Iz 350 pronks detailid
#1

Küsimus siis selline millas kes ja kus valmistas pronks osasid 350 le.Omal üks 48a raam millel suur seisuhark pronks ja olen kohalikul tsiklivalmistajal aastaid tagasi näinus samasugust harki.veel on PR. 350 esihargi ülemine hõõthoob,üks eraldi ja juhuslikult avastasi ühel kompleksel hargil samasuguse.Puhastamise käigus selgus et mõlemal hõõtsal on sisse löödud arv50,siis rombikujuline tempel milles nr.5,on ka paar ümarat templit aga väga väiksed jamitu vene nõrkka d tähte.Ühel on määrde niplite pool kõrgem valu 7,tesel on keegi hoobe poleerinud ja seda ei tuvasta.
Seisuhargil sisse löödud nr.1 ja kaks rombikujulist teplit ja tundub et keskel on rist ,tegelikult meenutab rohkrm iks tähte ehk siis võib olla ka vene h ja veidi suurem stamp ovaalne rõngas mille sees on vene u.
Ehk on kellelgi ka kokkupuuteid olnud niisuguste osadega
Vasta
#2

    Lisan siia ka pildi nimetatud esemetest
Vasta
#3

Olles tüütu tähenärija,siis küsin: on kinde,et see on vabriku töö,mitte kellegi värkstoas tehtud? Mitte,et see võimatu oleks aga kas me ei saa välistada,et keegi lasi teha endale eritellimusel need pronks asjad?
Niplid tunduvad õiged aga üks esiharki õõts,tundub teisest ikka kapitaalselt erinev olema?


Vasta
#4

Üks on sellepärast erinev et keegi on seda kõvasti lihvinud et ikka ilus ja läikiv oleks.Kõikkidel on rombikujuline tempel mis olevat iz le isaloomulik,ütles Ott mellistes eks uurin ise ka edasi.
Vasta
#5

Mind häirib õõtsade juures see, et neil ei ole sees tugevdust (vt. esimest netist ettejuhtuvat fotot). Kõik minu nähtud iž350 on nö. tugevdatud, täpselt sama õõtsa kuju nagu ksf! Armex fotodel on DKW NZ350 (näiteks 1939. aasta oma).


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#6

(07-08-2017, 12:41 PM)Berglund Kirjutas:  Mind häirib õõtsade juures see, et neil ei ole sees tugevdust (vt. esimest netist ettejuhtuvat fotot). Kõik minu nähtud iž350 on nö. tugevdatud, täpselt sama õõtsa kuju nagu ksf! Armex fotodel on DKW NZ350 (näiteks 1939. aasta oma).

Sama tähelepanek ka minul. Kuid tekib küsimus,et kui need detailid on prokisist valatud,kas nad on üldse töökindlad n.ö ekspluatatsioonis? Teine asi hoopis see,et miks pronksist,kellele ja mille puhul? 
Kui tehti mingi paraad või juubeli puhul erikomplektsusega ratas nagu M-72 puhul. Siis peaks seda vähemalt kuskil kirjanduses või uudiste nupukeses olema?
Küsiks,et mis kaudu need pronksist detailid jõudsid isand Armex valdusesse?


Vasta
#7

Need pronks hõõtsad on  täpselt teistega ühesugused aga mõni on hargile külgepannud nii et ilusam ja siledam  on peal aga siis on määrdeniplid allpool ja kuidas määrida saab.olen näinud neid mõlemat pidi aga vaatasin kataloogis paistab ikkka niplid üleval .
Kus sain,ühe hargi sain Mäeküla lähedalt tundub originaal värvis ja omanik vahetas 49 hargi vastu kunagi,tsiklit enam ei olnud ja poeg ei teadnud ka mis aasta masin oli.Juhuslikult märkasin et see hõõtsal  on ükskoht vedi kulunud ja liivaprits andis kohe vastuse et pronks,mis pronks.Pronks jalahargi sain 47a raamilt,aga aastat 7tagasi ühe tuttava 350 oli ka pronka hark all.
Vasta
#8

Kus nad siis samad on? IZ 350 õõtsa on tõesti võimalik mõlemat pidi külge panna, niplid all ja ka niplid üleval, sest õõtsa kuju on mõlemat pidi sama. DKW NZ 350 õõts on pealt ümar ning alt on õõts tühi (valatud nii), niplid käivad all ning määrimine toimub alt. Niplid peavad käima all seepärast, et muidu kataks spidomeetrit hoidev plekk niplid ära ning igaks määrimiseks oleks vaja spidomeeter ning plekk eemaldada.

Puust ja punaseks ka;
IZ 350 (võimalik kasutada mõlemat pidi, täpselt sama kujuga pealt ja alt)
   
   

DKW NZ 350- (ei saa mõlemat pidi kasutada, alt tühi)
   
   

Võimalik, et algusaasta IZ 350 õõtsad on tehtud DKW NZ 350 järgi ning valatud pronksi ning edaspidi on hakatud kasutama uut ning tugevamat õõtsa.
Üks väidetav 1946.aasta IZ 350 (õõtsa kuju on sama nagu DKW NZ 350, kuid vaata seisuharki, see on jälle uuema tüübi oma);
http://dkw-nz.net/forum/viewtopic.php?f=5&t=1939




Parimat
Vasta
#9

Tegin  poolpäeva tööd,vaatasin dkw esihargid ja ka üksikud detailid üle ja ma  ei leidnud ühtki harki millel oleks olnud sellel hõötsal neid väljalõikeid nagu iz il,dkw omal on terve hõõtsa tagaosa serv äralõigatud,vaadake neid dkw ja iz pilte mis siin teemas on.
Sellel iz esihargil millel see pronks hõõts avastasin huvitava fakti et need kroomitud hõõtsa poltide peasse oli löödud kataloogi numbrid,mitte peale kroomimast vaid enne,vaatasin oma 50a osadekataloogist ja numbrid klapivad,niisugust asja ei ole enne ma näinud.
Näit.122631-1 ülemine lühem polt jne.
Vanematel hõõtsadel on ainult mingi  kahekoaline nr aga uuematel on katal.nr  ja selle ees planeeta märk aga kõikidel dkw hõõtsadel oli audi rõngad ja kat.nr,dkw hõõtsid oli veel kahte sorti,ühtedel oli see alumine valusooned ühekõrgused  aga osadel oli sisemine poolemadalam.
Arvan et need iz hõõtsad  mis erinevad dkw st tulid kuskil viiekümnendatel.
Olen kunagi näinud ka iz pid.pedaali pronksist aga kus ei tea,arvan ehk oli see Jänes Sulevi iz il või mõnel tema heitatud tsiklil
Vasta
#10

Vana teema aga kas keegi ei ole leidnud midagi või liigub ainult siinksndis Viljandi ja Jävamaal niisuguseid asju. 
Sain täna jälle iz 350 pronks osasid ,piduripedaali ja raami vahetükk kuhu kinnitub keskhargi vedru,ainult vedru kinnitus oli rauast.Kui saan aega liivapritsi juurde minna siis näeb et kas on kirju või templeid peal
Vasta
#11

(29-08-2018, 23:48 PM)Armex Kirjutas:  Vana teema aga kas keegi ei ole leidnud midagi või liigub ainult siinksndis Viljandi ja Jävamaal niisuguseid asju. 
Sain täna jälle iz 350 pronks osasid ,piduripedaali ja raami vahetükk kuhu kinnitub keskhargi vedru,ainult vedru kinnitus oli rauast.Kui saan aega liivapritsi juurde minna siis näeb et kas on kirju või templeid peal

Varsti saad juppikaupa kogudes eriti haruldase ratta kokku mis oligi valmistatud pronksist ja mees ise oligi pärit Järvemaalt.
See tegelane kes kunagi laevaremondi tehases selle ratta kokku ladus on nüüdseks manalateed läinud aga mäletan väga hästi seda meest ja ratast mida ta originaal varuosid vormi valades tegi aastatel 1986-1992 kui mina seal vahest praktikal käisin.
Mehe töö oli tegelikult valada vormi neid vidinaid millega kinnitati laeva otsasid, ehk seoti trossid sõlme laeva pronks junnide külge mis olid sellised kahte toru meenutavad postid (nimi ei tule enam meelde).
Tahtis teha kõik pronksis aga kas see tal ka õnnestus ei tea kuna minu praktika aastad said seal otsa.
Vasta
#12

saaks need valuvormid kätte küll vorpiks Big Grin  aga kus neid tepleid saaks,numbrirauad olemas,ühel mootoril on ka mootori nr.i juures mingid väksed stambid löödud aga see AL ist eks selle valas teine laevamees,vahetasid omaval ainult tepleid Smile
Vasta
#13

Nalja kui palju,kurdi kiluvargad lätlased on ka õpinud Eestlaste käest pronks valama,täna ostsin laadalt pronks piduripedaali,kolm tsikli fänni tunnistajateks kellest ühel ka pronks keskhark.neil oli ka vist laevatehaseid.
Aga tõsiselt asi väga huvitav,kust see tuli ja temlid ja valu nr. samad mis muudel iz detailides.Kus on Toni kes oli vanasti iz spets.
NB.sain ka IZ musta karbi mis oli pruun,tõsiselt,iz 49 oma
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne