Metsakohin-2
#41

Tänud, tundub õige asi olema.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#42

Panen üle pika aja siia ka midagi, mitte, et vahepeal poleks midagi muutunud, lihtsalt viitsimises asi. Katselend on tehtud, kõigi16 edaspidi ja 8 tagaspidi käiguga. Võis rahule jääda: edaspidi (2000 pöörde juures) saab liikuda 0,6 kuni 20 km/h, tagaspidi jääb valik ja ka kiirus natuke kesisemaks 0,6 kuni 4,5 km/h. Need on arvutuslikud kiirused. 
Nüüd saab pisikesi puudusi likvideeritud, teises teemas püstitatud generaatori lahkamine ja pisut tilkuv veepump. Lahendamist vajaks jõuvõlli lülitamine, selle võtaks mootori küljes oleva käigukasti difrist. Kui muud välja ei mõtle, siis toon lihtsalt ette välja ja saab ju rihmsidurit ka kasutada. Raami esimese otsa külge tegin neli kinnituskohta, mille iganes külge riputamiseks. Lumesahka või -puhurit pole ilmselt tarvis, mõtted liiguvad niiduki suunas, võimsust peaks piisama.
Pidurid ka lõpuni lahendamata, see tähendab, et klotsid-silindri on olemas, pedaalid ka, puudu torud ja peasilindrid. Kuna mõlemad pooled eraldi, siis peaks sobima siduri peasilindrid, olen otsinud, millel oleks õlipotsik ka küljes, valik üpris niru. Hüdropump, jagaja ja mõned torud, silindrid ka vaja kusagile paigutada. Praegu vaidlen ise-endaga, et kas kolme- või neljasektsiooniga jagaja. Rool on lahendatud dosaatoriga, odavamast hinnaklassist ja mootori küljes oleva pumbaga, üldiselt olen rahul. Keerab päris kähku ja kergelt, pöörderaadius on ka võrreldav murutraktori omaga. Roolisammast saab vähesel määral kallutada ka. Asukoht ei ole päris keskel, kui ikka projekti ei tee ja kõiki asju korraga ei kalkuleeri, siis tuleb ruumist puudu. Tahtsin sileda põranda saada ja lükkasin dosaatori põranda alla, seal tuli käigukast vastu ja lükkas vähe kõrvale. Pedaalid on rippuvad, ainul gaas tuleb põrandast välja. Õlipaagi tegin punasest gaasimahutist, kaks sisendit ja kaks väljavoolu. üks roolile, teine muudele asjadele, korgini täis oleks 20 liitrit.
Aku ja kütusepaak on istme all. Akujuhe vähe pikk on, aga keerab isukalt. Kütusepaak on korgini täites 28 liitrit. Kuna üritan kasutada aastate jooksul kogunenud osi ja materjale, siis tagasivoolu toru on kahtlaselt peenike - 4 mm seest. katselennul, mille ajal mootor töötas 20 minutit järjepanu, midagi üle ei ajanud ja lõhki ei läinud. Radikat ka soojaks ei saanud. Termomeeter näitas 80 pügalat, õlirõhk külmalt on 4 tühikäigul, pöördeid andes 6, mõõteriistad veneaegsed, täpsus ilmselt ka. Ventilaator praegu manuaalselt juhitav, üritan anduri ka tuvastada, selleks vaja mootor korralikult soojaks saada. Tühikäigul suitseb natuke rohkem, kui natuke, pööretel mitte.
Üks väheütlev pilt ka.

   

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#43

Tuleb välja, et mootori rihmad ja tihendid said samuti Aeromotorsist tellitud, tundub asjalik koht olema, asjad tulid kiiremini, kui lootsin. Genekat pole veel jõudnud ellu äratada, sai veepump vahetatud, see paras jama - esiots täiesti puhtaks vaja rappida ja nukkvõlli rihm ka.
Pidurid said ka aretatud Opel Frontera siduri peasilindrite varal, head pisikesed ja täiesti piisavad ühe poole pidurile, vähemalt Volga omale. Head, kerge vajutamisega, siduri peaks ka sellise peale tegema, seal praegu mingi tundmatu ja jämedama kolviga isend, lahutab järsult ja ühendab ka ruttu, Valisin sellised, mis suht odavad ja koos õlipotiga. 
Ehk jõuab nädalavahetusel liikumises ka proovida. Kui kellelgi vedeleb jalus 16 tolliseid tagaratastele sobivaid rehve, võiks pakkuda.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#44

(07-10-2020, 22:26 PM)metsakohin Kirjutas:  Tuleb välja, et mootori rihmad ja tihendid said samuti Aeromotorsist tellitud, tundub asjalik koht olema, asjad tulid kiiremini, kui lootsin. Genekat pole veel jõudnud ellu äratada, sai veepump vahetatud, see paras jama - esiots täiesti puhtaks vaja rappida ja nukkvõlli rihm ka.
Pidurid said ka aretatud Opel Frontera siduri peasilindrite varal, head pisikesed ja täiesti piisavad ühe poole pidurile, vähemalt Volga omale. Head, kerge vajutamisega, siduri peaks ka sellise peale tegema, seal praegu mingi tundmatu ja jämedama kolviga isend, lahutab järsult ja ühendab ka ruttu, Valisin sellised, mis suht odavad ja koos õlipotiga. 
Ehk jõuab nädalavahetusel liikumises ka proovida. Kui kellelgi vedeleb jalus 16 tolliseid tagaratastele sobivaid rehve, võiks pakkuda.
Siduri kiirust saad reguleerida kui paned enne töösilindrit mingi läbivoolu kiirust takistava elemendi.
Vasta
#45

Jah, see on hea mõte, aga kas kiire lahutamine on paha nähtus?
Kiire haakumine kohati küll, tegelikult kõike alati võrreldakse eelnevate kogemustega ja kui ma võrdlen sõiduautoga, siis võiks olla pedaal pehmem, kui ma võrdlen traktoriga, eriti mõne rögiseva isendiga kadunud suurest riigist, siis pole viga. 
Peenem ava ei muuda käiku kergemaks, siin aitab kas võimendi või peenem peasilinder või klapp, mis laseb ühtepidi vähem läbi.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#46

Mõtlesin eile, et genekas ka vaja lõpuks kokku panna, kõik sujus kenasti, asjad sobisid nagu tädile. Laagrite pesadest tuli ainult liimi jäägid eemaldada, uue läksid ilma keemiata, minu meelest piisavalt tihedalt.
   
Rõngastega oli ka lihtne, polnud toorest jõudu vaja, piisas kergest survest. Otsad ühendasin pehme joodisega, sest muid riistu terase ja vaselaadse materjali ühendamiseks pole. Veneaegne jootekolb aitas hädast välja.
   
Alaldiplokk pidi samuti jootmise üle elama. Lahtine värv lendas suruõhuga minema.
   
Seejärel tagumine kaas otsa ja siis rihmaseib ja siis oli jama majas. Ei liigu üht- ega teispidi. Tavaliselt jääb ikka midagi üle nii-öelda puhas kasu, seekord jäi puudu - seib rootori ja laagri vahelt, täiesti ära auranud.

Seega tuli eelnevaid protsetuure korrata kaks korda, alul vastupäeva ja seejärel jälle päripäeva, seekord koos seibiga. Homme selgub ehk tõde ka, kas sellel jamal oli mõtet või ei olnud, nimelt kontaktrõngad viskavad pisut, aga mis sa pisikese raha eest ikka tahad.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#47

Katsetused tehtud. Piduritega olen rahul, veepump peab talvist vedelikku kinni. Genekas laadima ei hakanud, ilmselt on lihtsam aretada mõni töötav isend külge. Praegu ei saa proovida, sest harutasin natuke asja laiali, nimelt murdsin käiguhoovastikku kooshoidva poldi, sai ümber tehtud, praegu kokkuladumata.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#48

Üks väheseid juhtumeid, kus Googel ei aidanud, tuli natuke kooliraha maksta ja sain generaatori laadima. Seega tasus laagrite, harjade ja rõngaste vahetus ära. Kooliraha all mõtlen teist genekat, mille romulast pika otsimise peale leidsin.
Mõni pilt piloodi kohalt ka.

   
   

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#49

Lahendamist vajab üks lihtne probleem - nimelt liidetavaid seadmeid käivitava võlli lülitamine. Plaan on talve kestel aretada niiduk, kas ette või küljele, aga kusagile kindlasti.
Võll saaks alguse lukus difrist ja seni kasutamata poolteljest. Sinna oleks vaja aretada midagi. Mõtlesin korra mahutada kusagile pildil näidatud piirkonda autoroller ET-1,5 kasutatud reversi kasti. Seda oleks lihtne sisse- ja väljalülitada, lisaks saab muuta pöörlemise suunda. Võll oleks siis suunatud esiotsa poole.
   
Kahtluseks jääb kasti vastupidavus väändele. Ehk on kellelgi mõned head ideed varuks.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#50

Sai toodud seltsiline põkale. Peab vist hakkama ristsetele mõtlema, mõlemad punast karva, tuleks kuidagi eristada.
   

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#51

Jõuvõtmise võllile pole ise ega ka keegi teine lahendust leidnud/pakkunud, seega tuli teha muid asju.
Korralikud papud, veavad tõesti paremini.
   
Haakemunakas. Seoses jagaja mahutamisega istumise all nihkus aku natuke tahapoole. Läbipaistev voolik paagi küljes töötab kütusetaseme näidikuna.
   
Õlipump, jagaja ja peotäis voolikuid ka. Jagaja on peidus istme all koos paagi ja akuga. Kaks hooba jäid vasakule poole, kolmanda venitasin varda vahendusel paremale poole istumist.
   
Siin siis jagaja pulgad ka näha. On mõned mõtted, seega said voolikud ka ette ja küljele veetud.
   
Mingil ajal sai käru moodi toode tehtud.
   
Aluseks sai selline asi, millel on nüüd vedrude asemel karbist aretused, sild sai ka natuke taha poole nihutatud ja mõned pulgad lisaks aretatud.
   
Haakeseade euronormidele vastavaks ja tugirattad külge.
   
Kasti saab upakile ka ajada, selleks on ilus roheline silinder, parajalt pikk, aga lühemaga ei osanud asja lahendada.
   
Tegelikult läheb peaaegu püsti, peaks kõik maha pudisema, mis sinna pannakse.
   

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#52

Väga kena näide, kuidas kasutada ära geomeetriat - panid silindri ettepoole kalud, võitsid kallutusjõus ja -nurgas.

Paremale toodud kang liiga vedel pole?

Muus osas kiidan - hüdraulika peitmine katete alla on ohutusele väga hea.
Vasta
#53

Ettepoole silindriga peab jälgima, kui koormaga kallutuse ajal kasti hing puruneb, siis kast liigub kukkumisel silindri väljaulatuse võrra ettepoole.
Vasta
#54

(27-03-2021, 13:40 PM)Brrr Kirjutas:  Ettepoole silindriga peab jälgima, kui koormaga kallutuse ajal kasti hing puruneb, siis kast liigub kukkumisel silindri väljaulatuse võrra ettepoole.

Ja see erineb tahapoole tõukava silindriga kallutusel juhtuvast kuidas? Tihti need kallutushinged siis purunevad praktikas, et selle üle peaks muretsema?

Sama kallutusnurka ei saa mingi valemiga tahapoole tõukava silindriga, püstise teleskoobiga juba hakkab saama.
Vasta
#55

Ütleme nii, et plaanid on selleks, et neid muuta:
1. Läks tunduvalt suuremaks, kui plaanis oli, sest mootor ja kast tulid panna teised ja soodsalt oli saada Fordi 1,8.
2. Oli plaanis säästuprojekt, sest ühte-teist oli olemas - läks ikka natuke maksma ka, sest hüdra on kõik uued detailid. Kõike kinni ei keevitanud, seega gostile mittevastavaid polte-mutreid on ka ikka kilode viisi.
3. Aega läks ka kordi rohkem, kui oli arvestatud, sest paljud koostud tuli mitmeid kordi lahti-kinni kruvida.

Voolikute peitmine on kindlasi hea mõte, aga ka päris keeruline, mõõda sa 10x või 20x, ikka tegelikkuses ei mahu, ei ulata või siis jääb üle.
Jagaja eemale viidud kang on tunduvalt parem, kui näiteks käikang. Varras liigub kahe puksi peal, ühes otsa on kangi koht poltidega, teises kahvel keevitusega, see haarab jagaja kangi asemel olevat polti, praegu on lõtk kangi otsas kuni 3 mm. Kui kasutada, siis kindlasti kulub suuremaks. Käigukang on natuke vedel ja pika käiguda saanud, ruumipuudusel ei anna käiku vähendada.

Kui kärul kastikinnitus puruneb, siis hakkab kast liikuma ettepoole, see liikumine nüüd teab mis kiire pole ja kallutamist ikka vaatad ka. Palju suurem on jama voolikutega, ehk nende paigutamisega ja kinnitamisega, tikuvad jääma raami ja kasti vahele või siis lohisevad maas. Midagi vist mõtlesin välja, tuleb praktikas järele proovida.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#56

Toru oli välja mõeldud juba enne meid  Cool
Tead, selline auk, milles õli voolab ja mida külgedelt metall piirab. Lahe asi. Ei jää kasti ja raami vahele kinni ja kui korralikult saab kinnitatud, ei lohise mööda maad ka.
Vasta
#57

"Ja see erineb tahapoole tõukava silindriga kallutusel juhtuvast kuidas? Tihti need kallutushinged siis purunevad praktikas, et selle üle peaks muretsema?"


Tead, see on kole vaatepilt, kui see juhtub. Selle käru kastist muidugi midagi väga suurt varba peale või pähe kukkuda ei saa aga kui kaheteljelisel tagant kast lahti pääseb ja juhtub, et koorem pole veel eraldunud enamjaolt.. Krt, ma ei taha rohkem seda tsirkust meenutada Smile
Vasta
#58

(27-03-2021, 18:43 PM)Janka Kirjutas:  Toru oli välja mõeldud juba enne meid  Cool
Tead, selline auk, milles õli voolab ja mida külgedelt metall piirab. Lahe asi. Ei jää kasti ja raami vahele kinni ja kui korralikult saab kinnitatud, ei lohise mööda maad ka.
Olen kuulnud, isegi näinud. Cool
Paraku muudab silinder oma asendit päris palju ja toru kahjuks ei veni ning ei paindu ka. Peaks ikka vooliku jupid vahele ühendama ja toru ei saaks raami külge ühendada selle sama liikumisvajaduse pärast. Mul nimel kahe voolikuga, sest püstine kast ei tule muidu enam alla.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#59

(27-03-2021, 20:13 PM)metsakohin Kirjutas:   Peaks ikka vooliku jupid vahele ühendama ja toru ei saaks raami külge ühendada selle sama liikumisvajaduse pärast.

Just seda Janka silmas pidaski. Kaks toru piki raami eest kuni silindri kinnituskohani ja sihker. 4 voolikuotsa pead uuesti pressima muidugi.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#60

(27-03-2021, 18:49 PM)gruppen Kirjutas:  "Ja see erineb tahapoole tõukava silindriga kallutusel juhtuvast kuidas? Tihti need kallutushinged siis purunevad praktikas, et selle üle peaks muretsema?"


Tead, see on kole vaatepilt, kui see juhtub. Selle käru kastist muidugi midagi väga suurt varba peale või pähe kukkuda ei saa aga kui kaheteljelisel tagant kast lahti pääseb ja juhtub, et koorem pole veel eraldunud enamjaolt.. Krt, ma ei taha rohkem seda tsirkust meenutada Smile
Ehmatus saab olema vägev, õnneks kogu kupatus endale peale kukkuma ei ulatu. On juhtunud igasugu põnevaid asju, näiteks sitakäru suvatses täiskoormaga ja täiskiirusel haakekonksust eralduda. Ilus vaatepilt, kui käru koos koormaga üle tiisli keeras Rolleyes

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne