Eesti Vabariik 100
#1

Eestlased on sada aastat aru saanud, et Eesti on vaba maa... tegelikult ei tahtnud siinses tehnikafoorumis hakata ajama mingit juttu sellest kuidas silm läheb niiskeks ja süda tilgub verd ja maarjamaa kamar on meile sünnitanud mehepojad, kes võitlevad, või siis vist ei võitle, või on noh nagu rohkem niisama, või mida iganes. Igastahes on juba vanadel eestlastel olnud komme suuremate pidupäevade puhul midagi ohverdada, tuua midagi südamele kallist, näiteks oma süütu tütar, isuäratav lammas või paluke rukkileiba, tuua see ohvrikivile, hiide, panna põlema, võtta kätest kinni, lausuda ussisõnu ja luua seeläbi maailm uueks. Meie loos on inimesed võtnud oma väe kokku ja viinud metallihundi lõugade vahele Eesti ühistranspordi ajaloo sündimata lapse, ehk tehasest välja lohistatud ja mitte meetritki omal jõul sõitnud autobussi nimega TA 6...
   
Jah, see on see sama puhas TA 6, mille puhul kõik teavad, et gaasipedaal asus keskel ja mis vihmase ilmaga ei nagisenud ja mille juures poisid pandi igal suvel kruvisid üle keerama. Ehk siis see vana Tartu kapitaalremondi tehase buss, mis on selle vanema ninaga, kus on ees neli klaasi ja millega kõik kooliõpilased on koolis või põllul käinud. Keegi ei arvanud, et mõni selline on veel Eestis säilinud komplektsena ja sõiduvõimelisena. Aga oli küll. 
Nüüd on selline keeruline seis, kus Eesti inimesed tahtsid ohverdada hingeomast puust bussi metallikokkuostuplatsil, aga meie tõmbasime kiire liigutusega selle keset riitust ära. Hullunud ja pungis silmadega rahvariides inimesed tantsivad omaenese laulujärgi ja kraana keerleb tühikäigul ja on ainult aja küsimus kui nad märkavad, et bussi enam pole. Kui ohverdamist ei viida lõpuni, kas siis Eesti kaotab oma iseseisvuse, kas meie peale tuleb tume pilv, kas me ikka jääme rahvana kestma. Kas inimesed panevad needuse peale neile, kes ohvrianni minema tarisid. Mul on kohe mure.
   
Tõime Viluka vihje peale Rakvere Kuusakoskist ära TA 6 bussi, mis oli sinna päev varem viidud, kopaga lagipähe lajatatud ja punase tojootaga üritatud jõuliselt paaritada. Buss on väljunud tehasest aastal 1985 lõpus või siis tegelikult alles järgmise aasta alguses ja veetud poolfabrikaadina, ehk siis lõpetamata elektriseadmete paigaldusega, slepis üle mudase maa EPT töökotta, kus keegi ei viitsinud tööd lõpuni viia ja bussi sõitma panna. Asi on mustanumbri registris juba algselt, mingit komisjoni ei käinud ja mingit tabelit ei koostatud. See et see must number on aastast 1960 ja mis viidi remonti ja mismoodi täiesti uus buss ikkagi aastal 1985 valmis, seda ma ei suuda siin lahti seletada, seda peab iga huviline ise minevikumasin.ee leheküljelt lugema ja arusaama. Ühesõnaga suurem skisofreenia.
         
No, teeme siis korda, pole hullu. Esialgne plaan näeb ette teha nii vähe kui võimalik. Kopavigastused võiks ära parandada, sest peale jõulist pruukimist oleks ikka kena keha kinni katta. Selles osas muidugi enam originaali ei ole, aga ehk suudame teha nii, et vähe silma torkab. Uued rehvid paneks ka alla, sest need, mis on, on igaüks ise paarist ja ei püsi täis. Paneks ka bussi sõitma nii, et liiklusesse ei tormaks ja registrisse ei võtaks, aga et kinnise platsi peal saaks paar korda aastas ikka sõita ja ei peaks liigutamiseks nõmedat naabrit appi kutsuma. No ja ongi kõik, rohkem ei teeks, las olla selline nagu on - ehe kunstiteos meie oma bussitööstuse kujutava kunsti akadeemiast. 
Siin paneme tulevikus mõned pildid huvitavatest kohtadest ja toimetamise hetkedest ja üldiselt kingime bussi eesti rahvale meie riigi 100 sünnipäeva puhuks, et joig, äng ja peenistöö oleks ka tulevaste põlvede seas ikka au sees.
         

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#2

(19-10-2017, 10:59 AM)Väravamehaanik Kirjutas:  ...Jah, see on see sama puhas TA 6, mille puhul kõik teavad, et gaasipedaal asus keskel ja mis vihmase ilmaga ei nagisenud ja mille juures poisid pandi igal suvel kruvisid üle keerama. Ehk siis see vana Tartu kapitaalremondi tehase buss, mis on selle vanema ninaga, kus on ees neli klaasi...
 

...ja bussijuhid, kes natukenegi aega olid sellega sõitnud, ei kõlvanud enam muuks otstarbeks, sest teiste autodega nad ei saanud enam masinat seisma. Selline bussijuht oli äratuntav ka ilma bussita, kuna pea oli tal paremale poole viltu, aknaruudust möödavahtimisest.
Toungue
Vasta
#3

Kahtlaselt vähese roostega? Kusagil katuse all oma aega veetanud vist. Kahju,et kopp nii suure värske õhu mulgu teinud on ja klaasid ära lõhkunud. Igaljuhul jõudu. Tegelikult päris uskumatu,et selline isend on kusagil lihtsalt seisnud jalus keļlegil. Pole just väikeauto mõõtu,et kultuurikihi alla ära kaoks.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta
#4

Oi ma ropendasin... Samas ei saa kõigile vägivaldselt anda pädevust asjade väärtuse hindamiseks.
Vasta
#5

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid432254
nägin seda bussi seal kohe hommikul ja panin postituse , hea et leidus inimesi, kes suutsid ära päästa!
Vasta
#6

(19-10-2017, 10:59 AM)Väravamehaanik Kirjutas:  Nüüd on selline keeruline seis, kus Eesti inimesed tahtsid ohverdada hingeomast puust bussi metallikokkuostuplatsil, aga meie tõmbasime kiire liigutusega selle keset riitust ära. Hullunud ja pungis silmadega rahvariides inimesed tantsivad omaenese laulujärgi ja kraana keerleb tühikäigul ja on ainult aja küsimus kui nad märkavad, et bussi enam pole. Kui ohverdamist ei viida lõpuni, kas siis Eesti kaotab oma iseseisvuse, kas meie peale tuleb tume pilv, kas me ikka jääme rahvana kestma. Kas inimesed panevad needuse peale neile, kes ohvrianni minema tarisid. Mul on kohe mure.


 

Tead, siin võib tõesti miskit sellist toimuda.
Teevad omale veel riidest nukud, kes meenutavad äravedajaid ja vanametalli hinna eest saadud plastikust õllepudelite keskel püherdades torgivad neid nukke nõeltega. 
Aga selle peale ei tulnud, et kuhugi näiteks müügikuulutus üles panna. Või pandi, aga kuna 20000€ keegi polnud nõus maksma, siis viidi 200€ eest kättemaksuks metalli...?

(õnneks selle katusega seksimine vist pole kogu muu pildiga võrreldes väga töömahukas ja need kõverad klaasid paistavad terved olevat? Ja sirged vast ei maksa ulmet)

Aga päriselu näitab, et muretsema ei pea. Nende halvamaiguline woodoo lihtsalt ei tööta. 
Töötab see, kui need sisemised ilusad aknaraamid saavad uue lakikihi, tagant sumpsist käib välja pisut euromeestel köha tekitavat heitgaasi ning kogu kupatus "saab aknad puhtaks säravaks". 
Nagu ütleb ka laulusalm.
Sest noor ja tugev mees ju tuli ja "vaatas ringi veskisees".... Toungue

.
Vasta
#7

Miks see gaasipedaal keskel oli/on?
Vasta
#8

See on vahva leid.Sellises sai isegi lapsepõlves reisitud kooli ja tagasi.
Kahju jah,et selliste ilusate asjade saatus on  metalli hunti sattuda.
Hästi säilinud!
Olen kah kuulutusi uurinud ja helistanud,et hind pisut liiga.Kuid alla ei lase.
Ning hiljem kuulda,kuidas ikkagi sattus hundi lõugade vahele.
Kahju,kuid paraku see nii on.
Jõudu remondiks!!
Vasta
#9

Tore lugu õnneliku lõpuga.
Huvitav mis näoga bussi endised omanikud vaatavad,kui oma "kätetööd" taastatuna näevad. Kas kahjatsuse ussikesed ka kõhtu tulevad. Big Grin  Me muidugi ei tea kõiki asjaolusid. Ei või ka kopajuhti kiruda,sest ka tema tegi ju ainult oma ausat tööd.  Paaritamine v.a. Big Grin 
Edu edaspidiseks tegijatele!

T.
Vasta
#10

(19-10-2017, 14:22 PM)cesium Kirjutas:  Miks see gaasipedaal keskel oli/on?

Võiks küsida veel hulgem mikse. Miks on roolisammas poolviltu istme suhtes, miks on aknaraam keset vaatevälja, aga nõukogude inimene ei küsinud,vaid sõitis uhkelt kommunismi poole. 
See buss oli oluliselt parem, kõigi oma miksidega, kui lahtises autokastis sõitmine.
Vasta
#11

Tegelikult seal pedaalidele eriti nagu ruumi polegi ,mis veel jarjestada!
Vasta
#12

(19-10-2017, 10:59 AM)Väravamehaanik Kirjutas:  ...

Kui see nüüd nali pole, siis on see peris kena nali küll!
                                                                       /Joosep Toots/   Big Grin
Vasta
#13

Huvitav oleks teada kus see seisnud kogu aja,tolmukord on katusel paks,isegi kardinad pole pleekinud jne jne. Ma ka ausalt tatistasin ja kirusin,kui nägin neid pilte....

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#14

Tore leid.

Kuid kuias õnnestus se platsilt kätte saada?

Viisite sama koguse metalli aseme? Ja "varastasite" tagasi?
Vasta
#15

(19-10-2017, 14:22 PM)cesium Kirjutas:  Miks see gaasipedaal keskel oli/on?

Gaasipedaal on muidugi nähtus omaette, aga see TA6 , millega mina kunagi  sõitsin, omas ZIL-i käsipidurihooba, mis oli paigutatud juhist vasakule just ukse-ava ette. Niiet, kui tõmbasid käsipiduri peale, siis oli see risti üle ukse ja normaalselt välja ei saanud kuidagi. Paar korda suutsin ära unustada ja peakat panna kabiinist väljudes, siis jäi meelde ja meeles on tänaseni.
Vasta
#16

Vastame kodanike õigustatud küsimustele:

Buss oli seisnud kinnises ja korraliku sundventilatsiooniga ruumis aastast 1986. Elas üle laulva revolutsiooni ja kaks rahareformi. Miks on kusagil sellised ruumid, mille võti on kadunud, seda mina ei tea. Eks inimesed surevad ka ja nende viimased sõnad surivoodil ei pruugi olla selgesti arusaadavad, see võib olla põhjus, miks võti oli kadunud.

Mina tegelikult ei tea, kus asub Rakvere Kuusakoski ja mina ei ole seal kunagi käinud. Mina olen mugavalt samastumas noorema põlvkonnaga ja lasen niisketel pöialdel üle ekraani libiseda ja saadan puksiiri sinna kuhu vaja. Puksiir saagu hakkama, kasutagu vilkureid või kummihaamrit, eks pärast ole näha, kas lakume haavu või joome shampust. Tihti on äri edukus sõltuv just vähesest mõtlemisest ja kiirest tegutsemisest.

Pedaalide asetus on sellel bussil juhi seisukohast, ehk täpsemalt istumise kohast, järgmine: keskel on siduri pedaal, paremal on gaasipedaal ja pidur asub kusagil Ida-Virumaal. See on tingitud ilmselt sellest, et mingi seaduse kohaselt ei lubatud pidurisüsteemi ümber ehitada ja kuna pidurit pidi vajutama jõuga, siis oleks tulnud ehitada töösilindri liinist pedaali kõrvale viimiseks umbes poolemeetrine jõuõlg, mis oleks jalaga surumise jõu kes teab kuhu suunanud. Seda oleks saanud teha, aga kui vaadata kogu selle bussi keerulist hoovastikku, siis ajas see ilmselt kõik tehase mehed lühisesse. TA 6-1 on varasema mudeli kõrval oluliselt ergonoomilisem ja loogilisem ja üldse võiks arvata, et moderniseeritud mudel TA-st on maailma üks mugavamaid kuukulgureid võrreldes varasema puhtakujulise TA 6-ga.
Rool on hetkel manööverdamiseks peale pandud GAZ-i oma aga algselt oli TA 6 bussidel MAZ 200 rool, millele oli keskele treitud peene nuudiga südamik. See on nii suur rool, et mis iganes asendis istub juht rooli taga, et mugavalt tüürida puust maanteeaurikut kruusastel kiirteedel. Roolivõimendit polnudki rooli suure läbimõõdu tõttu vaja.
Käsipidur on naljakas tõesti, piduri peale tõmbamiseks on vaja hoob tõmmata ukse ette ja väljumine läheb veelgi keerulisemaks kui see enne ühe ratta peal asuvast juhiuksest oli. Arvata võib, et konkreetne soorituste järjekord oli selline: juht väljus bussist, astus paar sammu eemale, märkas üle õla, et buss hakkas liikuma, karjus kõva häälega "bljääääd", tormas bussi juurde, avas vilunud liigutusega ukse ja tõmbas kässari peale. Seega hea oli, et käsipiduri hoob asus just ukse all ja polnud vaja kusagile sügavale salongi sukelduda ohutuse tagamiseks.

A muidu on tore buss.
   

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#17

Dziisuskraist ja pühamaria, see esmamulje lõi ikka põlved tagurpidi... Kes selle nähtuse disainis - ilmselt ei tellitud disaini Pininfarinast? Ka tuuletunnelis veedetud aeg on ilmselgelt napiks jäänud. Täitsa mõistetav miks üritati seda tojotsiga paaritada, lõpptulemus oleks aga paraku olnud riisika kahjuks...  Cool Huvitav oleks teada mis sai autorite loomingulisest kollektiivist, loodame et et lõpetanud külmal maal ega seina ääres.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#18

(20-10-2017, 12:32 PM)Walter Kirjutas:  Dziisuskraist ja pühamaria, see esmamulje lõi ikka põlved tagurpidi... Kes selle nähtuse disainis - ilmselt ei tellitud disaini Pininfarinast? Ka tuuletunnelis veedetud aeg on ilmselgelt napiks jäänud. Täitsa mõistetav miks üritati seda tojotsiga paaritada, lõpptulemus oleks aga paraku olnud riisika kahjuks...  Cool Huvitav oleks teada mis sai autorite loomingulisest kollektiivist, loodame et et lõpetanud külmal maal ega seina ääres.

Autorite saatuse kohta saad lugeda SIIT. Raamat küll läbi müüdud, aga raamatukogudest vast ikka leiab.
Vasta
#19

Tundub,et Kodanik Piiburil on head läbirääkimise oskused,sest Kuusakoski ei loovuta miskit naljalt kellegile ka vahetuskauba vastu.


Vasta
#20

Kas seal miskit kahekordse hinna teemat polnud müümisel?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne