[Formika]

Unistuste nimekirjas Leningrad L-1 pole?

 Selle isendi võiks unistuste nimekirja esimesele kohale panna ja ma olen paar aastat selle nimel juba tööd teinud. Isegi Harkovist sain sillad.
   
   
   
See on ka kõik, mis mul sellest autost on. Muidugi olen Ameerika maa poole kiiganud ja selle auto prototüüpi, ehk 1932 a. Buick serie 90-d otsinud. Vihtusid Nõukogulased ju selle üks-ühele sellelt autolt maha. Ainult veljed tegid vastavalt Vene oludele  iseseisvalt. Aga Ameerikast seda autot saada on küllaltki lootusetu ettevõtmine. Sobivad ainult 1932 a mudelid 90 ja 91. Neid toodeti kokku kui mu mälu ei peta kuskil 1300 tk. Üliharuldased eksemplarid, mida viimase aasta jooksul pole ühtegi müüki pandud.
 Natuke ka sellest L-1-st. Tegu siis NL valepropakanda  ehtsa näitena. 1932 a oktoobris osteti USA-st 2 Buicki ja stantsid keredetailide tegemiseks. Järgmise aasta so. 1933 aasta 1 Maiks oli 6 autot juba valmis ja võtsid osa paraadist. Tolleaegses ajakirjas Za Ruljom pasundati tohutust töövõidust. Väideti, et 6 kuuga ehitati Peterburi tehases Krasnõi Putilovets valmis Sovetskii Buick, kusjuures kõik 5300 detaili valmistati kohapeal. Tegelikkuses tehti ainult kered ja raam ning sildade detaile. Ülejäänud kraam tuli Ameerikast. Mõne järgneva kuuga tehti veel 4 autot, mis aga kõik kingiti Mongoolia Rahvavabariiki. Ülejäänute saatus on ebaselge. Üks viidi Harkovisse, mis oli 1919 - 1934 Ukraina pealinn. Sealt ka need sillad. Sellega L-1 teekond lõppes ja tehases Krasnõi Putilovets hakati tootma palju maisemaid asju ehk tanke. L-1 dokumentatsioon ja muu värk anti üle Moskva ZIS tehasele ja selle baasil ja sama mootoriga (mootor viidi meeter mõõdustikku, mille tulemusena suurendati natuke silindrite läbimõõtu. Ehk 5641 cm3-lt 5750 cm3-le) töötati välja sõiduauto ZIS 101. Nüüd võttis see aega 3 aastat.
 Aga never say never ja võib juhtuda, et kunagi teen ka selle L-1 valmis.