Vihkan seda postiteenust, ehk kas tõesti teisiti ei oleks saanud?
#61

(23-12-2017, 12:23 PM)kr8nik Kirjutas:  Ma olen alati olnud seisukohal, et igas postkontoris, logistika- ja kullerifirmas ning muudes analoogsetes ettevõtetes peaks töötama vähemalt üks kirjaoskaja inimene. See tõstaks oluliselt nende poolt osutatud teenuse kvaliteeti. Kahjuks pole paljudes kohtades seda senini veel tehtud.

Kas sa ise läheksid näiteks Karksi-Nuia Omniva kontorisse vastutava töötaja ametikohale tööle, kui tunnipalgaks pakutakse igasugust kauplemisvõimalust jätmata 2.78€?
Vasta
#62

(23-12-2017, 13:00 PM)Janka Kirjutas:  Kas sa ise läheksid näiteks Karksi-Nuia Omniva kontorisse vastutava töötaja ametikohale tööle, kui tunnipalgaks pakutakse igasugust kauplemisvõimalust jätmata 2.78€?

Eeee... On see bruto või neto? Cool
Vasta
#63

(23-12-2017, 13:05 PM)kr8nik Kirjutas:  
(23-12-2017, 13:00 PM)Janka Kirjutas:  Kas sa ise läheksid näiteks Karksi-Nuia Omniva kontorisse vastutava töötaja ametikohale tööle, kui tunnipalgaks pakutakse igasugust kauplemisvõimalust jätmata 2.78€?

Eeee... On see bruto või neto? Cool

mis vahet, uuest aastast on min palk ja tulemaksuvaba min ühtepidi 500€ ja kõik need poeketid jms pakuvad mat vastutavale töötajale (müüjale) vaid sellist palka koos kohustusega teha laadijatööd ja maksta kinni tekkinud puudujäägid.
Vasta
#64

Big Grin
Kas on sellise summa juures veel maksukoorimise ruumi ka? Big Grin
Kalkuleeri ise nii või naapidi tulemust. Tegemist oli 2017. aasta kevadise pakkumisega - http://palk.crew.ee
Arvestame 20 tööpäeva ja päeva pikkuseks 8h.
Vasta
#65

(23-12-2017, 13:17 PM)Janka Kirjutas:  Big Grin
Kas on sellise summa juures veel maksukoorimise ruumi ka? Big Grin
Kalkuleeri ise nii või naapidi tulemust. Tegemist oli 2017. aasta kevadise pakkumisega - http://palk.crew.ee
Arvestame 20 tööpäeva ja päeva pikkuseks 8h.

tegelik keskmine kuu on tsutt üle 21 tööpäeva ja siis tulebki täpselt min palk kokku. Selle pealt sai see aasta ikka veel tulumaksu kinni pidada jms 470-180=290 eurikult võtame 20% maha.
Vasta
#66

No vahet pole.
Kui mul on lugemis- ja kirjaoskus kolmes keeles (eesti-vene-inglise) pluss lisaks mingisugune ähmane oskus aru saada saksa- ja soome keelest, siis ma ei näe mitte mingisugust põhjust müüa kellelegi oma aega ja oskusi nii pisikese raha eest. Kodus korve punudes teenib ka korralikumalt Big Grin.
Vasta
#67

(23-12-2017, 13:40 PM)Janka Kirjutas:  No vahet pole.
Kui mul on lugemis- ja kirjaoskus kolmes keeles (eesti-vene-inglise) pluss lisaks mingisugune ähmane oskus aru saada saksa- ja soome keelest, siis ma ei näe mitte mingisugust põhjust müüa kellelegi oma aega ja oskusi nii pisikese raha eest. Kodus korve punudes teenib ka korralikumalt Big Grin.
Ma ise ka ei läheks, aga näe naine läks. Kuna tänu riigireformi edenemisele on erialane omandatud kõrghariduse kohane töö maapiirkondades otsa lõppenud ja Tallinna minekut ei plaani ning väidetavalt pidi üksi kodus hulluks minema, siis läkski minimaaliga müüjaks ... Egas ma ise ka juba 16 aastat ei käi erilise rõõmuga iga päev ligi 60 km kaugusele tööle aga mis teha - sõna linn ajab mul juba südame pahaks, Tallinnast rääkimata.
Vasta
#68

