15-s Tchaika

(05-02-2019, 12:42 PM)Marko Kirjutas:  Varakambris on kõik leitud klapid kahjuks 90-kraadised Sad
Aga tundub, et internetikaubandus aitab välja, pealegi on seal uued tihendid kaasas.
Tänan Marko aga ilmaaegu paanitsesin. Sain Inglismaalt teate, et remondimees tunnistas, et tahtis uued panna aga unustas ja saadab mulle postiga järele.
Vasta

    Täna tekkis töö juures natuke aega ja kasutan seda Jaanuari tööde kirjeldamiseks, kui kellelegi üldse mu heietused huvi pakuvad. Aga vähemalt endale tempel mällu ja kui tulevikus peaks vajadus tekkima see auto turule paisata, siis huvilisetel võimalik jälgida kolgata teed, mis kaasneb sellist tüüpi auto taastamisega. Detsembri postitustes sai kere keevitustöödele joon alla tõmmatud ja nüüd siis kruntimine, põhjale kivikaitse, kõik potensiaalsed praod hermetsiga üle käidud, salong ja pagasnik veel pahtliga üle käidud ja lõpuks värvitud. Väike pildiseeria ka läbitud ettappidest.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Järjekord läks vist pisut sassi. Veermiku arengust teen igaks juhuks uue postituse.
Vasta

Heietuste huvilisi vist isegi välismaalt nagu aru olen aanud.
Vasta

Nüüd siis veermik. Pidurisüsteem tuleb täiesti uus. Nagu näha on, kõik pidurisüsteem on dubleeritud. Eks Nõukogude inimesed panustasid tublisti oma palavalt armastatud juhtide turvalisusse. Kuskilt lugesin, et iga ZIL tüüpi auto läks riigile maksma c 250 000.- rubla, mis tänases vääringus on jumal teab kui palju. Kui võtta aluseks viina hind, siis tollal sai selle raha eest 69 000 pudelit viina. Noorematele kaasfoorumlastele teadmiseks, et tava viin maksis 3.62. Keskmine palk oli tollal 150.-Rubla, ehk tava kodanik pidi 1667 kuud, ehk 138 aastat rabama, et endale üks ZIL muretseda.  Big Grin . 
Ümber torude vedrud, kõik uued ja tsingitud.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Peale sai tõstetud mootor, et  summuti värk enne kere pealetõstmist ideaalselt paika ajada. Potid on kõik uued aga ühendustorud tuleb mõned ise teha.
   
   
   
   
   
Järgneb....
Vasta

Tänases kolmadas postituses natuke juttu pisiosade taastamisest. Eks riiulid on igasugu vidinaid täis. Tuleb sealt ühe kaupa võtta, puhastada, värvida, tsinkida  ja riiulisse tagasi oma aega ootama.
   
   
   
   
   
   
Järgmine suurem ülevaade siis Märtsi alguses.
Vasta

(08-02-2019, 13:07 PM)cesium Kirjutas:  Heietuste huvilisi vist isegi välismaalt nagu aru olen aanud.

Üllatavat palju jah, ainult privaatsõnumeid pea 700. Neist väga paljud väljaspoolt Eestit.
Vasta

(08-02-2019, 13:02 PM)Formika Kirjutas:  Täna tekkis töö juures natuke aega ja kasutan seda Jaanuari tööde kirjeldamiseks, kui kellelegi üldse mu heietused huvi pakuvad.
....

Palun jätkata. Suurte Poiste toimetamisi on ikka liivakasti servast huvitav jälgida.
Vasta

4.12 viina enam naljalt saada polnud, Starorusskaja maksis 4.42 ja selle võiks võtta ka arvutuse aluseks.


Mõõdukas vaesus on parim restauraator.
Vasta

(08-02-2019, 19:24 PM)mehhanisaator Kirjutas:  4.12 viina enam naljalt saada polnud, Starorusskaja maksis 4.42 ja selle võiks võtta ka arvutuse aluseks.
 Minu varasemad mälestused viina hinnast on autokooli päevilt, kus 6 silindrilise mootori töö järjekorda õpetati valemiga 15 pudelit 362-te 4 peale. Kuna ise viinamees ei olnud ja esimese pudeli viina ostsin 24 aastaselt, mis juhtus ka paar aastat peale 1980-ndat, nii et palun kergemat karistust nii suure eksimuse eest. Big Grin
Vasta

(08-02-2019, 20:19 PM)Formika Kirjutas:  
(08-02-2019, 19:24 PM)mehhanisaator Kirjutas:  4.12 viina enam naljalt saada polnud, Starorusskaja maksis 4.42 ja selle võiks võtta ka arvutuse aluseks.
 Minu varasemad mälestused viina hinnast on autokooli päevilt, kus 6 silindrilise mootori töö järjekorda õpetati valemiga 15 pudelit 362-te 4 peale. Kuna ise viinamees ei olnud ja esimese pudeli viina ostsin 24 aastaselt, mis juhtus ka paar aastat peale 1980-ndat, nii et palun kergemat karistust nii suure eksimuse eest. Big Grin


ja üleüldse oli 3,62 ajal keskmine palk ikka kõvasti madalam kui 150, tsipa üle 100, aga kaheksakümnendatel oli viina hind juba üle viieka, vist 5.30. Range noomitus kodanik Formikale Toungue
Vasta

Kui piduri pedaal on kenasti värvitud, siis jääb kummaline vaadata, kui gaasi pedaal on tsingitud.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

Piduripedaal ju robustset rauast on ja need tavaliselt kõigil värvitud. Isegi 75 tojootal samuti on. 
Aga jube kõva töö. Müts on juba ammu maha võetud ja pole nagu mõtet pähe tagasi panna,et jälle ära võtta  Smile 
Jätka kindlasti kirjutamist kui vähegi aega on.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta

(08-02-2019, 13:24 PM)Formika Kirjutas:  Nüüd siis veermik. Pidurisüsteem tuleb täiesti uus. Nagu näha on, kõik pidurisüsteem on dubleeritud.
Kas vasest piduritorud on tänapäevased? Küsin seda selle pärast, et vaadates tänaseid vasest torusid, lõppevad need üsna kähku millegi pärast. Kas tol ajal olid taoliste autodega samad probleemid, või kasutati mingeid muid nippe, metalle, katet või olidki piduritorud ka härraste autodel probleemiks millega tegelema pidi?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(09-02-2019, 00:13 AM)viplala Kirjutas:  Kas vasest piduritorud on tänapäevased?
tõlget palun?
vask peaks ju vask olema ja seda enam,et seal suured rõhud taga.mul kogemused 80-ndate2000-ndate torudega ja pole nagu mingeid probleeme,samad ajastud terastorud ammu harjaga kühvlile pühitud.
Vasta

(09-02-2019, 00:13 AM)viplala Kirjutas:  
(08-02-2019, 13:24 PM)Formika Kirjutas:  Nüüd siis veermik. Pidurisüsteem tuleb täiesti uus. Nagu näha on, kõik pidurisüsteem on dubleeritud.
Kas vasest piduritorud on tänapäevased? Küsin seda selle pärast, et vaadates tänaseid vasest torusid, lõppevad need üsna kähku millegi pärast. Kas tol ajal olid taoliste autodega samad probleemid, või kasutati mingeid muid nippe, metalle, katet või olidki piduritorud ka härraste autodel probleemiks millega tegelema pidi?
  Originaalis olid kõik vasktorud. Muidugi võidi mõned ka evolutsiooni käigus välja vahetada aga ülimalt ebatõenäoline, et kõik. Lahti harutamisel sai vähe pilte tehtud ja torud ka pea 40 a. vanad aga pildilt on aru saada, et ikka vasesed.
   
Telefoniga tehtud pilt, pole just kõige parem.
Vasta

(09-02-2019, 10:57 AM)muska71 Kirjutas:  
(09-02-2019, 00:13 AM)viplala Kirjutas:  Kas vasest piduritorud on tänapäevased?
tõlget palun?

Vask ei ole alati vask Smile  Piduritorusid tehakse erinevatest sulamitest, mul puuduvad täpsed teadmised nendest aga nu suures plaanis segatakse vaske näiteks tina või tsingi, või nikli vms, metalliga, et saada materjalile paremad/spetsiifilisemad/odavamad omadused. Tihtilugu muudab selline mängimine ka kõvasti materjali hinda, seda nii üles kui ka alla poole. Loogiline on ju, et näiteks odavam on toota tinavaske, kui hakata seda segama näiteks nikliga.  Kui ma vaatan enda poolt paigaldatud piduritorustikke, siis on need üsna jubeda välimuse saavutanud juba paari aastaga. Kas tegemist on meie teedel olevate sooladega või tänapäevase piduritoru materjaliga, kurat seda teab aga väga normaalne see ei ole. Mulle meenub, et vene aegsed vasktorud olid kõvasti tugevamad, ei olnud selline tatt näpu vahel, see viitaks nagu mingile teisele sulamile kui need torud mis praegu poes rullidena müügil on. Ega mul kahtlusi pole, kõhklused on, aga võin ka vabalt eksida Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(09-02-2019, 17:24 PM)viplala Kirjutas:  
(09-02-2019, 10:57 AM)muska71 Kirjutas:  
(09-02-2019, 00:13 AM)viplala Kirjutas:  Kas vasest piduritorud on tänapäevased?
tõlget palun?

Vask ei ole alati vask Smile  Piduritorusid tehakse erinevatest sulamitest, mul puuduvad täpsed teadmised nendest aga nu suures plaanis segatakse vaske näiteks tina või tsingi, või nikli vms, metalliga, et saada materjalile paremad/spetsiifilisemad/odavamad omadused. Tihtilugu muudab selline mängimine ka kõvasti materjali hinda, seda nii üles kui ka alla poole. Loogiline on ju, et näiteks odavam on toota tinavaske, kui hakata seda segama näiteks nikliga.  Kui ma vaatan enda poolt paigaldatud piduritorustikke, siis on need üsna jubeda välimuse saavutanud juba paari aastaga. Kas tegemist on meie teedel olevate sooladega või tänapäevase piduritoru materjaliga, kurat seda teab aga väga normaalne see ei ole. Mulle meenub, et vene aegsed vasktorud olid kõvasti tugevamad, ei olnud selline tatt näpu vahel, see viitaks nagu mingile teisele sulamile kui need torud mis praegu poes rullidena müügil on. Ega mul kahtlusi pole, kõhklused on, aga võin ka vabalt eksida Smile
Jutt veneaegsest torust:
Vasktoru oli vasest.Laost sai võetud torulatt, sellest sai igasugu vigureid keeratud. Ja kestavad nii mõnelgi autol siiani. Tsingitud niplid-stutsid liiguvad hetkel ilusti torul,probleem on isetreitud otstegaSiis oli vasetatud toru.Selle pidi gaasipitsiga pehmeks laskma ,siis oli hiljem hea väänata  ja on ka kestnud siiani.Niplid-stutsid kipuvad kinni jääma torule.Enne õndsa kolhoosi lõppu tuli ainult terastoru.Need roostetasid ise ja neil ei saand midagi hiljem liikuma.
Tänapäeva ei komentaari!

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta

Õnn tuli meie õuele.
Midagi ilusat seal ei ole.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Vahepeal on hulga vett merre voolanud ja nüüd väike tagasivaade Veebruari tegemistele. Kõigepealt väike kritseldus ja siis pildiseeria, mis muidugi palju kõnekam. Veebruar möödus summutite tähe all. Kuna oli uus komplekt pütte (6 tk) olemas, siis alla läks kõik uus. Puudu on ühenduslülid ja need tuli vanade järgi uued teha. Kuu lõpuks sai siis summuti ring valmis ja nüüd pole muud, kui maha, üle keevitada, lihvida, värvida ja lõpuks külge tagasi. Sellega peaks Märtsis ühele poole saama. Bentsu paagile sai ka esteetiline välimus antud. Kontrollitud sai starter ja salongi kõlbulikuks vuntsitud. Töö jätkus sadade pisividinate juures. Puhastamine värvimine või vastavalt vajadusele tsinkimine. Panen pilte rohkem, kuna õppisin selgeks karjaviisilise vähendamise. Panen mitmes jaos, et mitte mõne rumala näpuliigutuse peale kogu tööd poleks vaja korstnasse kirjutada.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Vasta

   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne