15-s Tchaika

(18-09-2019, 00:26 AM)motamees Kirjutas:  ... Mis süsteem tankil üldse käivitamiseks oli. Kas mitte õhuga ei pandud käima?
Vanematel diiselmootoritel (a la 34 ja 55) oli dubleeritud, õhuga ja akudega/starteriga, viimane oli nö avariivariant.
Vasta

Oot oot oot. Starteriga vedada sadu meetreid mingit 4 tonni, on rohkem kui ulmeline tegevus paari akuga. Ma olen korduvalt pidanud garaaži starteri najal autot liigutama ja no need kümme meetrit on juba liig mis liig nii starterile kui akule, seda siis pisikese auto puhul ja mingi 55-70A akuga. Liikumiskiirus oleks punasel väljakul selline, et Lenin suudaks igavusest haigutama hakata enne kui aparaat tribüüni eest läinud oleks. Seda teooriat võiks isegi huvi pärast kontrollida, kui kellegi oleks vastava massi ja mootoriga aparaat katseks anda ning starterist kahju ei oleks. Ütleme siis nii, et min 100m, mass 4 tonni ja mis see kubatuur oligi? Tavaline starter, 2x90 akut ja tavalised juhtmed mis seal kasutusel olid, vene akud ja vene paksud õlid... Krt, tee või tina aga ei usu... Me võime arvutada siit midagi, näiteks, et ideaalsed 90Ah akud  annavad umbes 1kwh per kärss energiat ja siis jagame selle starteri võimsusega ja sealt edasi liikumiskiirusega aga need arvud on kõik ideaalsest maailmast. Ma pean seda oma silmaga nägema, et uskuda saaks...

Ristmikult olen ära tulnud aku toel, no problemo tänapäeva autole. Kui punasel väljakul peaks limusiin ainult rivist kõrvale keerama starteri najal, kohe sinna tribüüni kõrvale, jah see oleks lõdvalt saavutatav. Aga kui liikuda koos paraadiga kaamerate/silmade eest minema 4 tonnise massiga, no ei...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(18-09-2019, 00:26 AM)motamees Kirjutas:  Üks töökaaslane oli sõjaväes soomuki juht. Ta ütles, et paraadil oli käsk seisma jäänud masinale tagant sisse sõita ja minema lükata.

Ja veel. Paraadil on masinate vahe nii väike, et keegi ei jõua reageerida, käsitsi kütust peale pumbata, käivitada ja edasi sõita. Ka kangelased mette.
Mis süsteem tankil üldse käivitamiseks oli. Kas mitte õhuga ei pandud käima?
 Olles ise teeninud tanki polgus, küll mitte tankistina, vaid nn pataljoni upravlenies. Meil olid T 72 tüüpi masinad. Midagi jäi meelde ja külge kuna igapäevaselt kuulsin nende probleemidest. 
 1. Tankil oli 4 suurt akut, Ah-d ei mäleta.
 2. Võimalik oli käivitada ka õhuga, selleks oli väike balloon. mida tihti kontrolliti. Survet ei mäleta aga öeldi et piisab kaheks korraks. Tank ise seda survet sinna ballooni võimeline andma ei olnud. Seda tuli täita mujal.
 3. Mootor sai kasutada igat sorti kütust - diisel, bensiin, piiritus, vaja oli muuta ainult seadistust.
T 72 tüüpi tangil oli mõeldamatu pumbata sõidu ajal kütust, mis aga oli siin jutuks olnud T 34-l. Meile tutvustati ka neid T 34 tüüpi tanke ja sealt on meelde jäänud, et käsitsi kütuse pump asus kohe juhi kõrval, et vajadusel saaks kiirest kütuse üles. Kui juht oli peaga poiss ja tundis, et masin hakkab ahmima, siis oli küll võimalik seda niikaua käigus hoida, et kuhugi kõrvale tõmmata.
Vasta

(18-09-2019, 03:24 AM)viplala Kirjutas:  Oot oot oot. Starteriga vedada sadu meetreid mingit 4 tonni, on rohkem kui ulmeline tegevus paari akuga. Ma olen korduvalt pidanud garaaži starteri najal autot liigutama ja no need kümme meetrit on juba liig mis liig nii starterile kui akule, seda siis pisikese auto puhul ja mingi 55-70A akuga. Liikumiskiirus oleks punasel väljakul selline, et Lenin suudaks igavusest haigutama hakata enne kui aparaat tribüüni eest läinud oleks. Seda teooriat võiks isegi huvi pärast kontrollida, kui kellegi oleks vastava massi ja mootoriga aparaat katseks anda ning starterist kahju ei oleks. Ütleme siis nii, et min 100m, mass 4 tonni ja mis see kubatuur oligi? Tavaline starter, 2x90 akut ja tavalised juhtmed mis seal kasutusel olid, vene akud ja vene paksud õlid... Krt, tee või tina aga ei usu... Me võime arvutada siit midagi, näiteks, et ideaalsed 90Ah akud  annavad umbes 1kwh per kärss energiat ja siis jagame selle starteri võimsusega ja sealt edasi liikumiskiirusega aga need arvud on kõik ideaalsest maailmast. Ma pean seda oma silmaga nägema, et uskuda saaks...

Ristmikult olen ära tulnud aku toel, no problemo tänapäeva autole. Kui punasel väljakul peaks limusiin ainult rivist kõrvale keerama starteri najal, kohe sinna tribüüni kõrvale, jah see oleks lõdvalt saavutatav. Aga kui liikuda koos paraadiga kaamerate/silmade eest minema 4 tonnise massiga, no ei...
Vahest oleks veel mõeldav veidi liikuda e. Lenini pilgu alt ära kui mootoris ka kompressiooni saaks maha keerata aga seda varianti vist neil V8-tel polnud? Kuidas autom. kasti seisva mootoriga järgi saaks - mingi salapärane lukustumine toimib neil ju (kui konstruktsioonis on ette nähtud) maanteesõidul otseveol?

Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta

Vantide leiutistest ei tea, aga ntx 40date teise poole cadyl oli automaatkastil tagaotsas ka teine ölipump, mida käitati kardaanilt. See vöimaldas siis autot käima tömmata mingitel kiirustel, oli ehk 40kmh
See teadmine muidugi ei aitaks seisvat ronti kuidagi, kui nad muidugi paraadil kogemata köik üksteisega puksiirtrossiga ühendatud polnud Smile

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta

(18-09-2019, 03:24 AM)viplala Kirjutas:  Oot oot oot. Starteriga vedada sadu meetreid mingit 4 tonni, on rohkem kui ulmeline tegevus paari akuga.

...

Üks asi on sutsida mõne meetri kaupa pehmel pinnal üle lävepaku kartes seina rammida, teine asi on iga hinna eest siledal kõval pinnal selge näoga liikumist jätkata, järelmitest hoolimata.

Ei tasu unustada kahte asja. Esiteks omab mass inertsi. Mis alguses töötab vastu, aga mingi kiiruse tekkides hoopis aitab kaasa. Olen ise olnud osaline tühja Volvo FL6 teisaldamisel inimtööjõudu kasutades ja kolmekesi lükkasime selle pea 300 m asfaltplatsi mööda üsna murevabalt ära. Tõsi, liikuma oli seda kolakat piin saada (trikitasimepaelaga üle ratta), aga kui kord juba veeres, siis edasi läks lahedasti. Seetõttu ei pea ma üldse võimatuks, et säärase klassi asjadel võis olla mingi tzüdeem au ja väärikuse päästmiseks. NIng see ei nõuagi tuumajaama kaasasvedamist. 2x90 Ah on siiski päris palju...

Teiseks on õige ka see osa märkusest, et mootori kerimine sellisel puhul on mõttetu energiaraisk. Sellest ka minu arvamine, et evakuatsioonilahendus jätab mootori välja ja tegeleb vaid vähima vajaliku osaga transmissioonist. Või siis mitte, eksole.

Igasugused tankiga lükkamise jutud arusaadavalt ei haaku kuidagi esinduskabrieti evakuatsiooniga, eksole. Ega see pole soomuslimusiin, millel tõepoolest on tugevdatud pakiruum muu hulgas sõbraliku tõuke üleeelamiseks. Väidetavalt olla vastav praktika ka sees saateautojuhtide koolituses. et kuidas seda teha võimalikult tõhusal ja tehnika võimalikult pikka toimimist tagaval viisil. Kui keegi meie hulgast on vastava koolituse läbinud, siis kas on sel väitel alust?

Automaatkasti lukustamine mingile käigule on võimalik küll, kuid selleks tuleb käigukasti ehituses ette näha mingi käigu vedrulülitus. Ehk kui tavapäraselt lülituvad kõik käigud õlirõhult, siis põhimõtteliselt on ju võimalik mingi käik panna lukustuma vedru jõul ja kui seda käiku pole vaja, siis õli rõhk lükkab vedru kokku. Mis omakorda tähendab seda, et säärane auto mootori mittetöötamisel ongi "mingi käigu" asendis ülekandega. Et see mittetöötava pumbaga läbi hüdrotrafo mootorini ei jõua, on vaid kasuks "ärasõidunupu teooriale".

Hüdromuhvide lukustumine käib tänapäevastel autodel hõõrdsiduripakkide õliga kokkusurumisega. Vastav sidur on hüdromuhvi ja käigukasti vahel. Aga selle oelmasolu ei muuda oluliselt olukorda, kuna pangetäie kompressiooniga tegelemisele kulub enam särtsu, kui kaariku liigutamiseks. Põhjusmõtteliselt ei ole jälle vahet, kas vedru avab ja õli surub lukku või on vastupidi.

Käigukasti veetavalt võllilt käituse saav ekundaarpump oli mitmetel kastidel kunagi tõesti olemas, aga kas see on olemas ka kõnealusel vene kastil, ma ei tea. Kes teab?
Vasta

Minus tekitab küsimusi selle elektriku jutt elektrisüsteemi hirmsa keerukuse osas, selles autos ju ei ole mõne tänapäevasema limusiiniga võrreldes praktiliselt mitte midagi elektrilist? Isegi 90ndate S mersu või 7 seeria bemmiga võrreldes peaks seal 3x vähem juhtmeid olema minu loogika järgi.
Ilma skeemita on ära retsitud puntras keeruline orienteeruda, sellest saan loomulikult aru.
Vasta

kui selle loogika järgi võtta siis on jah 2019 s klassi ühe aknatõstuki süsteemis rohkem ühendusi kui kogu selles zilis kokku. Aga tänapäevastel autodel ei hakkagi enam keegi juhtmeid hakkima ja kui miski persses on siis vahetatakse lihtsalt see plokk välja. 30 aasta pärast tõenäoliselt need autod enam ei sõida kah.
Vasta

(20-09-2019, 14:38 PM)Fox Kirjutas:  Minus tekitab küsimusi selle elektriku jutt elektrisüsteemi hirmsa keerukuse osas, selles autos ju ei ole mõne tänapäevasema limusiiniga võrreldes praktiliselt mitte midagi elektrilist? Isegi 90ndate S mersu või 7 seeria bemmiga võrreldes peaks seal 3x vähem juhtmeid olema minu loogika järgi.
Ilma skeemita on ära retsitud puntras keeruline orienteeruda, sellest saan loomulikult aru.
 Asi ongi selles, et mõned asjad on vahelt ära võetud. Kahekordsest süütesüsteemist on üks järgi jäänud. Ja muidugi punt juhtmeid kunagise eritehnika jaoks. Sise telefon juhi ja isakese omavaheliseks suhtlemiseks. Selline telefon oli isakesel
   
   
   
   
Autojuhil siis selline, mis asus noolega näidatud kohas.
   
   
Kas nendega mujale ka sai helistada, ei tea. Mingit numbrivaliku võimalust neil küll pole. Aga võibolla käis see kuidagi keskjaama kaudu, või oli selleks eraldi veel midagi???? Pagasis oli ikka hulga auke ja seal midagi ikka oli. Ilmaasjata neid sinna ikka ei tehtud.
Vasta

Kusagilt on häguselt meeldejäänud, et päris taatide korteežis oli lisaks ambulantsile ka eraldi sideauto. Nuh, et saaks ikka tuumasõda autoriseerida jne.

_______________________
KKK all the way...
Vasta

See peaks ju nii olema egi tänasel hetkel
Vasta

Palju aega möödas viimasest postitusest. Lusikat nurka pole visanud, aga kuna lihtsalt pole aega olnud, siis proovin Septembri kuu tegemistest selle aparaadi kallal anda mingi ülevaate. Jagan selle kolme teemasse, siis väiksem risk, et mingi lollusega hakkama saades ei pea kogu kupatust uuesti tegema. 1 postitus siis mootorist. Meeldetuletuseks, et kuna mootor töötas hästi, õlirõhk 4+, siis ei hakanud seda laiali kiskuma, vaid vahetatud said kõik tihendid, mis nagu vene masinale kohaselt niikuinii lekkisid. Värvitud sai nii, nagu ta tehasest tuli. Kuna käigukast läks vahetusse, siis uue, tutika käigukasti pealt sai ka õige värvi toon võetud. 
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Muidugi sai see mootor pisut üle vuntsitud. Tehases seda küll keegi pahteldama ei hakanud. Aga ega ma sellega poliitbroilereid ka vedama ei hakka. Rohkem muuseumi värk, peasi, et silmal ilusam vaadata.
Vasta

Enne, kui komplekteerimise juurde läheme, mõni pilt ka pisividinate taastamisest. Nendel vidinatel ei paistagi lõppu tulevat. Praeguseks pole kuskilt informatsiooni saanud, et keegi kuskil oleks ZIL 115 tüüpi autole (4104 - 41047) täiemahulise taastamise, ehk algosadeks lahtivõtmise korraldanud. Kõik on piirdunud kosmeetilise iluravi ja ülevärvimisega. Nii et mina olen siis ainuke loll, kes selle kolgata tee ette võttis. Igatahes üle koera olen ära saanud, ainult saba on tal kuradi pikk. 
   
   
   
   
   
   
   
   
Vasta

Nii, kolmas vaatus, ehk ZIL-li kokkupanek. Kohutavalt tänamatu töö. Juhtmete, voolikute, torude rägastik. Töömaht suurem, kui 10-ne tava Volga kokkusättimine. Eks pildid räägivad iseenda eest.
   
     
     
     
      
       
       
       
       
       
       
   
      
   
   
   

Sellega siis Septembri tööd piirdusid. Oktoober tuleb tagasihoidlikum, kuna töömees ka paar nädalat närve kosutamas. Ise ka kaks nädalat olin ära. 
Aga midagi siiski. UUED UUDISED siis paari nädala pärast.
Vasta

Kas kliimaseadet on 2 tk ja jagub sohvrile ka, või ainult 1, mis sakstekambrit külmetäs?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne