[Janka]

Omniva kiituseks paar rida. Kuigi kiita ei tohtivat, sest mine sa tea, millas jälle ära pööravad või millas see kõik sinu enese vasta pöördub...

Sai tellitud saksa amazoni kaudu üks asjalik raamat. Ja adressaadiks sai üks Omniva pakiautomaadi asukoht. Aga et too müügivahenduse veebikeskkond ei soosi saaja telefoni numbri paigutamist aadressiribale, siis teavitasin müüjat eraldi ja extra oma kontaktnumbrist ja soovist see nummer kimmelepääle ka pakikesele joonistataks. Selleks saatsin temale sõnumi, mida saab teha läbi tollesama keskkonna eraldi aknakese. Ja mis siis juhtus?
No loomulikult (nagu alati!) jõudis see sõnum müüja lugemiseväljale hilinemisega ja ta oli juba jõudnud raamatukese kenasti teele saata.
Vahetasin seejärel Omniva kodulehel oleva kontaktvormi kaudu paar kirjarida Omniva robottöötajaga, kuid ega ma sellest muhvigi targemaks saanud. Polnud nähtavasti tol vastanud poolrobotil mingitki tahtmist tekkinud sasipundart lahti harutada. Korrutas ainult, et välismaalt saabuvaid saadetisi nemad träkkida ei saa ja küsigu ma saatjalt jälgimise kood, et siis äkets on mingisugustki lootust, et minu jaoks nii tähtis saadetis oma tagasiteed ei leia... 
Koodi aga saatjal polnud. Odavuse huvides kasutas tema seda kõige lihtsamat saatmise varianti, mis koodi ei väljasta. Mõistetav, inimlik lüke ja andestatav.
Lõpuks viimases hädas lõi siiski lambi põlema, et nahh-ja-pohh, kui niikuinii enam midagi kaotada pole, siis haaran viimase hõlekõrre järele. Lootes siiski inimlikkusele seadsin sammud meie kohaliku linnakese lillepoodi, mis ärakaotatud postkontori asemel nüüd heast tahtest, et maaelu peris kinni ei kiiluks, on nüüd juba aastakese kindlasti inemestele neile Omniva süsteemi kaudu saabuvaid saadetisi oma ruumidesse hoiule võtnud ning seejärel sedelikesi välja saates kohalikele maakatele teada andnud, et saadetis nüit kohal on.
Maainime on maainime. Kõvvade teistmoodu suhtumisega, kui linnarobotid.
Vestlus kujunes paljulubavaks. Ja lahkusin säält mingisugusegi lootuse kübemekesega hinges. 
Asi nimelt selles, et tuginedes nüüd aasta pikkusele omandatud mitmekülgsetele postiteenuse vahendamise kogemustele teadis too lillepoodi pidav müüja rääkida, et kui olen varemaltki Omniva kaudu sinnasamasesse pakiautomaati saadetisi saanud, siis on ka kindlasti minu telefoni nummer neil süsteemis sees. Ja nii võib juhtumisi juhtuda, et teravama pliiatsi otsa sattudes otsib toosama pliiats mu numbri süsteemist ülesse, lisab selle aadressiribale ja nii jõuabki pakike kenaste läbi autumaadi minu koju.
Igaks petuks andsin lilleneiule seejärel ka espessiaalselt oma kõnetraadi koodi, et kui juhtumisi peaks pakk linnakese nimetuse järgi tema ruumidesse laekuma, siis saab tema teha ise vastava märke, ja saadetis pistetakse hoopiselt kappi ja mina saan ka sellekohase sõnumi. Omniva inimrobot polnud nähtavasti sellisest süsteemi murdmisest teadlik või oli tal muidu kaks korda paha tuju, seetõttu jälgimiskoodist nähtavasti suutiski ainult jahuda...

Aga üleeila õdaku siis sain kenaste nutifonisse sõnumi ja eila käisin Rahumäe tee pakiautumaadist oma raamatut nõutamas ning kätte ma ta saingi

Nii et nüit ei teagi, kas tuleb tänada Omniva sisteemi loojaid, kes ühe augu programmi sisse on lubanud või öelda ikkagi, et "Täenu taevale, maainemeste inimlikkus/nutikus võitis ka sel korral!"?
Igatahes - mina olen rahul.