Küsin nõu ahju ehitamiseks
#1

Tere ja palun vabandust kui teema väga foorumiteemadest mööda on.

Ostsin endale pooliku maamaja mille kütteks on plaanis keskküttekatlaga põrandaküte, just sai ka põrand ära valatud koos küttekontuuridega. Ühes korralikus maamajas peaks ikka elutoas ikka mingi elusa tule kolle ka olema ning soovin sinna kaminahju. Ahju ehitusega oleks veidi ka kiire, kuna talveks võiks ehitamiseks natuke sooja ka juba saada, seetõttu sattusin erinevaid moodulahjusid uurima. Endal ja lähituttavatel puuduvad kokkupuuted moodulahjudega, kas kannatab võrdlust klassikalise tellistest laotud ahjuga? Põhiline pooltargument on kiire valmimine, paigalduseks kulub üks päev. Pottseppadel enamasti pool aastat järjekorrad ees. Viimistluseks soovin niikuinii krohvi. Hinnad ei tunduvad olevat telliskiviahjudega täitsa konkureerivad. Kas kellelgi on kogemusi moodulahjudega või oskab hoopis midagi muud soovitada? Maja asub muidu Võru lähedal, kui siitkandist mõni pottsepp lugema juhtub kes tööst huvitatud on võib õhendust võtta. Kööki vaja pliit ka teha.
Vasta
#2

(11-10-2017, 12:17 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Tere ja palun vabandust kui teema väga foorumiteemadest mööda on.

Ostsin endale pooliku maamaja mille kütteks on plaanis keskküttekatlaga põrandaküte, just sai ka põrand ära valatud koos küttekontuuridega. Ühes korralikus maamajas peaks ikka elutoas ikka mingi elusa tule kolle ka olema ning soovin sinna kaminahju. Ahju ehitusega oleks veidi ka kiire, kuna talveks võiks ehitamiseks natuke sooja ka juba saada, seetõttu sattusin erinevaid moodulahjusid uurima. Endal ja lähituttavatel puuduvad kokkupuuted moodulahjudega, kas kannatab võrdlust klassikalise tellistest laotud ahjuga? Põhiline pooltargument on kiire valmimine, paigalduseks kulub üks päev. Pottseppadel enamasti pool aastat järjekorrad ees. Viimistluseks soovin niikuinii krohvi. Hinnad ei tunduvad olevat telliskiviahjudega täitsa konkureerivad. Kas kellelgi on kogemusi moodulahjudega või oskab hoopis midagi muud soovitada? Maja asub muidu Võru lähedal, kui siitkandist mõni pottsepp lugema juhtub kes tööst huvitatud on võib õhendust võtta. Kööki vaja pliit ka teha.

Milliseid mooduleid mõtled?näited konkreetsete linkidega võid tuua siis teaks soovitada.
Vasta
#3

Tere mehed.
Mul Ahja moodulahi juba vähemalt kümme aastat ja olen temaga väga rahul.Soovitan soojalt.
Katsuge olla.
Jaan.

Katsuge olla...
Vasta
#4

Puhtalt minu isiklik arvamus aga mida rohkem massi seda parem ja sooja hoidvam on.
Vasta
#5

Ahja moodulahju olengi vaadanud. Nende valikust vaatasin kohe esimesi Jukut ja Manni, seal on köetavaks pinnaks öeldud 60 m2, mul on esimene korrus veidi suurem, aga selle ahjuga ma ei loodagi talv läbi maja soojana hoida.
Vasta
#6

jukud mannid paistavad olema sellise sisuga,et külgedelt 2 laskuvat lõõri alla ja tagant tõuseb üles suits,aga kuidas selle tagumise kanali puhtaks saate?mingeid instrumente sinna sisse ei keera.
Vasta
#7

krt ma ei mõista kuidas ikka müüakse kütteseadmeid pindala peale ???
kas 60m2 hõredat hurtsikut või nullenergia maja on ikka kaks täitsa erinevat asja ju.
poleks uskunud, et ahju mehed sama jama otsa on läinud.

sama jama on ka soojuspumpade müügis/paigalduses - pindalale see või teine
lähed kohale ja maja seinast lendab varblane läbi tiibu kokku panemata - ja vastus kliendilt on, et mul pole raha soojustamiseks aga sooja tahaks küll saada
üliharva tuleb ette vastupidist kus maja on tihe ja soojapidav nii et kahtled kas kütet üldse vaja on

aga pole harvad juhused kus vajamineva küttevõimsuse vahe on 2...3...4 korda ja seda mõnikord vaid vähese parendamisega maja kallal: akende ja uste tihendamine, tuuletõkke parandamine või paigaldamine, lae soojustamine vms.

sry selle vahepala eest aga ei saanud ütlemata jätta - ahju müük pindala järgi 21. saj. Big Grin
Vasta
#8

kui veesüsteemi (või "süsteemide" - nii põrandaküte, kui tarbevesi?) kütmist täpsustama asud, siis jaga õige kogemust ka siia!
nn kuumaveelised küttesüsteemid on huvitavad: efektiivsuseks on ilmselt ahju vaja suure pinnaga soojusvahetit, aga kui koldes on ikka sajad kraadid, siis vähemasti "pudel"-tüüpi soojusvahetiga on ilmselt oht vesi keema lasta?

ma olen (endale) mõned põrandaküttega süsteemid ehitanud. Jagan selle põhjalt vaateid:
1) korter, kus kütab lisaks põrandale ka õhk-õhk pump. Vaja oli kamina-taolist toodet. Pelletikaminatel lubatakse kanda veesärki 80..90% energiast, aga need olid marukoledad. Hinnad 2keur kandis. Kaminatel lubatakse energiat tuppa ja vette ca 50/50 ja on kenamad. Panin Thorma Falun Aqua II, mis maksis äkki ca 700eur plus veesärgiga seonduv (pump, andur, paisupaak). Üürnik on igatahes rahul ning ilmselt ei ole süsteemi veel ka tänaseni keema köetud (mida ma samuti esialgu kartsin)
2) majale plaanisin esialgu lisaks õhk-vesi soojapumbale ka ahju paigaldatavat kütteelementi. Soojapumba-inimesed laitsid mõtte maha: siis vaja lisapumpa, mikserit (ca 1keur) ning ehk veel mingeid asju. Süsteem läheks keeruliseks ja tulem oleks küsitav. Ilmselt kannataks töökindlus - pumbad kipuvad segavate asjaolude puhul "errorisse minema".
põrandad jäid soojapumba kütta - tekitasin lihtsalt remondi käigus ahju ja kollektori vahele reservtorud, mida raskel ajal (kui elektrihind koos võrgutasudega kolme-neljakordistub Big Grin ) vajadusel kasutusse võtta.
3) praegu on käsil teise maja kahe kollektoriga küttesüsteemi ehitus. Pumba järel said torud lihtsalt (kraanidega) kolmikud. Mikserit ei plaani, põrandakütet on kahel korrusel ja ilmselt plaanin teisele korrusele ka ühe seinakütte. Jätan kõikidele kontuuridele / paaridele (kontuure on kahe kollektori peale 10..11tk) andurivõimaluse, aga esialgu kõiki mootorite alla ei plaani. Saame näha, kuidas see süsteem tööle hakkab. Ilmselt tuleb lõpuks ikka algsele ca 5..6 mootorile lisada ka ülejäänud kontuuride mootorid (miinus äkki 2tk - vannitoad) Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#9

(11-10-2017, 15:35 PM)MeelisV Kirjutas:  krt ma ei mõista kuidas ikka müüakse kütteseadmeid pindala peale ???
kas 60m2 hõredat hurtsikut või nullenergia maja on ikka kaks täitsa erinevat asja ju.
poleks uskunud, et ahju mehed sama jama otsa on läinud.

sama jama on ka soojuspumpade müügis/paigalduses - pindalale see või teine
lähed kohale ja maja seinast lendab varblane läbi tiibu kokku panemata - ja vastus kliendilt on, et mul pole raha soojustamiseks aga sooja tahaks küll saada
üliharva tuleb ette vastupidist kus maja on tihe ja soojapidav nii et kahtled kas kütet üldse vaja on

aga pole harvad juhused kus vajamineva küttevõimsuse vahe on 2...3...4 korda ja seda mõnikord vaid vähese parendamisega maja kallal: akende ja uste tihendamine, tuuletõkke parandamine või paigaldamine, lae soojustamine vms.

sry selle vahepala eest aga ei saanud ütlemata jätta - ahju müük pindala järgi 21. saj. Big Grin
Unustasid lae kõrguse. On suur vahe kas see on 2,4 või 3 meetrit.  Kunagi õhkpumba müüa käest küsisin, et kuidas see on võimalik. Vastus oli, et tavaklient on nii loll, et ei oska kuupmeetreid arvutada, samas ta ise oli nii loll, et ei osanud öelda kuidas need ruudud on arvutatud  Smile
Vasta
#10

Kuidas nõukogude aegses ahjus lõõre puhastatakse? Esimesed 30 aastat ei puhastatagi. Teiseks mass loeb ja 2,5 tonni on selline paras pisike kaminahi mis võiks olla täitsa konkurentsivõimeline vastane vanaaegsele plekkahjule. Mina usun, et need ahjud on täitsa asjalikud, välja töötatud pidid olema koos Tartu Ülikooli Instituudi teaduritega. Iga ahi katsetatakse ennem tootmist kohapeal, mõõdetakse sooja tootlikus ja muud tegurid. Ei ole lihtsalt ilusad asjad. 
Googlest leidsin-   http://www3.emu.ee/mhovi/ECOHOUSING/EPLJ...14_v3.docx
Seal on ahja moodulahju katsetus lugege ja tehke omad järeldused
Vasta
#11

Sõidan küll natuke teise teemaga sisse siia, aga mure on vägagi aktuaalne. Oleks huvi niiöelda keskkütte pliidi järele. Võimsus ideaalis 20+kW kandis. Kalvise pliit ei sümpatiseeri kuidagi, peamiselt välimuse pärast, praeahju ka vaja pole (pottahi eraldi olemas, kus väga head road valmivad). Ideaalis oleks vaja ainult rauast kolakat (kolle + suitsukanalid), millele ise tellisest või potist müüri ümber teeks ka tavalise pliidiplaadi peale paneks. Aga vot selliseid ei ole kusagil müügil näinud. Pioneerpliidi tüüpi pudel jääb kindlasti lahjaks. Samuti kogu sisu ise tegemine/tellimine tundub üsna suur ettevõtmine, et saaks kasutatud ka õigeid materjale jms. Äkki keegi uurinud midagi sarnast?
Vasta
#12

(12-10-2017, 12:10 PM)olli Kirjutas:  Sõidan küll natuke teise teemaga sisse siia, aga mure on vägagi aktuaalne...
Sa tahad saada WRC autot, millega hakkad oma põldu kündma.  Toungue
Muide, kui metallile ümber panna kivi, siis metall ei saa jahutust ja sulab üles...
Vasta
#13

(12-10-2017, 12:39 PM)motamees Kirjutas:  
(12-10-2017, 12:10 PM)olli Kirjutas:  Sõidan küll natuke teise teemaga sisse siia, aga mure on vägagi aktuaalne...
Sa tahad saada WRC autot, millega hakkad oma põldu kündma.  Toungue
Muide, kui metallile ümber panna kivi, siis metall ei saa jahutust ja sulab üles...

Ega ma sinna niisama seda metalli ei paneks, ikka ainult veesärgi osa. Ja seal tagab siis vesi ühtlase temperatuuri. Lihtsalt kogu kolle ja pliidi sisene suitsukanal olekski veesärk. Täpselt nagu need Kalvised ja analoogid. Natuke tobe oleks osta Kalvis ja ümbert kogu plekk minema visata, et siis pott asemele laduda. Toungue Samas võibolla nii kõige soodsam lõppkokkuvõttes tulekski..
Vasta
#14

Kui soodsamast variandist rääkida, siis mõne peetud pioneeri leiab teinekord odavamalt, kui kokkuostust selle eest saaks.
Mul on üks hunnik pioneeri juppe, kuid ukse kohalt malmi seest jookseb üks mõra.
Vasta
#15

Mul eelmises majas oli keskkütte kamin, ehk elutoas oli elav tuli pidevalt näha ja maja ka samas soe. Kaminal veesärk ümber ja toimetas kenasti, ilupärast siis kamina ümber muidugi tellistest siluett laotud.

Muidu kütsin puudega, väga kõvade talvedega uhasin briketti ka vahele...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#16

(12-10-2017, 10:56 AM)maisalup Kirjutas:  Kuidas nõukogude aegses ahjus lõõre puhastatakse? Esimesed 30 aastat ei puhastatagi.
lõõri laius veneaegsel ja moodulil?öö ja päev.venelasel 14 cm ja ahjal ca 5-6 cm.
Vasta
#17

(12-10-2017, 10:56 AM)maisalup Kirjutas:  Kuidas nõukogude aegses ahjus lõõre puhastatakse? Esimesed 30 aastat ei puhastatagi. ...
Seal on ahja moodulahju katsetus lugege ja tehke omad järeldused
Nõukogude ahju lõõride puhastamisel on probleemiks vastavate avade puudumine. Mulle ütles korstnapõühkija, et kui tekib vajadus, siis on tal freesid olemas ja laseb ahju sisse õigesse kohta augu ning pärast sinna luugi ette.

Mul tekkis selle leitud toreda kirjatüki lugemisel 2 järeldust:
1. Soome tüüpi ahi on tegelikult viletsam kui nõuka ahi, aga pottsepale lihtsam ehitada
2. Ahja moodulahjus on mittetäielik põlemine, mis pole mitte hää
Vasta
#18

(12-10-2017, 23:23 PM)honkomees Kirjutas:  ...
Mul tekkis selle leitud toreda kirjatüki lugemisel 2 järeldust:
1. Soome tüüpi ahi on tegelikult viletsam kui nõuka ahi, aga pottsepale lihtsam ehitada
...
Ei ole; ei ole. Eelarvamused.
Tuhaluugi-alt õhuga ja kald/ribi servadega soomlane, oleks kõige etem, aga meister ei osanud teha, st ei olnud varem teinud...
Vasta
#19

(13-10-2017, 00:03 AM)hulgus Kirjutas:  
(12-10-2017, 23:23 PM)honkomees Kirjutas:  ...
Mul tekkis selle leitud toreda kirjatüki lugemisel 2 järeldust:
1. Soome tüüpi ahi on tegelikult viletsam kui nõuka ahi, aga pottsepale lihtsam ehitada
...
Ei ole; ei ole. Eelarvamused. ...
lugedes eelviidatud uurimust, siis sain sealt teadmise, et soome ahju kohta polnud keegi mõõtmisi teinud, aga eelarvamuslikult kiideti paremaks nõukaaegsetest. 
Tsitaat:Vahepealsel ajal ilmus meile nn. soome ahi, mis oma olemuselt oli mõnevõrra vene ahju edasiarendus. Neid ahjusid iseloomustab see, et nende väliskest on ehitatud tellistest, mitte aga ahjupottidest.  Keegi neid ei mõõtnud, ainult kiideti kui suure kasuteguriga, palju sooja salvestavat ahju. Tegelikult oli nende soojuslikud parameetrid halvemad kui Eestis levinud pottkivi ahjudel. Küll on aga nende ehitus pottsepale lihtsam ja kiirem. Vale oleks öelda, et telliskivi ahju ei saa ehitada sama heaks kui pottkivi ahju aga selle ehitus pottsepa poolne maksumus oleks suurem.
Vasta
#20

Tsitaat:Vahepealsel ajal ilmus meile nn. soome ahi, mis oma olemuselt oli mõnevõrra vene ahju edasiarendus. Neid ahjusid iseloomustab see, et nende väliskest on ehitatud tellistest, mitte aga ahjupottidest.  Keegi neid ei mõõtnud, ainult kiideti kui suure kasuteguriga, palju sooja salvestavat ahju. Tegelikult oli nende soojuslikud parameetrid halvemad kui Eestis levinud pottkivi ahjudel. Küll on aga nende ehitus pottsepale lihtsam ja kiirem. Vale oleks öelda, et telliskivi ahju ei saa ehitada sama heaks kui pottkivi ahju aga selle ehitus pottsepa poolne maksumus oleks suurem.
Ei maksa nüüd kõike puhta kullana võtta. Tuleb vaadata natuke tausta. Teadlane, kes on elanud keskküttega majas või teine teadlane, kes on potitööstuse omanik, ei saa kirjutada selliseid asju adekvaatselt.
Ja lõpeks, potid on ainult ahju väliskest ehk välisviimistlus, nagu minu ahjudel on krohv või plaat. Seest on ikka ahjud ahjutellistest.
Ja veel. Kui soome tüüpi ahju teeb pottsepp, siis on see pask, aga kui on moodulahi või tulikivi, siis on taevani kiidetud. Tegelikult on ju need samasugused soome tüüpi ahjud. Siin taandubki asi reklaamile.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne