[mlsluik]

Kui eelmises postituses sai mainitud et läbisöitu pole suurt lisandunud siis see viga sai nüüd parandatud. Selle nädalaga sõitsin vitole täpselt 5000km juurde, nagu elukutseline juba... 

Marsuut siis algas esmaspäeval Tartust Helsinki, seal sai keerutatud terve päev ja õhtul võetud käru järgi ja suunt mööda maad Stockholmi üle Tornio. Teisipäeva õhtuks Haniges, kolmapäeval suund Stockolmist Kittilä poole üle Ylitornio. See viimane oli tagantjärgi mõeldes viga, oleks võinud Kolari kaudu minna ja veel Rootsi rahulikku elu nautida 100km võrra... Siis sai Kittilä kullakaevanduses keerutatud 1.5päeva ja reedel sealt siis tagasi Helsinki ja nüüd suund Tartu poole... Esmaspäeval tagasi põhja...   

Esmaspäev tundus vaikne tulevat, oli aega isegi buss puhtaks pesta... Siis aga tuli idee ära tuua väiksed puurid mis mitu aastat seisnud.  Kuna Reisilaeva liiklusega on suht hambad Rootsi suunal siis oli valida kas teisipäeva õhtune laev rootsi poole või mööda maad minna. Mööda maad olin juba teisipäeva õhtuks rootsis ja koorem ka peal. 
 

Minnes käisin läbi ka Utansjö raudtee tunnelite juurest kust 12-13 aastat tagasi kõik see alguse sai minu jaoks. Oli täitsa tore vanu paiku külastada, täitsa kodune oli. Sai üle aasta sealkandis ju toimetatud. Rohkem pilte FB lehelt. 


Et asi liiga lihtne poleks läks üks rehv Stokki jõudes kella 16 paiku kesklinnas. Sel ajal seal väga kuhugi parkida pole, lõpuks leidsin vaba koha silla peal kuna tänu silla remondile oli üks rada kinni. Sain siis varuratta alla. Arvasin et sellega on seiklused läbi, aga siis ma veel ei teadnud et õiged seiklused alles algavad. 
Koorem peal ja kolmapäeval Stoki poolt põhja suundused sain vast paarsada versta sõita kui teine tagumine rehv sünnitama hakkas. Ok, õnneks lähim vianor polnud kaugel ja lonkasin sinna. Seal kohapeal sobivat mõõtu polnud aga nagu rootsis ikka, abivalmid tehnikud helistasid läbi kõik kohalikud töökojad ja anti juhised kätte. Kulgesin siis veel kümmenkond kilomeetrit sügavamale pärapõrgu kus oligi mingi rekka remondikoht, neil oli ka üks 20" rehv riiulis.... rõhk sõnal üks. Hää küll, antke siis seegi. Aga kuna kell oli 11:30 ja lõunapaus on teatavasti püha ja puutumatu siis öeldi et saame aru küll et sul kiire, aga peale lõunat...     Öeldi et ära muretse, kõik saab korda, jäeti veel mulle töökoja kontor lahti et mine võta kohvi ja küpsiseid, vaata telekat ja tunne end kui kodus ja siis ise sõideti minema. Istusin seal siis tunnikese ja imestasin nagu alati rootsis olles nende lõputu külalislahkuse üle... Tuldi tagasi ja sain rehvi peale. Goodyeari runflat seekord.  






Eks ma aiman ka kus see error juhtus, nimelt sai mingist raudlatist täie lauluga öösel üle uhatud mis teepeal vedeles. Lõi rehvidel küljed laiali, tagumised olid mingi suvalised HiFlyd ka... Eks natuke loll juhus, järgmine kord targem. Tegelikult tuleb ikka kõrgema rehviga sõita, aga noo maru edev ju suur velg ja madal rehv      Tegelikult jube hea sõita küll, nagu liimiga tee küljes kinni, täitsa plaan selle vitoga minna audru rajale ja vaadata mis ringiajaks tuleb.... 

Sõit jätkus...






Rootsi üldiselt mulle väga meeldib, nii Rootslased ise kui ka nende traditsioonid ja kaunis loodus. Kõik on chill ja relax.  See kõik lõppeb kui jõuad soome. Soome piirivalve kell 3 öösel keppis ikka korralikult, 1,5h vaidlesin lollakatega. Lühidalt, auto dokumendid, käru dokumendid, pass, laod, töölepingud-load(et garantiini ei peaks jääma kaheks nädalaks), koorma kinnitused, käru ülekaal jne jne. Lõpuks jäi järgi ainus asi koorma kaal... Kas sõidukeeld või trahv. Polnud kummastki huvitatud. Kästi käru tee äärde jätta. Ütlesin et kohe kindlasti mitte ma ei jäta 30 000€ kuhugi tee äärde käruga...  Siis et tuleb ikka trahv teha, aga vaesekestel endal polnud kaalugi. Muidu üsna rahulik loomul aga siis viskas küll üle, võtsin kõik soomekeelse sõnavara kasutusse ja andsin 5 minutit südamest minna. Ilmselgelt kell 3 öösel ei tule teil keegi siia mingit kerghaagist kaaluma, teiseks silmaga võite üksteisel vehmri pikkust mõõta... Persse, antke minu dokumendid ja pass tagasi ja kurat Teiega, keeran  otsa ringi ja lähen Rootsi tagasi. Sama hooga andke siis juba enda töötõendis ka et kes kurat Te üldse olete siin teeääres. Sai suht korralikult läbi võetud mõlemad nolgid ja siis anti dokumendid tagasi ja öeldi et sõida hästi ettevaatlikult edasi.  Soovitasin perse kerida varovaisesti...    

Kus on ikka vahe sees kahe riigi kultuuril ja üleüldisel suhtumisel. Kui rootsis teeääres punnis rehvi uurisin endal sama suured punnis silmad peas pidas kinni sealne politseid ja küsis kas abi tarvis, et äkki viivad mu ära kuhugi või kutsuvad tehnilise abi. Näidati kus asub lähim vianor ja anti veel enda isiklik number kui rehv peaks siiski katki minema ja abi vaja. Küsiti veel et mis ägedad tõstukid need sellised on kärupeal, et pole säänseid veel varem näinud. Seletasin siis pikalt ja laialt et need väiksed iseehitatud puurmasinad kitsastesse oludesse.  Juttu jätkus kauemaks, kui inglise keele pealt oma vähese rootsi sõnavara käiku lasin siis oldi nõus juba enda isiklikku suvilat pakkuma kui öömaja peaks vaja minema õhtuks... Vaat siis. Aga 200meetrit üle silla ja oled hoopis teises kultuuriruumis. 



Seiklus jätkus. Kahju oli rebasekutsikast kes piirde tagant teele jooksis ja siis seisma jäi... Teha polnud enam midagi. Palju puudu ei jäänud ka jänesel kes küll seekord vist eluga pääsel.  Ole nii ettevaatlik kui oled, vahest ikka tuleb ette..




Üks pill sai jäetud kullakaevandusse ja öösel jõudsin siis tagasi Helsinki. 



Vito kohta polegi aga midagi kirjutada, kalla ja talla. Mingi 600-700 liitrit sai läbi küpsetatud...