[zazik]

Kuna siin on igasuguseid teadjamehi koos, pöördun natuke automotondusest kõrvale jääva murega.

Nimelt - mure koduse veega.

Süsteem on tavaline - külm vesi tuleb korterisse, soe vesi läbi boileri.
Mingi hetk hakkas boileri siseneva toru ühenduskohast vett tilkuma. Tilkus ainult siis kui kraanist sooja vett lasta, muul ajal ei tilkunud. Kui naise nurisemine ära tüütas, kruttisin selle ühenduse lahti, panin keermeteipi vahele ja kruttisin kinni. Enam pole tilkunud.

Selle pisiremondiga kaasnes aga uus ja juba palju keerulisem mure - köögi- ja dushisegistid on hakanud trikke tegema, s.t. kui vesi keerata külma peale, ajab ikka sooja vett, mõnikord lausa kuuma. Vannitoa kraanikausi segisti puhul pole ühtegi anomaaliat täheldanud. Tavaliselt ilmneb probleem just siis kui soe vesi on mõnda aega voolanud ja siis külmemaks keerata. Läheb külma asemel kuumemaks. Kui selle trikitamise ajal ainsast toimivast kraanist külma vee lahti keerasin, hakkas "metsik" dushisegisti turtsuma ja vahele jätma. 

Oskab keegi sellisele mõistatuslikule käitumisele seletust anda? Mõistus justkui ütleb, et kuum vesi pääseb külma vee kontuuri, aga mismoodi see võimalik on või millest tingitud?

[volvo]

Boileril tagasilöögiklapp on sissetuleval torul?

[zazik]

Mingi klapp seal on. Mingi vahejulla, millest mingi klapiga toruke välja tuleb.

[Marko]

Kas selle mingi julla eemaldamisel kasutasid korralikke suuri torutange ja pigistasid juhuslikust kohast teda?

[zazik]

Kas selle mingi julla eemaldamisel kasutasid korralikke suuri torutange ja pigistasid juhuslikust kohast teda?

Eriti suurte tangidega ligi ei pääsenud, suht tagasihoidlikud vahendid olid. 
Kui õigesti mäletan, siis vist isegi mitte tangid, vaid sobivas suuruses mutrivõti. Aga tõsi on see, et suht suvaliselt kohast keerasin, nii et võti selle väljaulatuva toru taha haakis.

[olli]

Mul suvilas sama häda. Süüdistan probleemis just tagasivoolu klapi puudumist. Korda tegemiseni pole veel jõudnud, tavaliselt üks suts sooja tuleb, siis läheb jahedaks tagasi.

[zazik]

Mul suvilas sama häda. Süüdistan probleemis just tagasivoolu klapi puudumist. Korda tegemiseni pole veel jõudnud, tavaliselt üks suts sooja tuleb, siis läheb jahedaks tagasi.

Loogika ütleb, et lõputult ju ei saa seda sooja tulla mõlemast torust. aga täna tuli ikka hea mitu minutit täiesti tulikuuma.

Arusaamatuks jääb, kuidas see soe (kuum) vesi üldse valesse kohta satub. Boileri sisendi kaudu hakkab külmaveetorudesse pressima? Aga mis teda selleks sunnib, s.t. boilerisse peaks siis ju kuskilt vesi (surve) asemele tulema. Isegi kui segisti on keskmises asendis, sealt ju ometi boilerisse mingit survet ei lähe.

Aga no igatahes võtan teadmiseks, et tõenäoliselt tegin tagasivooluklapile liiga.

[rollfix]

Boileritel on ka termoandur mis ei lase veel liialt kuumaks minna. Kui see rikkis, tõuseb temperatuur ja ka ülerõhuklapp võib ehk hakata tagasi laskma. Minul tagasilasmist ei toimunud, lihtsalt vesi läks liialt kuumaks.

[MadDriver]

Tere.
Tõenäoliselt on jah külma vee tagasilöögiklapp surnud. Meil oli juhus, kui 3-korruselise hoone, umbes vast ehk 500 m2 igast kraanist igast asendist tuli vaid kuuma vett tänu sellele, et soojussõlme külma vee tagasilöögiklapp ei pidanud enam. Tekkis mingi loomulik tsirkulatsioon või pagan seda teab, misasi.
Kui boileri termostaat on tuksis, siis läheb sooja vee temperatuur tont teab kuhu, aga segisti külma vee poolelt peaks ikka ju külma tulema.
Edu!

[maitus]

Ma ei saa siia kuidagi oma lugu kirjutamata jätta  . Kunagi nõukaajal valmistasin ise ühe el. boileri, millele jäi esialgu termolüliti külge panemata. Siis käis mul asi mõnda aega nii, et pistsin juhtme seina ja kui kuum oli, siis tõmbasin välja. Aga vastavalt Murfi seadusele õnnestus mul ükskord sisselülitatud boileriga magama jääda. Ärkasin sellise susina peale üles nagu oleks rongil hädapidurit tõmmatud, vetsus oli loputuskasti plastikust voolik üles sulanud, millest omakorda hirmsa rõhu all auru tuli. Eks ma siis tõmbasin kähku pistiku välja ja keerasin vee kinni. Naljakam osa aga toimus hommikul, kui meie maja parm esimeselt korruselt (ma elasin kolmandal) välisukse juures värises ja oma öisest deliiriumist rääkis, kus tal oli oma ainukesest kraanist, milles ainult külm vesi saanuks olla, kuuma auru kruusi sisse pahisenud. Ütles, et peab nüüd mõnda aega kaiine poovima olla  . Ametilt oli see mees torujüri .....

[Marko]

suht suvaliselt kohast keerasin, nii et võti selle väljaulatuva toru taha haakis.

Küllap häirisid mingi kolvikese vaba liikumist. Viga tuleb alati otsida sealt, kus viimati toimetasid.

[Daff]

Võtsin kunagi remondi käigus ajutiselt tagasilöögiklapi vahelt ära, et voolik paremini istuks ja ole tore, hakkasid ka igasugused jamad pihta. Boiler pidi olema ajutiselt põrandal. 
Esiteks sama jama mis teemealgatajal, külmavee kraanist tuli pikalt leiget vett ja teiseks läks hulluks dušši termosegisti mis hüdrofoori tööle hakates lajatas paugu külma vett krae vahele. 
Kui boiler sai oma kohale lae alla olid anomaaliad kadunud. Kusjuures lae alla panduna jäi ka tagasilöögi klapp paigaldamata. 
Sellest võib järeldada, et ka boileri asukoht mängib ka rolli kuna ei tekki vaba tsirkulatsiooni.

[stihl]

See klapp patenteeriti alles aastal 1907.

Enne seda kasutasid inimesed ikka normaalseid kraane:



...mitte mingeid segisteid.

.

[miilits]

Nii nagu läks kellelgi WC plastiktoru ära, nii võib ka plastmassist veepuhastus filter ära minna, kogemus olemas.

[Daff]

See klapp patenteeriti alles aastal 1907.

Enne seda kasutasid inimesed ikka normaalseid kraane:



...mitte mingeid segisteid.

.

.......ja kraanid peavad olema teine teises valamu servas  nagu inglismaal ja punn peab taskus olema igal matsil endal kes kavatseb sooja veega käsi pesta.

[Kjen]

Vesi kuumutamisel +4C kuni +100C võib paisuda kuni 4%. +55C küttes ca 1,2%.
St 100l boiler rahulikult ilma tarbimiseta vett küttes peaaegu keemiseni, võib siis "juurde paisutada" mitte üle 4l vett. 
Sellel 4'l liitril pole mujale minna, kui kui torudesse - üldjuhul kuuma vee torudesse. 
Kaasneb rõhu tõus maja torustikes (st vee rõhk hoone torudes on kõrgem, kui toimiva tagasilöögiklapiga veemõõtja korral on rõhk samal ajal välises veevõrgus). Selleks see nokakesega vidin boileri küljes, kust liigne rõhk välja tilguks. 

Antud juhul tagasivoolu klapi mittetoimisel saab vesi paisuda ka külma vee torudesse. 
Ilmselt on boiler ühendatud kusagile veesisendi lähedusse, mistõttu külma vee torus olev soe vesi kraani avades sööstab väljapääsu poole, milleks võib olla suvaline elamises olev külmaveekraan.

4l vett peaks torudest ühe kraani avamisel väljuma umbes poole minutiga, mistõttu minule on müstika pigem see, kuidas saab kuuma vett mitu minuti külma vee kraanist voolata. Kas on boiler palju suurem kui 100l või kraan oli väheavatud asendis.

Vaheta see klapp kiiresti välja, järsku on tal rõhukaitsefunktsioon ka rikki läinud. Ja püüa boileri vee temperatuuri seniks vähendada.

[aavu]

Boilerisse jääb peale esimest veega täitmist õhupadi soojavee torust kõrgemale. Kuna soe vesi saab sisaldada vähem gaase kui külm, siis peaks see õhupadi seal igavesti säilima. Vee soojuspaisumise amortiseerib see õhupadi edukalt, see tähendab, et rõhu tõus oleks minimaalne.

[overspeed]

Nagu kf-lane Kjen kirjutas: soe vesi paisub, tekitades oma liinis körgema röhu kui külmavee liinis.
Kui soojaveeboileri torustikul on tagasilöögiklapp ennem boilerit, siis ongi röhk boileris suurem. 
Kui aga külmavee-liinipidi saab vesi tagasi liikuda (kulunud segistid ja rikkis tagasilöögiklapp), siis hakkab boiler (oma paisumistegurist tuleneva körgema röhuga) kuuma vett vaikselt külmaveeliini pressima, lükates külma vett kraanist järjest kaugemale. Kui tarbija vett soovib, tuleb mölemast torust vaid kuuma/sooja kuniks külm vesi taas kohale jöuab.
Tänapäeva automaatsegistid (dušši) enamus nöuavad (lugeda manualist) suht vördset röhku nii külmavee liinil kui kuumavee liinil. Kui röhud on erinevad, automaatsegisti ei tööta kuniks röhud vördsustuvad.
Tänapäeva kiir-segistil peaks olema samuti tagasilöögiklapid sees, kuid ka need kuluvad. Osadel aga ka ei ole klappe sees. Samas kui kogu elamise veetrassil on kasvöi üks kraan/segisti mis laseb külma- ja kuumavee torustikul vee mittetarbimise ajal (aka köik kraanid kinni) vabalt ühenduses olla, siis liigub kogu süsteem kuumaks kuna soe vesi lükkab külma vett kaugemale.
- Kontrolli sissetuleva külmavee liini tagasilöögiklapp ! Et soe vesi oma paisumisteguriga ei saaks külma vett tagasi lükata.
- Otsi ülesse kraan/segisti, mis lubab kuuma- ja külma-vee liinidel omavahel vee mittetarbimise ajal ühenduses olla, vaheta see.

Kiirsegistitel tavaliselt kui kulunud, siis jättes regul.hoova ühte äärde laseb liinidel ühineda. Kui jätta keskele, siis hoiab eraldi (loogikavastane).

[klemm]

Osta parem uus boiler, saad uue klapi sellega kaasa.   Olen kunagi näinud kuidas külmavee  plasttorud ( need mustad sinise triibuga) keldris üles sulasid.  Veaks oli katkine boiler ja kinni jäänud klapp.  Uue boileriga lähevad el. arved ka väiksemaks ja  teenid selle raha kiirelt tagasi.

[virks]

Osta parem uus boiler, saad uue klapi sellega kaasa.   Olen kunagi näinud kuidas külmavee  plasttorud ( need mustad sinise triibuga) keldris üles sulasid.  Veaks oli katkine boiler ja kinni jäänud klapp.  Uue boileriga lähevad el. arved ka väiksemaks ja  teenid selle raha kiirelt tagasi.

Mille arvelt see uus boiler vähem elektrit tarbib (kui välja arvata hetkel külmavee torudesse minev soe vesi, mille põhjuseks on vigane klapp)?