(23-12-2017, 14:43 PM)honkomees Kirjutas:  
(23-12-2017, 13:40 PM)Janka Kirjutas:  No vahet pole.
Kui mul on lugemis- ja kirjaoskus kolmes keeles (eesti-vene-inglise) pluss lisaks mingisugune ähmane oskus aru saada saksa- ja soome keelest, siis ma ei näe mitte mingisugust põhjust müüa kellelegi oma aega ja oskusi nii pisikese raha eest. Kodus korve punudes teenib ka korralikumalt Big Grin.
Ma ise ka ei läheks, aga näe naine läks. Kuna tänu riigireformi edenemisele on erialane omandatud kõrghariduse kohane töö maapiirkondades otsa lõppenud ja Tallinna minekut ei plaani ning väidetavalt pidi üksi kodus hulluks minema, siis läkski minimaaliga müüjaks ... Egas ma ise ka juba 16 aastat ei käi erilise rõõmuga iga päev ligi 60 km kaugusele tööle aga mis teha - sõna linn ajab mul juba südame pahaks, Tallinnast rääkimata.

Meil saab see vaene DPDlane ca1200€ kätte ja tal on tätsa pohh kliendist Sad
Seni kuni hiigel kasumit teeniv paks valge kapitalist palka ei maksa ei
tasu ka kvaliteetset teenust oodata..

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
#69

Ma päris huviga jälgin (võimaluste piires muidugi), kuidas Cleveroni töölistel läheb. Et kas firma tehnilise poole arendamise kõrval ka meeste-naiste palkasid hakatakse samuti maailma konkurentsi kergitama või kordub jälle seesama reha, millel enamus eesti härrasid tammub.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/aas...d=77649140


Nende asjadega on nii, et kui oma toitjat ehk töölist ise korralikult ei toida ja ei hoia, siis  juhtkonnal seisab peagi ees kaks teeharu:
*hakka ise musta tööd tegema
*paki end turul koomale
Kui sellest reeglist aru ei saa, siis ei saa. Sama lihtne nagu põllupidamise ajastul. Suures pildis pole miskit muutunud. Kui suvel heina teha ei viitsinud, siis istuvad kõik talvel näljas ja liikumisvõimetuna omas urkas, sest kari liha-piima ei anna ja hobune on nõrk.
Vasta
#70

(23-12-2017, 15:42 PM)Janka Kirjutas:  Ma päris huviga jälgin (võimaluste piires muidugi), kuidas Cleveroni töölistel läheb. Et kas firma tehnilise poole arendamise kõrval ka meeste-naiste palkasid hakatakse samuti maailma konkurentsi kergitama või kordub jälle seesama reha, millel enamus eesti härrasid tammub.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/aas...d=77649140


Nende asjadega on nii, et kui oma toitjat ehk töölist ise korralikult ei toida ja ei hoia, siis  juhtkonnal seisab peagi ees kaks teeharu:
*hakka ise musta tööd tegema
*paki end turul koomale
Kui sellest reeglist aru ei saa, siis ei saa. Sama lihtne nagu põllupidamise ajastul. Suures pildis pole miskit muutunud. Kui suvel heina teha ei viitsinud, siis istuvad kõik talvel näljas ja liikumisvõimetuna omas urkas, sest kari liha-piima ei anna ja hobune on nõrk.

DPD Töölistega nii et kui üks lahkub tuleb Poolast kaks asemele kellel Poolas veel sitemini läheb..
Ettevötte juhil pole ju sellisel juhul vaja head palka maksta Sad
Kui mul naine vanast kohast töölt lahkus siis ülemus karjus parkplatsil veel järgi et sinu suguseid
lolle tuleb mul homme Ohlandiast kolm tükki asemele...Piirid on liiga lahti läinud ja köik arvavad et
Saksas vedeleb raha tänaval..
Lugu sellest kuidas 80ndatel saabusid kaks yugo Saksa .Istuvad mehed siis saabumis päeva hommikul
kohvikus ja üks ütleb teisele et vaata rahakott keset tänavat.Selle peale töstab teine selle rahakoti
üles ja näe imet viis tonni seal sees.Selle peale ütleb jällegi teine yugo viska tagasi sinna kus oli
tööle hakkame homme täna puhkame veel Big Grin

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
#71

Huvitav, kuidas selle 1200€ netopalga juures saksas üüri maksmisega lood on? Elavadki vennikesed pead-jalad sassis kuuekesi kahetoalistes?
Vasta
#72

[quote pid='439358' dateline='1514032933']

Nende asjadega on nii, et kui oma toitjat ehk töölist ise korralikult ei toida ja ei hoia, siis  juhtkonnal seisab peagi ees kaks teeharu:
*hakka ise musta tööd tegema
*paki end turul koomale
Kui sellest reeglist aru ei saa, siis ei saa. Sama lihtne nagu põllupidamise ajastul. Suures pildis pole miskit muutunud. Kui suvel heina teha ei viitsinud, siis istuvad kõik talvel näljas ja liikumisvõimetuna omas urkas, sest kari liha-piima ei anna ja hobune on nõrk.
[/quote]

Unustasid kolmanda varjandi:  ukrainlased, poolakad ja muud pagulased.   Ehitustel enam eestikeelt ei kuulegi.
Vasta
#73

saksa palkade ja ukraina ehitajate vahele mainiks teemaväliselt, et fedex tõi hollandist paki tallinasse 23 tunniga. ehk siis võeti saatja juurest peale ja toodi meile kontorisse kohale. kiidan.
Vasta
#74

(23-12-2017, 19:08 PM)Janka Kirjutas:  Huvitav, kuidas selle 1200€ netopalga juures saksas üüri maksmisega lood on? Elavadki vennikesed pead-jalad sassis kuuekesi kahetoalistes?

Kes on ennast suutnud väga hästi legaliseerida see ehk saab riigilt kah paar
kopikat lisaks,aga seda varianti ei soovita eriti. Tööd teha on lihtsam kui nendega
jagada Aga vähemalt 50%kogu selle maa elanikest selle raha eest töötavad..
Sellel maal makstakse diplomi mitte teadmiste eest Sad

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
#75

(23-12-2017, 19:09 PM)klemm Kirjutas:  Unustasid kolmanda varjandi:  ukrainlased, poolakad ja muud pagulased.   Ehitustel enam eestikeelt ei kuulegi.

See on ka variant jah.
Nüüd läheb muidugi postiteenuse ja pakkide liikumise teemast välja, aga puudutab valusalt kõiki tootmiskeskuste elanikke.
Meil siin Viljandis näiteks on üks voodivabrik, kus Ukrainast pärit inimesi tööl. Palka makstakse neile ajalehe artiklis avalikustatud info põhjal kaks korda rohkem kui näiteks naissoost inimesele, kes läheb samasse vabrikusse täpselt sama tööprotsessi tegema. 
Kus on õiglus ja milliste varude arvelt saab võõrtöölisele rohkem maksta? Või üleüldse meestele rohkem maksta? See ei ole põhjendus, et mees teeb/jõuab rohkem või kvaliteetsemalt. Tean töölisnaisi, kes sõna otseses mõttes on jõu ja osavuse poolest võimelised mehel pea persse keerama ning jalge alla tallama, aga virelevad mingisuguse 400-600€ neto peal.

Tsitaat:Ukrainlane Vydysh väitis, et tema kodumaal on palgad väga väiksed: seal olevat hulk töökohti, kus teenitakse vaid 100 eurot kuus. Eestis seevastu on tööandja kohustatud väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötajale maksma vähemalt Eesti keskmist palka ehk 1242 eurot kuus. Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis Viljandimaa keskmine palk 1091 eurot.
Mööblivabriku omanik Göran Sjöholmi sõnul on Viljandimaal ning kogu Eestis tõeline tööjõukriis ja tema hinnangul tuleks Eestil lõdvendada nõudeid ettevõtjatele, kes soovivad välistööjõudu palgata. Delux kasutaks võõrtööjõudu tunduvalt rohkem, kui ettevõtjale poleks seatud karme nõudmisi. Sjöholmi sõnul on Ukrainast töötajate palkamine katsumus, sest dokumentide vormistamine võtab kaks-kolm kuud. See on liiga pikk aeg, väitis ta.
Tema arvates oleks lahendus, kui Eesti lõdvendaks võõrtööjõu palkamise nõudeid ning võtaks järk-järgult immigrante vastu. Vastasel juhul jääb elanike arv üha vähemaks ning majandus kiratsema. Viljandi mööblivabrikant Sjöholm on põletavast probleemist rääkinud juba peaminister Jüri Ratasega ja saanud vastuseks, et asjakohane komisjon tegeleb selle küsimusega.
Vasta
#76

(23-12-2017, 19:16 PM)diesel Kirjutas:  saksa palkade ja ukraina ehitajate vahele mainiks teemaväliselt, et fedex tõi hollandist paki tallinasse 23 tunniga. ehk siis võeti saatja juurest peale ja toodi meile kontorisse kohale. kiidan.

UPS samuti Riga-----Nürnberg alla24H Wink

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
#77

(23-12-2017, 19:22 PM)Janka Kirjutas:  
(23-12-2017, 19:09 PM)klemm Kirjutas:  Unustasid kolmanda varjandi:  ukrainlased, poolakad ja muud pagulased.   Ehitustel enam eestikeelt ei kuulegi.

See on ka variant jah.
Nüüd läheb muidugi postiteenuse ja pakkide liikumise teemast välja, aga puudutab valusalt kõiki tootmiskeskuste elanikke.
Meil siin Viljandis näiteks on üks voodivabrik, kus Ukrainast pärit inimesi tööl. Palka makstakse neile ajalehe artiklis avalikustatud info põhjal kaks korda rohkem kui näiteks naissoost inimesele, kes läheb samasse vabrikusse täpselt sama tööprotsessi tegema. 
Kus on õiglus ja milliste varude arvelt saab võõrtöölisele rohkem maksta? Või üleüldse meestele rohkem maksta? See ei ole põhjendus, et mees teeb/jõuab rohkem või kvaliteetsemalt. Tean töölisnaisi, kes sõna otseses mõttes on jõu ja osavuse poolest võimelised mehel pea persse keerama ning jalge alla tallama, aga virelevad mingisuguse 400-600€ neto peal.

Tsitaat:Ukrainlane Vydysh väitis, et tema kodumaal on palgad väga väiksed: seal olevat hulk töökohti, kus teenitakse vaid 100 eurot kuus. Eestis seevastu on tööandja kohustatud väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötajale maksma vähemalt Eesti keskmist palka ehk 1242 eurot kuus. Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis Viljandimaa keskmine palk 1091 eurot.
Mööblivabriku omanik Göran Sjöholmi sõnul on Viljandimaal ning kogu Eestis tõeline tööjõukriis ja tema hinnangul tuleks Eestil lõdvendada nõudeid ettevõtjatele, kes soovivad välistööjõudu palgata. Delux kasutaks võõrtööjõudu tunduvalt rohkem, kui ettevõtjale poleks seatud karme nõudmisi. Sjöholmi sõnul on Ukrainast töötajate palkamine katsumus, sest dokumentide vormistamine võtab kaks-kolm kuud. See on liiga pikk aeg, väitis ta.
Tema arvates oleks lahendus, kui Eesti lõdvendaks võõrtööjõu palkamise nõudeid ning võtaks järk-järgult immigrante vastu. Vastasel juhul jääb elanike arv üha vähemaks ning majandus kiratsema. Viljandi mööblivabrikant Sjöholm on põletavast probleemist rääkinud juba peaminister Jüri Ratasega ja saanud vastuseks, et asjakohane komisjon tegeleb selle küsimusega.
Neid nöudeid sisse tulnud tööjöule tuleks kordades karmistada..Saksas neid lödvendati ca10 aastat tagasi
tulemusest ma ei taha rääkida. Nende tööliste heaolu toimib oma rahva palga ja töö kohtade arvelt...
Ja sellega käib kaasas loomulikult teenuste kvaliteedi langus..Paki teenusel ei saagi mingit kvaliteeti olla
kui 90%tegelasi umbkeelsed...

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
#78

Sakslased suravad oma riigi ise pimedasse kohta. Lihtsam on 450€ peal tööl käia ja abiraha vastuvõtta kui tööl käia.  Paari aastaga mis DHL sai oldud vahetusid enamus sakslasi türklaste ja idaeurooplastega. Mina olin põhimõtteliselt esimene peale "kohalike" venelaste ja kui ära tulin siis olid ainult "ametnikud" alles ja juhid kah sakslased.  Ja selle tööpeal saad, eriti DHL-is ja postis, ühiskonnast ülevaate. Aastaga külastad oma piirkonnas 80-90% majadest ja korteritest.  Et need kes tahavad siin Eesti päästa siis lapsevanemana vaatame ringi ja homme tõstame oma 20+ aastase mitte töötava ja õppiva muidusööja ukse taha. Elu alaku.
Vasta
#79

(23-12-2017, 19:22 PM)Janka Kirjutas:  See on ka variant jah.
Nüüd läheb muidugi postiteenuse ja pakkide liikumise teemast välja, aga puudutab valusalt kõiki tootmiskeskuste elanikke.
Meil siin Viljandis näiteks on üks voodivabrik, kus Ukrainast pärit inimesi tööl. Palka makstakse neile ajalehe artiklis avalikustatud info põhjal kaks korda rohkem kui näiteks naissoost inimesele, kes läheb samasse vabrikusse täpselt sama tööprotsessi tegema. 
Kus on õiglus ja milliste varude arvelt saab võõrtöölisele rohkem maksta? Või üleüldse meestele rohkem maksta? See ei ole põhjendus, et mees teeb/jõuab rohkem või kvaliteetsemalt. Tean töölisnaisi, kes sõna otseses mõttes on jõu ja osavuse poolest võimelised mehel pea persse keerama ning jalge alla tallama, aga virelevad mingisuguse 400-600€ neto peal.
 Ma arvan, et sellise 'väljaspoolt tulijale maksame rohkem' juured on juba nõuka ajas. Ntks väidetavalt kunagi kohaliku kolhoosi ja vabriku vahel oli kokkulepe, et üksteiselt spetse üle ei osta. Värbasid endale kusagilt kellegi vga hea aga ei hakka ju võistu pakkumisi tegema.
 Sama siin, ajad palga ainult asjata üles aga töökäsi on ikka samapalju. Mehele on natuke lihtsam kasvõi Soome ehitusele tööle minna, seetõttu lihtsalt makstakse neile rohkem, kuna tõenäolisemalt on muid variante. Paras kasiino õiglus on aga mis teha.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#80

(23-12-2017, 19:22 PM)Janka Kirjutas:  ...
Palka makstakse neile ajalehe artiklis avalikustatud info põhjal kaks korda rohkem kui näiteks naissoost inimesele, kes läheb samasse vabrikusse täpselt sama tööprotsessi tegema. 
...

Tsitaat:Ukrainlane Vydysh väitis, et tema kodumaal on palgad väga väiksed: seal olevat hulk töökohti, kus teenitakse vaid 100 eurot kuus. Eestis seevastu on tööandja kohustatud väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötajale maksma vähemalt Eesti keskmist palka ehk 1242 eurot kuus. Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis Viljandimaa keskmine palk 1091 eurot.
...

Kas tegelikult ka maksatakse TÄPSELT SAMA töö eest kaks korda vähem palka ainult seepärast, et tilli ei ole? Või on siiski tööülesanded erinevad?

Välismaalastele kahekordse keskmise palga maksmise nõue tulenes seadusest ja seda muudeti. Ehk uuest aastast ei saa ukrainlased enam rohkem, kui meie inimesed.

Siinkohal on paslik tsiteerida ühte kahte revolutsiooni näinud kodanikku:
prantsuse revolutsiooni mõte oli võidelda vaesuse vastu, nõukogude revolutsiooni eesmärk oli kõrvaldada rikkad.

Rolleyes
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne