[Janka]

Unustasid kolmanda varjandi:  ukrainlased, poolakad ja muud pagulased.   Ehitustel enam eestikeelt ei kuulegi.

See on ka variant jah.
Nüüd läheb muidugi postiteenuse ja pakkide liikumise teemast välja, aga puudutab valusalt kõiki tootmiskeskuste elanikke.
Meil siin Viljandis näiteks on üks voodivabrik, kus Ukrainast pärit inimesi tööl. Palka makstakse neile ajalehe artiklis avalikustatud info põhjal kaks korda rohkem kui näiteks naissoost inimesele, kes läheb samasse vabrikusse täpselt sama tööprotsessi tegema. 
Kus on õiglus ja milliste varude arvelt saab võõrtöölisele rohkem maksta? Või üleüldse meestele rohkem maksta? See ei ole põhjendus, et mees teeb/jõuab rohkem või kvaliteetsemalt. Tean töölisnaisi, kes sõna otseses mõttes on jõu ja osavuse poolest võimelised mehel pea persse keerama ning jalge alla tallama, aga virelevad mingisuguse 400-600€ neto peal.

Ukrainlane Vydysh väitis, et tema kodumaal on palgad väga väiksed: seal olevat hulk töökohti, kus teenitakse vaid 100 eurot kuus. Eestis seevastu on tööandja kohustatud väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötajale maksma vähemalt Eesti keskmist palka ehk 1242 eurot kuus. Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis Viljandimaa keskmine palk 1091 eurot.
Mööblivabriku omanik Göran Sjöholmi sõnul on Viljandimaal ning kogu Eestis tõeline tööjõukriis ja tema hinnangul tuleks Eestil lõdvendada nõudeid ettevõtjatele, kes soovivad välistööjõudu palgata. Delux kasutaks võõrtööjõudu tunduvalt rohkem, kui ettevõtjale poleks seatud karme nõudmisi. Sjöholmi sõnul on Ukrainast töötajate palkamine katsumus, sest dokumentide vormistamine võtab kaks-kolm kuud. See on liiga pikk aeg, väitis ta.
Tema arvates oleks lahendus, kui Eesti lõdvendaks võõrtööjõu palkamise nõudeid ning võtaks järk-järgult immigrante vastu. Vastasel juhul jääb elanike arv üha vähemaks ning majandus kiratsema. Viljandi mööblivabrikant Sjöholm on põletavast probleemist rääkinud juba peaminister Jüri Ratasega ja saanud vastuseks, et asjakohane komisjon tegeleb selle küsimusega.