis tolku on teadmisest, et +7 juures on kasutegur 6, ja -20C on kasutegur 4, kui ta annab siis ainult 0,5kW sooja ? Mul on siis vaja 10kW, olgu või kasutegur 2.
Kui on sopiline maja siis soovitan panna pigem kaks eraldi pumpa. Need suht odavad enivei. Suvel kuivatavad õhku ja toimivad konditsioneerina. Miinus muidugi on, et kui talvel soe läheb üles tubadesse ka, siis suvel külm konditsioneeritud õhk ei lähe üles mingi nipiga.
Mis puutub sooja tarbevee ringlusesse, siis mina lülitasin selle pumba lõpuks välja. Ja põhjuseks oli liigne kulu. Ilmselt vesi jahtub seal tsirkulatsioonis ja võtab pidevalt kuuma juurde, ja see ju jahvatab olenemata kas on keegi kodus või mitte. Nüüd tuleb sooja vett pisut oodata aga see ei ole nagu probleem.
Maaküte on super, kui kõik on õigesti rehkendatud ja paigaldatud. Aga tavaliselt ei ole. 2 tuttaval on maaküte ja mõlemal pidevalt mingi kamm, kuna mingeid korralikke arvutusi ja korralikku projekti ei tehtud. Ühed viskasid torud õue, teised tuppa ja kolmandad panid katla. Ja tulemus... Külma ilmaga (alla -20) katel välja ei vea ja kui elektri- või ahjuga juurde ei aita, siis toas 16 kraadi. Plussi. Paar korda aastas peab väliskontuuri täitma, kuna rõhk langeb alla millegi pärast, leket pole leitud. 10 aasta jooksul on üks pump sisse kärsanud (kindlustus maksis kinni 2500,-). Aga kui asi funkkab siis on OK, aga ei ole see elu nii ilus kui müügi kalad jutustavad, arved on väiksed aga hooldusarved ja muu jebla juurde paar korda aastas, kui sisteem jupsib siis paned paar päeva või nädala elektriga ja ega need joped sul esimese kõne peale kohale ei lenda ka.
Naabril on Õhk-vesi soojuspump, maksis mega pleki ja õnneks taipas lepigu teha, paigaldas eraldi arvesti vahele mis mõõdab ainult kütet. Kütte kulu kalkull oli lepingu üks osa, mis oli pakkumuses. Väga nutikas. Ja mis siis selgus? Naaber fikseeris iga päev samal ajal arvesti näidu ja tõesti üle päeva vastas näit prognoosile. Aga mis toimus igal teisel päeval ? Siis oli kulu topelt ! Pumbal on mingid sulatus tsüklid, kui ta võtab toast sooja ja kütab õue osa, ja pump teeb seda olenemata vajadusest, sest see vajadus oleneb temperatuurist ja õhuniiskusest ja millest kurat teab veel aga pump ei suuda seda välja selgitada. Ehk siis need sulatustsüklid ei ole selle kasuteguri sisse arvestatud millest müügi kalad jutustavad. Mis siis sai ? Paar kuud jooksid joped ümber maja ja progesid asja ümber, iga korraga läks asi paremaks. Aga mitte see mis lubati. Ühel päeval olid japsid kohal (Jaapani seade), läpakad näpus ja jälle progevad seal midagi. Pool aastat mässati ja lõpuks saadi suht lähedane tulemus sellele mis paberile joonistati. Kahjuks ei tea kas neid teadmisi ka teiste kundede juures rakendati. Kahtlen. Sellest loost selgus, et küsimus ei ole mitte niivõrd pumba kasuteguris või võimsuses, vaid tema kohandamises eesti oludele. Aga sellega tavaliselt keegi ei tegele. Samuti on tal pump 2x ! sisse kärsanud, väidetavalt voolu kõikumiste tõttu aga mõlemal korral kindlustus maksis selle pulli kinni.
Mul on õhk-õhk ja olen väga rahul. 180m3 ja kütab juba 10 aastat. Puhastada tuleb ainult filtrit. Mul muidugi maja väga sobilik selleks, õhk ringleb vabalt. Kui temp kukub õues järsult, siis kütan kaminaga juurde, aga kuna mul kamin ja pump on kõrvuti siis pump läheb lebosse samal ajal kui kamin kütab. Arved oli viimane talv 160-180, suvel on 60. Ehk siis puhas küte on umbes 110.- euri talvel. Talve jooksul veel +2m3 puid juurde, aga sel aastal ju talve polnud. Soe vesi tuleb öise tariifiga läbi 1100 l akumulatsiooni paagi. Lisaks ringleb vesi põrandaküttes (mida ma ei küta, kuigi võimalus on. Kasutan ainult siis kui õues läheb pikalt alla -20C) ja see kuigi palju siiski ühtlustab tubade temperatuuri, eriti märkan seda suvel.
Õhk-Õhk soojuspumba valikul peaks olema kõige olulisem kriteerium mitte kasutegur vaid sooja hulk (kW) mille ta suudab välja anda näiteks -20C juures. Mis tolku on teadmisest, et +7 juures on kasutegur 6, ja -20C on kasutegur 4, kui ta annab siis ainult 0,5kW sooja ? Mul on siis vaja 10kW, olgu või kasutegur 2.
Kui on sopiline maja siis soovitan panna pigem kaks eraldi pumpa. Need suht odavad enivei. Suvel kuivatavad õhku ja toimivad konditsioneerina. Miinus muidugi on, et kui talvel soe läheb üles tubadesse ka, siis suvel külm konditsioneeritud õhk ei lähe üles mingi nipiga.
Mis puutub sooja tarbevee ringlusesse, siis mina lülitasin selle pumba lõpuks välja. Ja põhjuseks oli liigne kulu. Ilmselt vesi jahtub seal tsirkulatsioonis ja võtab pidevalt kuuma juurde, ja see ju jahvatab olenemata kas on keegi kodus või mitte. Nüüd tuleb sooja vett pisut oodata aga see ei ole nagu probleem.
Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss