[Formika]

Tulles tagasi eilsete Odessa leidude juurde, on asi selgemaks saanud. Panin oma Ukraina agentuuri tööle ja vastused on käes. Tegemist on 90-ndate alguses Odessa sõjaväe ringkonnast soetatud või ärastatud autodega. Mõlemad olid elevandiluu karva ja üks oli sanitaar ja teine paraad auto. Mõlemal autol puudusid mootorid ja dokumendid. Omastas nad üks vend, kellel oli hiilgav äri idee hakata nendega pulmades va krabisevat kokku ajama. Selleks paigaldati mõlemale autole GAZ 24 mootorid, sanitaar autole pandi jupp vahele, et prestiissem oleks ja paigaldati taha kaks vastastikku diivanit. Paraadauto käepide tehti kõrgemaks, et häda korral saaks või kuidagi kinni katta. Kuna paraadautol puudus katuse võimalus sootuks, siis anti katuse jäänukile natuke ümaram vorm, et see mingi kummiribaga katta. Mõlemad autod värviti punaseks ja äri võis alata. Kahjuks oli rõõm üürike. Vorst paindus läbi ja uksed ei käinud enam. Sama juhtus ka paraadautoga. Tõenäoliselt topiti sinna rohkem inimesi kui üks kindrali härra. Sellised olid nad oma servise lõpus.
   
Ja sellised, kui nad aastaid hiljem ära müüdi.
   
   
   
Küsimusele, miks ta siis kohe neid autosid ära ei müünud, vastas, et tahtis oma investeeritud raha tagasi saada ja lõpuks ei saanud praktiliselt midagi.
Küsimusele Faetoni esi istmete kohta, vastas, et need olid sõjaväe osast saades sellised ja ta pole neid vahetanud ja ta ei tea, mis istmed seal olid.
Tänaseks on need autod müüdud. Hinda ei öelnud, vaid ütles PADAROK.
Nüüd selle vorsti pilti vaadates näen küll, et tegu endise sanitaarautoga. Eile ei pannud neid tagaluugi hingesid tähele.
Paraadauto oli aastast 1958, ehk kandis juba GAZ embleeme, kuna seltsimees Molotov oli vahepeal põlu alla sattunud. Tegelikult küllalt haruldane aastakäik, sest käisid juba ettevalmistused Gaz 13 Tshaika tootmiseks.
Kokkuvõttes hakkab tunduma, et tuleb hakata mõtlema eraldi istmetele.